Kiire ja lihtne soja-seesamikana röstitud rullkõrvitsatega

Vahel läheb poes õnneks ja sealt saab noori mahlaseid ja õrnu suvikõrvitsaid, selliseid paari sõrme jämedusi imeõhukese koorega. Sellised sobivad ideaalselt röstimiseks. Natuke vanemad, mida veel koorega tarvitada sünnib, võiks hoopis ratasteks lõigata.
Kahju, et kodumaised õigel hooajal turul enamasti ainult kurvalt ülekasvanuna müüakse.

Täpset retsepti pole seekord vajagi - tegu on kiire ja lihtsa õhtusöögiga, milleks kulub saba ja sarvedega maksimaalselt pool tundi. Ja mis saab olla parem kiitus, kui nentimus üsna köögiviljavõõralt meeslemmikult, et see roheline asi oli päris maitsev.

Vaja on:

noori rullkõrvitsaid, külmpressi oliiviõli, soola, musta pipart,
kanafileed või nahata kintsuliha, tumedat sojakastet, seesamiseemneid

Pese rullkõrvitsad ja poolita pikkupidi. Nirista küpsetusplaadile külmpressi oliiviõli, jahvata soola ja pipart. Lao kõrvitsalootsikud lõikepool allpool plaadile. Pane ca. 200-kraadisesse ahju küpsema (küpsevad ca. 15-20 minutit).

Lõika kana viiludeks, prae kuumal pannil pealt kergelt jumekaks, lisa maitse järgi sojakastet, sega ja lase sel enamuses auruda. (Vahepeal keera kõrvitsatel ahjus teine pool) Lisa pannile peotäis seesamiseemneid ja kuumuta veel veidi.
Mõnd maitseainet võib ka tulisuse huvides veidi kasutada (meil eile näiteks oli wasabi ja seesami maitseline, aga mu meelest ingver, laim või tšilli igas poosis sobib ka).
Serveeri ahjukõrvitsatega.

Juustune tomatipirukas või vastupidi

Mozzarella tomatiga on mõnus, eksole. Tomat juustuga viib ju igas poosis keele alla, onju.
See ongi selline universaalne pirukas, et saab kasutada just oma lemmikjuustu, olgu selleks siis feta, mõni hallitusjuust või eriti tugevamaitseline koorikuga kitsejuust. Kõik sobib ja maitseb hää. Lihatomativiilud sobivad, terved kirsstomatid sobivad, ürdid ka. Universaalselt hea. Selles pirukas, mis pildil, on seekord kasutatud just seda eriti kasukast kitsejuustu ja peal Parmesani asemel seekord Pecorino Romanot.
Fetaga meeldib mulle ilmselt rohkem :) Kitse sai natuke liiast, aga pirukas on sellest hoolimata hirmhea.
Ja kui tomat ei istu... proovige Evelini eriti juustust juustupirukat.

Juustupirukas tomatiga

100 g soolast võid (või võid+searasva 1:1 ja soola)
200 g nisujahu
2 spl külma vett

100 g koorikuga kitsejuustu või 150 g fetat
200 g kirsstomateid
250 g paksu hapukoort
2 muna
Parmesani vms. kuiva tugevamaitselist juustu peale raputamiseks
musta pipart

Näpi võikuubikud jahuga ühtlaseks pudiks, lisa vesi ja mudi ühtlaseks tainaks (säilib ideaalselt sügavkülmas, võid teha mitmekordse koguse ja jagada pallideks).
Rulli tainas küpsetupaberile ja kata sellega 24 cm diameetriga lahtikäiv küpsetusvorm (paari cm kõrguselt) ja pane vähemalt pooleks tunniks külmikusse.
Trimmi ääred, torgi põhi kahvliga auguliseks, kata tainaääred fooliumiga ja eelküpseta 10 minutit 220-kraadises ahjus.
Võta vorm ahjust välja, eemalda foolium. Lao põhjale juustuviilud või kuubikud, nende vahele tomatid ja kalla üle hapukoore-muna(-ürdi)seguga, raputa kõige otsa tugevamaitselist riivjuustu. Jahvata peale musta pipart ja küpseta 200-kraadises ahjus 20-30 minutit, kuni munapiim on tahkunud ja tomatid pisut lõhkenud koorega.
Lase 15 minutit jahtuda ja taheneda, serveeri soojalt toorsalatiga või kerge einena.

Kre(h)vetine hommikusöök

Kes ütles, et või saia peal peab käima. Nii mõnus on saia hoopis sooja krevetisesse võisse kasta ja taldrik viimasest kastmepojast puhtaks süüa - laupäevahommikune idüll! (Vahelduseks sulatatud krevettidele laimi ja avokaadoga või avokaado ja majoneesiga või krevettidele oliiviõli ja röstsaiaga...)

