Miks minust ei saa kunagi taimetoitlast

esmaspäev, 20. november 2006

Alljärgnev põhineb puhtalt minu senisel kogemusel, isiklikul arvamusel ja omandatud haridusel ning ei pretendeeri kaugeltki erapooletusele.
Viimasel ajal olen päris mitmes blogis sattunud lihateemalistele arutlustele ja sõnavõttudele. Ka päriselus ei ole sellest temaatikast pääsenud. Arutlejaid-nentijaid-ägestujaid on olnud mitmesuguseid: kõigesööjaid söömise pärast, tervislikult ja mitmekülgselt toitujaid segatoidulisi, ovo-lakto-vegeraare ja tõelisi taimetoitlasi. Millegipärast kippus viimatinimetatul kõigist eelmistest kahju olema. Viimane piisk minu karikasse oli juhtum, kui taimetoitlane, kes oma valikut adekvaatselt kuidagi põhjendada ei oska (loomalapsed on armsad ja karvased ja elavad looduses õnnelikult kõrge vanuseni), võttis minu lihasöömist kritiseerida ja vihastas siira küsimuse peale, miks tema, ise taimetoitlasena, peab kodus koera, lihtaoidulist lemmiklooma. Igasugused äärmused kipuvad olema reaalsusest võõrdunud ja "nihkes" ning enamasti üldsuse mõttes ei optimaalsed ega kasulikud. Inimene on omnivoor, segatoiduline, kõigesööja, mitte puhtalt taim- ega loomtoiduline. Linnastumine ja maalähedasest elust võõrdumine, põlvkonnad inimesi, kel pole vähimatki ettekujutust leivavilja kasvatamisest ega loomapidamisest, võivad tõesti ehmatada fakti peale, et liha (ja piim, juust, või, muna, jne.) ei tulegi tehasest vaid selleks kasvatakse ja ka tapetakse loomi.

Soovitan soojalt lugeda seda linki (ei ole päris 100% erapooletu, aga ütleb asjad ilustamata välja ja seletab lihtsas keeles lahti väärarvamusi).

Mis mind üldjoontes häirib?

Häirib, kui taimetoitlane toidab samade reeglite kohaselt ka oma alaealist last. Veel hullem, kui seda tehakse sünnist saati, taimsete piimaasendajatega (oh hullu, emapiim on ju ka loomne toit, mis sest, et loomulikem toit imikule üldse). Kasvava lapse toitainevajadus on täiskasvanu omast erinev, seda esiteks. Teiseks ei ole vanemal õigust lapsele taimetoitlust peale suruda - selle valiku peab inimene tegema teadlikult ja olles võimeline kaaluma oma otsuse plusse-miinuseid.

Häirib, kui taimetoitlastel (loomade säästmise eesmärgil) on kodus lemmikloomana kassid-koerad-tuhkrud ja muud lihatoidulised lemmikloomad. Häirib selline topeltmoraal: mina liha ei söö ja loomi ei tapa, aga oma lemmikule otseloomulikult annan tema liigiomast toitu. Veel hullem, kui need inimesed küll peavad lihasööjat lemmikut, aga neile liha siiski ei anna - see on kõige selgem loomapiinamine. Sellised loomad ei ole võimelised kõike vajalikku taimsest toidust üldse omandamagi.

Häirib vastastikune moonutatud faktidega loopimine taimetoitluse pooldjate ja vastaste vahel, kus mõlemad üritavad iga hinna eest tõde väänata ja oma elustiili "õigemana" paista lasta.

Miks MINA ei ole taimetoitlane, kui jätta välja fakt, et heast juustust olen lausa sõltuvuses ja hästi valmistatud liha on alati maitsenauding?
Kahanevas isikliku tähtsuse järjekorras:

  • Inimene on omnivoor. Selliseks oleme me evolutsioonis kujunenud. Nii on meie seedesüsteem üles ehitatud. Iga vähegi bioloogilise haridusega inimene teab, et herbivooride seedesüsteem on palju pikem ja nad peavad sööma väga suuri toidukoguseid, karnivooride oma suhteliselt lühike ja söödavad kogused on oluliselt väiksemad. Inimene jääb oma soolepikkusega sinna vahele. Puhtalt ainult taimsest toidust ei suuda me kõike omandada, mida suudavad herbivoorid – me sisuliselt raiskaks toitu. Keegi võib nüüd mõelda, et on ju ka väikeseid herbivoore-rohusööjaid, küülikud näiteks. On küll, aga nemad seedivad toitu kaks korda, et „söönuks saada“, selleks peavad nad esimest korda seeditud väljaheited uuesti ära sööma ja see on igati loomulik. Sellised loomad ei suuda ise kogu taimset materjali seedida ja sealt toitaineid omastada. Suure osa tööst teeb soole mikrofloora, mille töö „vilju“ siis teistkordse söömisega omastatakse (osad vitamiinid näiteks). Tahame me samuti toimida?

