Narmendab, poolpalavikuses laupäevahommikus

laupäev, 25. november 2006

Paar tilka tinti,
piisk armastust,
kild hämaralt õdusat üksindust,
mõni heli, mõni lõhn,
mõni fraas, mida hüüda,
on kõik, mida elus on püüda.
Muu saabub ja viibib ja kaob
ja aeglaselt loogeldes tuhiseb mööda.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ausalt - ilus! Meenus millegipärast Sööt "Ma kõnnin hilisel õhtul ..." Olen varemgi kirjutanud, et Su luuletused on head. See inglisekeelne oli ka meeldiv lugeda

Thredahlia ütles ...

Tänud. Endale meeldivad nad enamasti ainult vahetult pärast kirjutamist ja hiljem tahaks nad kuskile sahtlinurka lükkida ja sinna jättagi - sellised hetkeemotsioonide peeglikillud, vahel natuke liiga terava servaga, mis teises situatsioonis üle lugedes hinge võib lõigata. ...mõne erksa erandiga.

Postita kommentaar