Kre(h)vetine hommikusöök
kahele

200 g külmutatud kooritud krevette
50 g võid
näpuotsaga tüümianit (või ingverit ja paar tšillihelvest)
törts sidruni- või laimimahla
veidi soola
mõnd valget leiba serveerimiseks

Sulata pannil või ja tüümian (või tšilli ja ingver), sega läbi.
Lisa külmutatud krevetid, keera kuumus minimaalseks ja lase krevettidel sulada ning soojeneda. Tõsta tulelt, maitsesta soola ja sidrunimahlaga.
Serveeri helde koguse värske valge leivalisega (ciabatta, baguette, lavaš, vms.).

Keskkonnasäästlik majanduslangus

Temaatiliselt.
Palun mulle mitte kinkida ASJU, mida ma ise pole palunud või mille sobivus ja vajalikkus pole kooskõlastatud :)
Ei jõuluks, ei sünnipäevaks, ei sel ega järgmisel aastal.
Aitäh!

Kiire ja lihtne pasta - tomati ja tuunikalaga

Kokkamisele kulub maksimaalselt 20 minutit :)
Erinevalt ekslikust pildist sobib see kaste paremini lühikeste pastavormidega (penne, farfalle, teokarbid, jne.). Spagetid on üldse pirtsakad ja tükilisi kastmeid eriti ei armasta.
Oluline selle pasta puhul on valida kvaliteetsed toorained. Kõige odavamast kalakonservist (see purustatud ollus karbis) tuleb kahjuks jubedus kuubis. Letilt võiks haarata sellise konservi, kus kala on suuremate tükkidena ja koostis tervisesõbralik. Pasta valimisest ja keetmisest olen siin juba rääkinud.

Pasta tomati ja tuunikalaga

400 g pastat (vastavalt sööjate arvule)
1 purk purustatud tomatit, ürtidega või ilma (ca 400 g)
1 karp head tuunikala õliga või õlita (ca 100 g, võib ka 2 karpi)
1 sibul
1 tl suhkrut
paar küünt küüslauku
värsket basiilikut või peotäis musti oliive
oliiviõli
soola
musta pipart

Koori ja haki sibul ning küüslauk.
Prae sibul oliiviõlis klaasjaks. Kalla pannile sibula otsa tomatipasta ja küüslauk, jäta madalale kuumusele podisema.
Pane pastavesi tulele ja lase keema. Lisa sool ja pasta.

Nõruta kalakonserv ja viiluta oliivid, kui neid kasutad. Haki peotäis värsket basiilikut, kui on (kuivatatut ära siinkohal kasuta).
Lisa kastmele kala (ja oliivid) ning sega läbi, et kala väiksemateks tükkideks laguneks. Maitsesta kaste suhkru, soola ja pipraga (viimast üsna ohtralt). Kuumuta madalal tulel veel 3-4 minutit ja keera tuli alt ära.

Keeda pasta valmis (al dente), kurna ja kalla pannile. Lisa samasse ka hakitud basiilik. Sega kastmega läbi (vajadusel lisa natuke pastakeeduvett) ja serveeri kohe (soovitavalt ilma juustuta).

Poeleiud lihaletist

Tänud toetava vastukaja eest! Vähemalt pole ma oma normaalse toitumise soovi ja vajadusega üksinda :)

Kõlab täiesti uskumatult, aga suutsin täna Selverist leida tervelt ühe viilutatud singilise toote, mis koostises säilitusaineid ei loetle. Näeb välja nagu liha ja pole lette vallutav beiberoosa ega vaja mahlane olemiseks veesidujaid või maitseks maitsetugavdajat :)
Natuke küüslaugune on, aga maitseb hästi.

Naturaalne kaelakarbonaad küüslauguga, Oskar LT

Ja tõepoolest, juustussegi on hakatud säilitajaid lisama. Saaremaa ja Vigala toodang tundus sellest siiski õnneks veel vaba olevat.

Olen vihane ja kurb - toiduained või sünteetiline jama meie poelettidel...

Teatavatel tervislikel põhjustel tuleb mul oma toiduvalik ümber valida ja süüa-juua seda, mis liigselt töödelud pole ning otseselt säilitus- ja värvaineid või muud kihvtimat "keemiat" ei sisalda. Pestitsiidid-herbitsiidid-antibiootikumid ja GMO-söödad jätame esialgu mängust välja, neid vältida on peaaegu võimatu ja kogused on üsna väikesed (igapäevased juurikad saab õnneks mahedate vastu vahetada).
Iseeneset kõlab loogiliselt ja on igati tervislik valik, kõik vähegi oma tervisest hoolivad inimesed peaksidki niimoodi toituma, aga... kas inimesed silte üldse ei ole ja hoolimatuses oma keha ja tervise vastu seda kõike päevast päeva nõus sööma on, mida lettidel pakutakse?
Ma pole ka enne sildilugemisoskamatu olnud, aga et olukord poes nii hull on, ei osanud minagi ette kujutada. Süüa pole terve suure super-hüpermarketi peale ju peaaegu midagi.