  • Inimesel puuduvad spetsiifilised vahendid taimsest materjalist toidu kätte saamiseks. Taimerakk on teatavasti ümbritsetud tselluloosiga, mida meie organism ei suuda lagundada – kasutame taimi küll selles mõttes kiudainete allikana, aga toitained on meie eest peidetud. Seetõttu on taimne materjal tihti kuumtöödeldud kujul (keedetud, aurutatud, hautatud) kõige paremini omastatav ja tervisele kõige kasulikum. Lisaks tuleb mõelda mida me sööme – paljude taimede viljad on tihti mõeldud loomadele söömiseks ja niimoodi seemnete levitamiseks, aga säilitusorganeid (juured, mugulad, sibulad, risoomid) ja lõpuni valmimata vilju kaitsevad taimed loomade eest kiivalt, sest need on neile eluliselt olulised. Tihti sisaldavad nad midagi ebameeldivat ja vähem või rohkem kahjulikku taimsete alkaloidide näol. Heaks näiteks on siin tomat ja aeduba – mõlemad toorena mürgised, uba ka hiljem ja vajab kindlasti kuumtöötlemist. Tomati küpsedes mürgise alkaloidi sisaldus väheneb, aga tema kasulikud omadused väljenduvad kõige paremini ikka hoopis peale pikka hautamist. Vahemereäärsete maade inimesed on aja jooksul sellest väga hästi aru saanud.
    Nende kahe asjaolu taustal tundub taimetoitluse erivormina toortoitlus minu jaoks lausa absurdne, kui just ainult küpsetest suhkrurohketest loomlevikulistest viljadest ei toituta – kuidas aga sel juhul rahuldada kõigi toitainete vajadus?

  • Põhimõtteliselt on mulle vastuvõetamatu kontseptsioon süüa küll taimetoitu, aga kompenseerida taimses toidus täiesti puuduv (vitamiin B12) või raskesti omastatav tablettide ja pulbrite näol. Palju neid doseerida? Organismid on erinevad. Miks oma keha niimoodi piinata?

  • Inimesed ei tea, et valgul ja valgul on vahe. Valgud koosnevad aminohapetest ja nende osakaal erinevates valkudes võib olla väga erinev. Kas taimne valk saab üks-ühele asendada loomset valku ja kas loomse valgu asendamine põhiliselt sojaubadest saadavaga ei tõsta mitte soja tarbimist normaalsest suuremaks. Mitte miski, ka kasulik, ei ole liiga suurtes kogustes tervislik – toitumine peab olema mitmekesine.

  • Taimetoitlane peab naljaga pooleks öeldult olema nagu „väike arvuti“. Kust saab milliseid mineraale ja vitamiine, mis on kuidas ja koos millega omastatav või millised ained ei takistavad üksteise omastamist seedesüsteemis. Ilmselt paljud meist teavad, et porgandist saab kasuliku kätte koos rasvaga, toorelt närides läbivad rasvlahustuvad vitamiinid keha ja kasu me neist ei saa. Seepärast hautame porgandit või või õliga. Aga kas me teame, millest ja kuidas saada rauda, organismile omastataval kujul. Segatoiduline sellele mõtlema ei pea, tema saab rauda punasest lihast. Jne.

  • Lausa ulme valdkonda kuulub aga väide, et näe loomad elavad metsas õnnelikult. Küsiks siis vastu, et miks enamik loomi loomaaias tunduvalt kauem elab kui vabas looduses (mõne väikese erandiga, kes tõesti vangistuses väga spetsiifilisi tingimus vajavad)? Aga sellepärast, et seal hoitakse neid eraldi kiskjatest ning ravitakse haigustest ja parasiitidest. Viimaste leviku laiuse kohta võite küsida kas või jahimeestelt... parasiidid saadakse kaasa juba pesast. Lisaks toimib halastamatu looduslik valik – nõrgemad surevad mõne haiguse tagajärjel või süüakse ära. Karjale kasutud, vigastatud või nõrgemad või muul moel erinevad loomad visatakse karjast välja ja on määratud kindlale hukule. Rohusööjate karjades on nõrgemad ja vanemad loomad karja äärtesse aetud, sest kiskja rünnaku korral jäävad tugevamad siis ellu.... jne., jne., jne. – loomad on looduses pidevas stressis, sest niimoodi see kord juba on. Pildid õnnelikult ja muredeta käsikäes ringi jalutavatest jänestest ja rebastest on reaalsus kahjuks ainult lasteraamatutes.
    Mina pooldan küttimist ainult loomade arvukuse piiramiseks, milleks see on ka vajalik, aga toiduks kasvatakse loomi ikka edasi eesmärgiga nad lõpuks ära süüa. Peaasi, et nõuded loomade kasvatamiseks, pidamiseks ja hukkamiseks oleks piisavalt karmid, et loom enne toiduks muutumist (või toidu tootmise protsessis: piim, munad) kannatama ei peaks.

  • Lõppeks peab vaatama ka kliimavööndit, kus me elame, ja milline on sellest tulenevalt meie toitainete- ja energiavajadus ja kuidas on kõige optimaalsem seda rahuldada.

  • Ja siis on meil veel taimetoitlased, kes ei söö „armsaid loomi“, aga kalast ja mereandidest näiteks ära ei ütle. Kala tunneb valu samuti kui vasikas või kana.

