Rukkileiva juuretis

esmaspäev, 27. november 2006

Vaat nii juhtub sulamisel-käärimisel, kui hapuleiva juuretist liiga palju sügavkülma panna. Näide on täna varahommikust, juba teine fotosüüdistusega juhtum selle blogi ajaloos. Tean küll, et üle poole purgi on ohtlik, aga sel korral kolmveerand purki oli hoopis ohtlik, nagu juuresolevalt pildilt näha võib (ka seda, et purk on kogemusest juba ETTENÄGELIKULT igaks juhuks kaussi pandud). Elu oli öösel ikka päris keema läinud. Minu veidrad lemmikloomad... Kratsisin siis purgi välimise külje tainakaussi puhtaks ja panin purgi sisu külma tagasi, ülejäänust saab home õhtuks tainas ja leib.



Leivajuuretis tainast võtmata jätta on ka ohtlik, sest hea uue juuretise saamine võtab kõvasti aega ja mängimist, enne kui päris leiba saab küpsetama hakata. Seepärast mina ei võtagi juuretist enam üldse valmis tainast, vaid lisan sulatatud juuretisele vett ja jahu - nii umbes kahekordse koguseni. Siis lasen päevakese radika peal käärida, kasutan pool leiva tegemiseks ja panen ülejäänud poole (sügav)külma tagasi.
PS! Purki ei pese, selle seinte küljes on palju "head kraami".
Varem olen mõnel korral juuretise võtta unustanud küll. Siis on kõige lollikindlam sõbralt uus juuretis küsida, aga vat neid leivaküpsetajaid-sõpru napib. Teisel juhul tuleb leida paar viilakat rukkileiba (päris raske ülesannne leivariiuli ees). Leib panna hapupiima, keefiri või jogurtiga likku, sooja ja kile alla. Kirjanduse andmetel saab juuretist teha ka õunamahlaga, pole proovinud. Kuna jogurtikultuurid on termofiilsed, st. armastavad sooja, aga mina kääritan ja kergitan tainast keskkütteradika peal, siis olen juuretist alustanud jogurti ja jogurti puudumisel Actimeli ning leivaga. Kausi ja radika vahele käib pooleks murtud Postimees, et liigselt kuum ei oleks(samuti kääritamisel-kergitamisel). Kui leib on juba päevakese ligunenud, siis mudin ta sõrmevahel pudiks, lisan rukkijahu ja lasen käärida, paari päeva pärast lisan jälle vett-jahu-suhkrut-soola ja lasen edasi käärida. Vahepeal on mõistlik kogust jälle normaalseks vähendada ülejääk minema visates. Seda lisamist ja kääritamist toimetan senikaua, kui käärimine õige hoo sisse saab (keri üles tagasi ja vaata pilti) ja lõhn muutub meeldivalt hapuks. Siis küpsetan esimese katseleiva, mille maitsest ja olekust on näha, kas juuretist on vaja veel poputada või töötab juba päris rahuldavalt. Juuretise sissetöötamine võtab aega - esimesed leivad ei pruugi päris soovikohaselt õnnestuda.

Mõned lingid (andke teada, kui siit veel midagi olulist puudub):
Ja minagi olen varem oma leiba näidanud.

3 kommentaari:

pelleke ütles ...

Väga lahe leivategu Sul! Ma ise teen kyll juuretist natuke teistmoodi- nimelt ma ei lisa juuretisele mingeid baktereid- pärmikesi(eks siis paljunevad need sellid, kes juba jahu sees istuvad ning sekka ilmselt teisi, kes köögis niisama lendlevad). Kasutan täisterajahu.Ja soola-suhkrut oma pisitegelastele ei anna, kuna minu kogemuse kohaselt said siis pärmid liiga suure võimu bakterite yle. Ja soe koht on mul kylmkapi kohal olevas kapis (väga tänuväärne koht on, kõiksugu fermenteerimisteks ja idandamisteks).
Pildilt on näha, et Su leib on ka ysna tume ehk siis siirupiga tehtud... Millist siirupit kasutad? Ma ise fännan jaanikaunasiirupit, nii virk ma veel ei ole, et viitsiksin ise rukkilinnaseid kasvatada ja neist siirupit keeta...

Thredahlia ütles ...

Aitäh!

Mina ainult jahust ja ilma suhkru-soolata veel normaalselt töötavat juuretist välja meelitada pole suutnud. Tore, et kellelgi õnnestub.

Ei ole siirupiga tehtud :) ainult rukkijahu (mahe täisterajahu või see ja Veski Mati oma pooleks, kuidas kunagi) ja juuretis + suhkur ja sool.

Anonüümne ütles ...

Minul on jahust/veest õnnestunud küll, aga see võib kaua aega võtta, suvel nädalake võibolla päris ei lähe enne kui kõvasti mullitama hakkab, aga talvel võib vist nii kaua minna küll. Alguses tuleb jahu ja vee segu ainult segada, süüa võib juurde anda ainult siis kui ta ellu ärkab.

Muidugi läheb veel mitu leivategu enne kui juuretis teismeeast välja kasvab ning püsivalt head leiba tegema hakkab.

Postita kommentaar