Saialistest toodetest on lisaainetest ja margariinist puhtad Vändra tooted ja erinevad purilised-lavashilised. Aga hommikusest kandilisest röstsaiast pean loobuma. Ja miks pagana pärast peab ühes kuklis või saias VÄRVAINE või säilitusaine olema???
Vorstist ja singist võib suu üldse puhtaks pühkida - puhast ei ole, ikka värvitud, säilitatud, stabiliseeritud, emulgeeritud ja modifitseeritud.
Kujutage ette, et isegi külmutamata toores "Perenaise" hakkliha sisaldab "poolt Mendelejevi tablelit" ja sojaballasti pealekauba. Üksi normaalne perenaine sellest kas või juba põhimõtte pärast süüa küll ei teeks. Välja näeb nagu hakkliha ikka - puhas petukaup on seda letis hakklihaks nimetada. Tea kas Tarbijakaitse poole oleks alust eksitava tooteinfoga pöörduda?
Maiustustest ärme parem üldse räägigi. Kohvi kõrval oli kallimat sorti tume šokolaad ja sinna see ilmselt jääb, koos isetehtud kookidega :). Poekommide ja -küpsiste keskmine koostis ei kannata kriitikat...

Jogurtid on tehtud odava lisaaineid täis moosiga, need tuleb puhta maitsestamata jogurti ja kodumoosiga ise kokku segada. Ja seda lisaaineteta maitsestamata jogurtit suuremate kodumaiste tootjate tootevalikust ka ei leia, ikka tuleb tikutulega meie väiketootjaid otsida või Activiat osta.

Et siis söön sakslaste hallitusjuustu ciabattalisega ja kirun õlle kõrvale olukorda, sest kodumaine toidukraam on suures osas sõna otses mõttes ära solgitud ja selles osas, mis veel puhas on, takistab kättesaadavus(mahepoed) või hind(jällegi, mahepoed). Ärritus ajab sügelema!
Hallitusjuustusid võib õnneks üsna valimatult korvi laduda ja lisaaineid mitte karta.

Šokolaadikook õuna-ingveri-kardemonimoosiga

Üks eriti hüpersuperšokolaadine kook tõelistele šokohoolikutele!
Õuna-ingveri-kardemonimoosi võib asendada muu meelepärase moosiga (apelsin, aprikoos, jne.) või segada õunamoosisse eelneval päeval näpuotsaga kardemoni ja veidi värsket riivitud ingverit.

Šokolaadikook õuna-ingveri-kardemonimoosiga

150 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
100 g võid
100 g jahu
6 muna (toasooja)
200 g suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

ca 2 dl õuna-ingveri-kardemonimoosi (või õunamoosi, kardemoni ja värsket ingverit)

150 g tumedat šokolaadi
0.8 dl vahukoort

Sulata 150 g šokolaadi võiga vesivannil, sega läbi ja jäta jahtuma.
Eralda munavalged ettevaatlikult munakollastest (valge sisse ei tohi sattuda kollast). Vahusta munavalged siidjaks vahuks, lisa vähehaaval kogu suhkur samaaegselt edasi vahustades.
Sega jahu küpsetuspulbriga.
Lisa munakollased jahtunud või-šokolaadimassile, sega läbi.
Sega ettevaatlikult juurde munavalge ja sõelu vähehaaval juurde jahu. Sega spaatli või suure lusikaga (liikudes alt üles) enam-vähem ühtlaseks. Tainas peab jääma kerge ja õhuline.
Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm diameetriga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta 175-kraadises ahjus 35-40 minutit - kuni koogisse turgatud puutikk jääb puhtaks. Ära esimese veerandtunni jooksul ahjuust ava. Lase koogipõhjal täielikult jahtuda ja lõika põhi kaheks. Tõsta ülemine pool ettevaatlikult kõrvale. Määri alumisele poolele moos ja tõsta ülemine pool oma kohale tagasi.

Kuumuta vahukoor keemiseni, lisa ülejäänud šokolaad ja lase sel sulada. Sega ühtlaseks ja lase mõni minut jahtuda.
Kata kook šokolaadiglasuuriga ja lase vähemalt pool tundi jahedas taheneda.
Kaunista näiteks heleda ja tumeda riivitud šokolaadiga või söödavate lilleõitega.
Serveeri šokohoolikutele :)

[Hiljem] Parim on see kook 2.-3. päeval, kui moos on mõnusalt koogisse imendunud. Võib vabalt serveerimisele eelneval päeval valmistada.

Ahjukala laimi, ingveri ja sojakastmega

Seekordne retsept jälle Nami-nami ainetel, aga pisukeste modifikatsioonidega. Sealne võikogus on üle mõistuse suur (kala ujub sulavõis) ja pigem vähendaksin ma seda vähemalt kolm korda või kasutaksin paar lusikatäit õli. Selle võikogusega grillimist (kahelt poolt) ei kujuta lihtsalt hästi ette. Ja proovige te sojakastet võisse segada ;)
Aga maitse on super ja ahjus teha imelihtne.

Ahjukala laimi, ingveri ja sojakastmega

1 lõhe või forellifilee (nahaga, luudeta), ca 1 kg
2 sl tumedat sojakastet (mitte "light")
2-3 küünt küüslauku
1 laimi koor ja mahl
2 spl värsket riivitud ingverit
2 spl fariinsuhkrut
2 spl mahedamaitselist toiduõli
1 tl soola

Puhasta kala luudest, pühi majapidamispaberiga ja aseta ahjuvormi. Pane ahi sooja.
Pigista laimist välja mahl ja riivi koor, riivi ingver ja pressi küüslauk. Sega kokku.
Lisa sool, sojakaste, suhkur ja õli. Vispelda nii ühtlaseks, kui saad. Määri saadud segu kalale. Võid kalale asetada ka mõned õhukesed võiviilud.
Küpseta 20-25 minutit 200-kraadises ahjus (grillelemendi olemasolul kasuta seda). Serveeri riisiga.

Tali tuli vist

Lihtne, kiire ja maitsev: ahjukala aurututatud köögiviljadega

Head toitu, sellist keeltallaviivalt head, muinasjutuliselt jubeda ilmaga ja klaas veini valmistamise kõrvale, idüll, eksole.
Apteegitill on selline veider köögivili, et esiteks ei olegi ta üldse vili nagu enamus teisigi köögi"vilju", aga see selleks :) Toores apteegitill sobib imeõhukeste viiludena salatitesse või lihaga serveerimiseks ning on tugeva aniisilõhnaga. Samas küpsetatud apteegitillil on hoopis teine lõhn ja maitse. Tasub proovida.
Maitsev on ta ka näiteks sektoritena vaid oliiviõli ja soola-pipraga ahjus röstitult.

Ahjukala päiksekuivatatud tomatite ja apteegitilliga

600 g valget kalafileed (nt. lest, koha, haug)
1 suurem apteegitill
2 dl kuiva valget veini, mida kala kõrvale juua kannatab
0.5 dl külmpressi oliiviõli
1 kimp peterselli (ca 2 dl hakitult)
6-7 päiksekuivavtud tomatit ürdiõlis
2-3 küünt küüslauku
1-2 tl soola
musta pipart

Kui kasutad külmutatud kala, lase sel üleöö külmikus sulada ja kuivata kala köögipaberiga.

Pese ja viiluta apteegitill, lao ahjuvormi, piserda üle poole õlikogusega, maitsesta soolaga ja küpseta 220-kraadises ahjus kergelt jumekaks. Ära unusta end hästi tunda ja igaks juhuks veini maitsta. Kes teab, äkki on veel viga man :)

Haki petersell ja tomatid ning viiluta küüslauk. Lao ahjuvormi apteegitillile kalafileed, kalla üle veiniga. Piserda ülejäänud õliga (osa võib olla tomatite hoidiseõli, seda parem). Puista peale küüslauk, tomatid ja pool petersellist. Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga.
Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni kala on valge (küps) - aeg oleneb fileede paksusest, aga üle 25-30 minuti ei kulu ka kõige paksema fileega, pigem ikka 15-20.
Seveeri hakitud peterselli ja tšilliste köögiviljadega.

Kui kasutad külmutatud kala, siis tuleb sellest küpsemisel välja üsna palju vedelikku. Seda võib kasutada kastmena ja ülejäägi külmutada mõne kala- või merannirisoto tarvis.

Aurutatud köögiviljad tšilliõliga

800 g rohelisi külmutatud köögivilju
1 tšillikaun (või veidi tsillihelbeid)
oliiviõli
soola

Auruta köögiviljad peaaegu pehmeks (või keeda soolases vees), nõruta.
Haki tšilli ja kuumuta pannil oliiviõlis. Lisa köögiviljad, maitsesta soolaga ja sega korralikult läbi, nii et kõik ühtlaselt maitsestatud saaks. Serveeri.

Tuisust, kohustuslikult...

Kui ma nüüd valesti ei näinud, siis praeguseks "sajab" lumi laternate all juba ülespoole, noh, vaheldumisi kõigi muude suundadega. Sellega võrreldes tundub päevane poeskäik veel üsna leebe kõige selle lendu tõusmise tunde ja vastutuult kinni tõmmanud hingega. Tõeline möll on väljas. Kuuldavasti on teedel langenud puid, lumele lisaks, ja lausa rongid seisavad poolel teel lumevangis( lugege kommentaare) ja katused lendavad... Kui tore, et on pühapäev!

PS! Meeslemmiku põrr on end garaažis(!) lund täis tuisanud!!!

[Järgmisel hommikul]
Autot välja kaevata ei ole kuuldavasti mõtet. Pisematel teedel on sõiduvahendid risti kinni jäänud, teed lahti lükkamata, kõnniteedest rääkimata.
Ülemise pildi asemel olid täna juba hanged ja vallid, sellised muinasjutulised.
Bussid olid hommikul nii täis tuubitud, et inimesi peatustes juurde ei mahtunud ja Nõmmel toodi ühest sellisest välja lausa minestanud tütarlaps.
Tööle kahlasin kohati vööni hanges. Hommikune trenn jääb ametlikult ära :D
Nr. 23 buss seisis ka suhtelistl kurvalt Raja tänava ääres ja ootas päästmist, õnneks vastassuunas.
Tali, vist! Ja tegelikult on õues ju ilus, kui kella peale liikuma ei pea :P

Hurmaahooaeg

Ilm on meil suhteliselt talvine ja akna taga ulub lumetorm. Tali tuli.
Aga lõunapool on parajsti hurmaahooaeg. Oi, kuidas need mulle maitsevad, sellised küpsed ja seest klaasjad, oranžid ja mahlased. Kahju ainult, et nad nii kaugel kasvavad ja et siitmailt häid eksemplare nii keeruline leida on... kipuvad ikka sellised tooremapoolsed olema, mis keele paksuks teevad või juba plekilised ja poolmädad.

Hurmaad on head värskelt, aga ka mascarponetäidisega küpsetatult või hoopis Kajaka eeskujul tarte tatin'iks vormistatult ja puuviljasalatisse passivad nad ka hästi :)

Mina võiks neid värskelt vist kas või kilode kaupa hävitada. Nagu ka küpseid viigimarju, ikka neid, mis omas aias hästi kasvada ei taha. Rohke reisimise kurb kaasnäht, kui saad puu otsast võtta küpse vilja, seda nautida ja siis avastada, et tagasi kodus ei ole midagi sellist võimalik mingi imega poest koju võluda.

Need mõnusad küpsed hurmaad on pärit Nõmme Comarketist. Oskab keegi veel mõnd ostukohta soovitada?

Taevas on tumehallid tombud ja maa on lörtsihele.
Ma joon oma hommikukohvi ja mõtlen kevadele...
... sest talv on naha vahel vilu ja märg on sokinina,
hoopis toredam on maikuus suve tervitada.


Aga üldse mitte ilmast rääkides... :)
Kui inimene tahab normaalselt süüa ja terve olla, siis peab ta end ka normaalselt liigutama (autoga/bussiga tööle, poodi ja koju ei käi selle liikumise alla).
Kui ma Tartus käisin päevas 9-12 km jala maha ja vähegi kena ilmaga ühistransporti ei kasutanud, siis Tallinnas on kuidagi keerulisem. Ära ununeb see jala käimine ja õhtul läbi pimeda Nõmme metsa ei kipu eriti jalutama.
Mis teha, tuleb end siseruumides liigutada, grupiviisiliselt, et kaal püsiks ja energia tagasi tuleks.
Mõeldud-tehtud. Kolm korda on käidud ja kaal näitab "Lo" - ootamatult kiired tulemused? :D
Mitte, et ma kaalu jälgiks, enesetunne on oluline ja mootortranspordiga liikudes kaob see hea enesetunne ja jaks ikka kohe päris ära, juba paari kuuga.

Ritual on see tore koht, kus novembri lõpuni liitudes üliõpilasele kuumaks eriti soodne on ja täispaketi eest jääb hind ka pärast täitsa mõistlikesse piiridesse. Aastast siduvat lepingut ka pole. Ja mure see siis käia pole, kui bussiga trenni on tunduvalt mugavam minna kui koju :)

Võõra ahju leivategu - esimene vasikas aia taga.

Esimene vasikas läks aia taha. Maitse oli leival hea, juur hapnes ilusti, aga leib liiga tihe - ei tunne siinset ahju.

Ahi oleks tahtnud rohkem kütta saada (väidavad, et siiber pole tihe), leib varem sisse ja päts oleks pidanud ka poole kauem kerkima, aga tead sa kõike siis võõra puuahjuga esimesel korral ajastada. Vähemalt on teada, mida järgmisel korral teistmoodi teha :)
Puuahjus leiva küpsetamisest saab lugeda näiteks Maalehest.

Hea maitse andis Lihameistri "Viie päeva suitsuliha". Kes selle liigset soolasust kardab, siis leiva sees ei tule see küll eriti esile. Pigem annab mõnusa soolaka suitsupekimaitse. Sama tootja "Suitsusauna pekki" olen ka kasutanud, aga see sulab laivasse päris ära ja leivast väljagi - esimene variant on leivatainasse pistmiseks parem, teine maitseb viiluna lisanditeta leiva peal rohkem.

...järgneb (järgmisel nädalal) :)

Leivakoolituselt

Eilne Annely Maksani leivakoolitus Harmoonikumis tõi leivaküpsetamisisu tagasi, kuigi see ilmselt rohkem algajatele mõeldud oli. Tore oli näha, et teema paljudele huvi pakub.
Nädalavahetusel läheb kindlasti uuesti proovimiseks uues kohas ja uues ahjus ja muljetamiseks :)

Mina olen leiba teinud kolm aastat, paar aastat vähem kui meie eilne koolitaja. Oma viimase leiva küpsetasin paar kuud tagasi Tartus. Aga selle mõne aasta jooksul on mu leivateos nii mõndagi muutunud ja paika loksunud. Juuretisele ma näiteks enam suhkrut ei lisa - saab ehtsam ja vähem pärmine. Ju saavad ka juuretise ja leivateo postitused peale nädalavahetust kaasajastatud :)
Nagu leivad on erinevad, on ka tegijad erinevad ja eilses leivateos oli mõndagi mida ma omadel põhjustel teistmoodi teeks. Aga leivad olid väga maitsvad ja see ju ongi oluline - saavutada võime me seda erinevalt.
Värske leiva lõhna vastu ei saa miski.

Pihlakaveinifossiil 1959 :D

Isadepäeva hommikul tegi meeslemmiku vanaisa juttu keldrikoristuse käigus tühjade pudelite vahelt välja tulnud veinipudelist aastast 1959, korralikult lakitud korgiga. Järgnes arutelu selle üle, mis marjad sel aastal juba maja ümber kasvasid ja et ju see ikka pihlakas peab olema. Avada ei olnud julgust.
Õhtuks jõudsime ka avamiseni, täitsa ajastutruu tööriistaga pealekauba. Uus arutelu selle üle, et punaseid sõstraid siis veel polnud ja ju see ikka pihlakas on.
Kork igatahes oli kilega pudelisse surutud ja paksu lakikihiga kaetud, aga juba üsna pudedaks muutunud. Lahti saime.
Pihlakas mis pihlakas, juba aroomis, siirupiselt magus ja valamisel viskoosne, maitse pihlakaselt parkiv ja kurgus veidi liiga torkiv, aga hämmastavalt hästi säilinud. Värv pruunikas, aga selge ja pudel setteta. Kuulub müstikarubriiki :P

Põrr läks talvekorterisse

...napilt, väga napilt, aga täpselt :D
Pildistas seekord põrriomanik - esimesel pildil esiots vastu garaaži ust, viimasel tagumine ots vastu tagaseina kappi.

Ahjukoot paprikaga

Nami-namis on hetkel käimas rupskite ja subproduktide kooskokkamine, millest ma pole jõudnud osa võtta, aga tänuväärt on selline teema populariseerimine küll, sest kui loom juba inimese toiduks tapetud on, siis tuleks ta ka "ninast sabani" toiduks tarvitada, mitte osa välja praakida. Saab ju väga maitsvaid pirukaid kopsust-neerust-südamest. Maks on hea grillitult, praetult või kastmes. Magu sobib täitmiseks. Aju ja harknääre kuuluvad lausa delikatesside hulka. Naturaalses sooles vorstid on iga kell paremad kui kunstlises nahas.

Aga toiduks sobivad ka kõrvad, põsed ja jalad. Sea põseliha on ilmselt enamik meist suitsutatult praadinud või söönud, tarrendis keelt pidulaual, koodist ja kõrvadest keedetud sülti ka. Mõni on kamararulaadigi proovinud.

Just koodist ma tahangi täna rääkida. Sellest, et koot muukski, kui värskelt süldiks ja suitsutatult hernesupiks hästi passib. Koodilõike saab edukalt ahjus küpsetada. Ja oi, kui head need ahjukartulitega maitsevad.

Järgnev retsept saab hea ka ilma paprikata (siis võib ohtralt küüslauku lisada), aga mulle meeldib see kastmesse "sulanud" paprika hirmsasti.

Ahjukoot paprikaga

4 suuremat lõiku seakooti (või ca kilo veisesaba)
4 paprikat
1 suurem sibul
2 spl kanget sinepit
õli praadimiseks
soola, musta pipart
vett

Pühi koodilõigud paberiga kuivaks ja vaata, et lõikepinnal poleks kondipuru. Soovi korral võid tükkidel kamara läbi lõigata, et see ahjus maha ei roniks (nagu pildil). Hõõru koodilõigud soola ja 1 spl sinepiga sisse ja jäta seisma (seda võid teha lausa eelmisel päeval).

Puhasta ja viiluta sibul, haki paprika.
Pruunista (toasoojad) koodilõigud 1-2 kaupa kiirelt kummaltki poolelt tulisel pannil ja lao ühe kihina ahjvormi. Kuumuta pannil paar detsiliitrit vett, 1 spl sinepit ja "lahusta" selles kogu hea kraam, mis lihast pannile jäi.
Pista lihatükkide vahele sibulaviilud ja kalla vormi pannil kuumutatud vedelik (lisa nii palju vett, õlut või veini, et 1/3 lihast oleks vees). Jahvata lihale maitse järgi pipart ja kata kogu vorm paprikatükkidega nii, et liha välja ei paista.

Pista liha 220-kraadisesse ahju ja alanda 15 minuti pärast temperatuuri 150 kraadini. Küpseta, kuni sidekoed on pehmeks mutunud, liha kondi küljest lahti lööb ja paprika on täielikult kastmesse lagunenud. Vajadusel lisa vahepeal veidi vett, aita allapoole vajunud paprikatükid liha vahele (muidu kipuvad need lõpus liha peal kõrbema minema) ja lihal võib ka külge keerata.
Tõenäoliselt valmib liha umbes 3-4 tunniga, nii et umbes selle arvestusega võib kuskil poole peal ka õli ja rosmariiniga veeretet kartulid ahju visata.

See on üks neist roogadest, mis puuahjus kindlasti veel kordades parem saaks, aga viib ka nii keele alla :)

Räpime, rullime, pistame taskusse

Neiu B. soojal soovitusel... räägime taskutest, söödavatest taskutest, sest kuidas ma ikka kolleegi hätta jätan :)

Tortillade, lavaši, pita,"Lapi leiva"(Etnia) või soolase pannkoogi sisse võib keerata peaaegu mida iganes (:D), seda, mis maitseb. Wrapid ja räpid ja võõrkeelsed Mehhiko köögi terminid (burrito, enchilada, quesadilla, taco)... miks need kõik, kui originaalsust me siinkohal harilikult eriti taga ei aja.
Lavaširullidest olen ma siin kusagil juba pajatanud ja pitsalistest lavašisuupistetest ka.

Räägime sel korral siis taskulistest einetest, sellistest rohkem või vähem burritotaolistest. See on selline mõnus kerge eine, mida seltskond saab oma maitse järgi täita ja voltida, anna ainult kastme- ja täidisekausid ning kuumad tortillad (või lavašitükid, Lapi leivad, vms.) lauale.
Täidiseks sobib täpselt see, mis maitseb ja köögis leidub. Toored ja küpsetatud köögiviljad, erinevad lehtsalatid, hakitud ürdid (koriander, basiilik, petersell, jne), kana (grillitud või suitsukana), kala ja mereannid, liha (näiteks külmad praeviilud või vürtsikas veisehakkliha), konservoad, puuviljad, kõvad ja kreemjuustud, kastmeks kõikvõimalikud salsalised, lihtsalt hakitud kurk-tomat, ananassipüree, majonees, hautatud tomatikastmed, vms.



Pildil olevasse tortillataskusse on keeratud segu punasest sibulast, tšillikaunast, lehtsalatist, kirsstomatist, fetast ja sinepis marineeritud kanast. Tomatit võiks mahlasuse huvides isegi rohkem olla.

Aga mõnus on näiteks veel:
* mahe salatisibul, tume oliiv, feta, külmpressi oliiviõli, basiilik, röstitud paprika
* praetud kanakuubikud või grillkana, konservananass, varsseller, majonees
* vürtsikas praetud veisehakkliha, hakitud tomat, tšilli, küüslauk
* chili con carne (hea järgmisel päeval soojendatult kasutada)
* küüslaugused wokitud köögiviljad röstitud paprika ja toorjuustuga
* soolaseened, sibul, muna ja hapukoor
* külm praeliha, hapukurk, soolatud või marineeritud seened ja veidi hapukoort
* suitsukana või külm praeliha, päiksekuivatatud tomatid ja veidi hoidiseõli, lehtsalat, ürdid
* krevetid, tšilliõli, avokaado, hakitud värske kurk
* tuunikalakonserv kodujuustu, konservmaisi ja sibulapealsetega
* tomatikastmes konservoad (võimalikult suured) krõbedate peekoniviiludega
* kebabiliha hakitud tomati ja sibulaga
jne.
jne.
* suhkruga karamelliseks praetud õunad
* ahjuvirsikud (või ploomid, kirsid, muud küpsetetud puuviljad) röstitud pähklite ja vanillikastmega
* banaanid ja maasikad šokolaadikastmega
jne.
jne.

Rukkijahuga Lapi leiva sisse sobivad eriti hästi kombinatsioonid meega. Näiteks praekana mee, sinepi ja sibulaga või muud sellist.

Laud otsib lampi

Ajutine töine sisseseade kodusel kirjutuslaual... aga kahjuks kuulub see armas retrolamp hoopis teisele kirjutuslauale. Retk Uuskasutuskeskusesse Paide tänaval jäi tulemusteta ja uut poelampi ei taha - no vahel on sellisd kinnisideed. Jääb veel väike lootus laupäevasele kirbuturule.
Aga kui kellegi vedeleb kodus mõnd vana laualampi, siis vabastan teid meeleldi oma subjektiivse meeldivuse skaala alusel sellest tülikast esemest :)

Naiste kätel on mitmekesisem bakterimikrofloora kui meestel.

Science Daily vahendab Colorado Boulderi ülikooli tööd, kus uuritakse bakterimikrofloorat inimeste kätel, täpsemalt peopesades. Uurimiseks kasutatud sekveneerimisel, mitte kultiveerimisel põhinev meetod tuvastas bakterite üllatava, varasematest hinnangutest suurema mitmekesisuse. Lisaks sellele näidati, et bakterite mitmekesisus on suurem naiste kätel ja et sage käte pesemine mitmekesisust oluliselt ei vähenda.
Tüüpilisel käel kasvas keskmiselt 150 liiki baktereid. 51 katseisiku 102 käel tuvastati kokku üle 4700 bakteriliigi, millest ainult 5 liiki leiti kõigilt uuritud kätelt. Kusjuures ühiseid bakteritüüpe oli sama isiku paremal ja vasemal käel keskmiselt vaid 17%.

Huvitav infokild, arvestades, et inimese kehal ja selle sisemuses kasvab hinnanguliselt kümme korda rohkem baktereid kui inimesel endal keharakke on.

Vabandades toidupostituste vähesust... remondiga.

Jaa, remont. Ja esialgu ainult köögis. Aga mõte läheb rändama ja pidama teda enam ei saa. Nii tore on näha esimesi märke protsessis, mille tulemist on nii kaua unistatud :)

Tänane narmas

Pime viha, pime iha
nöörib kõri, paelub piha.
Hirmuhigi hinge ligi
kaotab silmist rännusihi.

Ajurünnak, ihunuhtlus,
viimse sendi "päiksepuhkus",
väikse mutri rahvusuhkus.


PS! Ei kirjuta hetkest ega endast, segaduste vältimiseks. Ei kirjuta ka oma maast, mida armastan. Kirjutan mingi segase hetkeemotsiooni ajel, sest tunnen end täna lihtsalt erakordselt pisikesena suures kurjas maailmas.

Päikest!

Erialaterminoloogiat ilusas emakeeles üle piiri

Osalt "järgmise hommiku sündroomiga" teadlaste lõunalauas, osalt minu haige fantaasia vili, aga siin nad on... konverents oli ometi emakeelne.

PCR - tuntud polümeraasi ahelreaktsioonina, aga ei polümeraas ega reaktsioon pole üdini emakeelne, nimetasime ümber ahelpaljundustoiminguks.
DNA polümeraas on sellest lähtuvalt ahelpaljundustoimur.
Praimerid võiks olla alustid ja nukleotiidid osatid.
Kui toimur on juba olemas, siis armas kolleeg L. arvas, et nukleaasid võiks vastavalt nimetada DNA ja RNA roimuriteks, restriktaasid lõikuriteks :D

Ja kes see enhancer on... kõvataja?

Ribosoom oli pihukehana juba enne olemas P

Elagu vein ja geneetika!

Koolituv kolmpäevak Kuressaares

Tähendab, Kuressaares on täiesti võimalik peale konverentsi avamist "konna" otsides kahekesi 2x10000 sammu maha kõndida, pubitaolises kohas kollast "kolhoosibussi" kohata ja ikka "veskis" lõpetada, seda kõike peale "la perla" natuke liiga küüslauguseid ja selgelt ülehinnatud bruschettasid (kaaslase tomati-mozzarellasalat see-eest oli väga kena) ning täitsa joodavat majaveini ja ületee vinoteegi elektripuudust :)
Vähemalt on voodi mugav ja hommikuks "protseduur" kirjas.
Tunne-kolleegi-tuur :D

Pildil on tundub, et geenikute kutsehobi, kui saalis ringi vaadata :D

Lõbus laupäevaõhtu

Üks eriti maitsev õhtu meeldivas seltskonnas oli, vaatest rääkimata :P

Koorene pasta sea/kana ja spinatiga

Kogused olenevad sööjate arvust, eelistustest ja natuke pastavormist, jäägu need igaühele maitse järgi timmida. See kaste on nii lihtne, et ebaõnnestumine on üsna ebatõenäoline.
Liha võib vabalt ka üldse ära jätta, maitse ei kannata ja kõht saab täis.
Valmib vähem kui poole tunniga, lihtne ja maitsev! Reedese õhtu puhul karjub see pasta hea valge veini järele :P

Koorene pasta sea ja spinatiga

sea- või kanafileed
õli praadimiseks
külmutatud spinatit/spinatipüreed
küüslauku
vahukoort
soola
musta pipart
pastat (nt. penne)
veidi põld-võõrkapsast ja parmesani serveerimiseks
potti, panni, sõela ja sööjaid

Pane pastakeeduvesi tulele.
Kuivata toatemperatuuril liha köögipaberiga ja lõika ribadeks. Võid liha ka kergelt näiteks sinepiga marineerida ja veidikeseks seisma jätta.

Lisa keevale veele sool ja pasta. Aja pann õliga tuliseks.
Prae liharibad suurel kuumusel kiirelt pruuniks, maitsesta soola ja pipraga. Lisa pannile küüslauk ja ohtralt (poolsulanud) spinatipüreed.
Kuumuta mõni minut ja sega paar korda. Kalla kõige otsa tunde järgi vahukoort ja kuumuta veel veidi.
Keeda pasta al dente ja sega kuuma kastmega. Serveeri parmesaniviilude ja põld-võõrkapsaga.

Ilmetult imemaitsev

Puravikurisoto, kuivatatud haavapuravikest, veini, Herbamare aedviljapuljongi ja Grana Padano juustuga, ilmetult imemaitsev, sellises serveeringus, niisuguse retsepti järgi.

Peale Flickris ringi tuuseldamist kaob mõneks ajaks igasugune pildistamisisu ära. Milleks veel üks oskamatu plõksija, kui tehakse hulgaliselt niiiii palju paremini... Üritan üle saada, pühapäeval mõnuga kokata ja teiegagi jagada :)

Läburaator omas elemendis

Täiendame maitse-eelistuste nimekirja ahjukivide, alumiiniumi, kipsplaadi, tapeedi, lambanaha, vaiba, krohvi, kõikvõimalike juhtmete, põrandaliistude, puitmööbli, veininõuümbrise ja penoplastiga.... meeslemmiku sõrmelihaga ka :D
Sekka natuke heina ja köögivilju...
Karvane päevakangelane ja peavalu :P

Töiselt

Töiselt tee ja šokolaadiga :)
Pildil on ka see imemõnus õunasiirupieeskuju.