(Ja veel nii muuseas küsides, et miks kipub enamik veendunud taimetoitlasi olema väga elujõulises vanuses, kus inimesed on harilikult niigi terved ja tugevad ning rasvlahustuvate vitamiinide varud veel/juba kehas olemas, aga mitte vanemate inimeste hulgas, nagu seda tervisekaalutlustel arvata võiks.)

Ainukeseks valikuks, mis minu jaoks vähegi mõeldav oleks, on süüa lisaks (suures osas kuumtöödeldud) taimetoidule ka muna ja piimatooteid ning väga tähelepanelikult kalkuleerida, et keha kõik vajaliku kätte saaks. Siiski pooldan ma tasakaalustatud ja tervislikku segatoitumist, kus oma koht nii taimsel kui loomsel, nii rasval kui ka rasvavaesel, nii süsivesikutel kui ka kiudainetel, jne.

PS! Liha ei söö ma kaugeltki mitte iga päev ja igal söögikorral, pigem ca. 3-4 korda nädalas. Ja mul ei ole mitte midagi taimetoitlaste vastu, kes minu toitumisviise ei kritiseeri ja enda oma peale ei suru, aga kui nad seda teevad, siis võiks neil ka oma eluviisi seletamiseks parem põhjus olla, kui karvased loomalapsed. Sest vastasel korral peaksime ka kõigil maailma kiskjatel tapmise ära keelama ja käskima rohusööjateks ümber evolutsioneeruda (ehk kiiresti välja surra).

Selle üle, et toiduks tarbitavate loomade naha kasutamist ei peaks mitte taunima, vaid hoopis propageerima, et tapetud loom võimalikult täielikult ära kasutataks, ma parem arutlema ei hakka - niigi olen end juba klaveri taha sõna otseses mõttes unustanud.

18 kommentaari:

Annu ütles ...

"Ja mul ei ole mitte midagi taimetoitlaste vastu, kes minu toitumisviise ei kritiseeri ja enda oma peale ei suru, aga kui nad seda teevad, siis võiks neil ka oma eluviisi seletamsieks parem põhjus olla, kui karvased loomalapsed."
just.

Heidi ütles ...

Sinuga igati nõus. Mina maalapsena suhtun sellesse liha-naha kärasse täieliku ükskõiksusega. Selge see, et siga peetakse liha saamiseks, kana muna saamiseks ja kui vasikas on juba hukule määratud, siis võib tema nahka ka paremini kasutada kui lihtsalt ära visates.
Ja mulle ka ei meeldi emad, kes toidavad oma lapsi liha asemel sojaga. Sest laps on kasvav organism ja sellega ei ole vaja niisama mängida. Meil süüakse üsna palju liha. Eeskätt sellepärast, et meie pere piimaallergik piisavalt valku saaks.
Ma mõtlen hoopis rohkem selle üle, millest Anu hiljuti kirjutas: et kus need juur-ja puuviljad kasvavad, mida ma ostan. Ja, et kas Hispaania kurk erineb tänapäeval enam nii väga Luunja kurgist oma väetamiste jms poolest.

Anonüümne ütles ...

huvitav lugemine!
aga mind kui paadunud lihasööjat ja -fänni hakkas huvitama, et mida sa siis sööd, kui liha nii harva, mõned korrad nädalas? äkki viitsid mõned lihavaeste päevade menüüd kirja panna? :)
mina söön vist lihakraami suisa paar korda päevas vähemalt - hommikul nt võileib singiga, lõunaks mingi praelaadne asi (ikka siga/kana/loom taldrikul, harvem ka kala) pluss mõnikord õhtul veel midagi lihast. ja suppi teen alati lihaga.

Thredahlia ütles ...

Ükskõikne ma "liha-naha kära" suhtes kindlasti ei ole, aga PETA äärmuse vastu protestib sisemus küll. Loomi puuridest loodusesse surema laskma ma kindlasti ei torma ja kord juba inimese heaks surnud loomade ainukest panust - karusnahka - värviga solvama ei lähe ning loodust põikpäiselt mittelaguneva kunstmaterjali eelistamisega ka ei kurna. Karusnahal/loomal ja lihatööstuses paratamatult tekkival nahal tuleks üldse selgelt vahet teha.

Oluline on, et loomade pidamise tingimused oleks selged ja konkreetselt tootjale ette kirjutatud, sest tema tahab ikka kõige odavamalt läbi saada ja miinimumnõuded peavad karmid olema. Selleks, et meie muna, piima, liha ja nahka saaks, ei tohi loomi piinata, ei tööstuses ega talumajapidamises.

Kellelegi, kes oma nime millegipärast ei avalda:
Päris näidismenüüd ei hakka välja mõtlema praegu aga... Kui hommikul leiva peale iga hinna eest liha ei pane ja iga sooja lõunaga ka liha ei söö, siis nii tihti ei saagi (suppi teen ka väga harva ja siis harilikult mingit köögiviljapüreesuppi sulajuustuga). Hommikul on mul hoopis meeletu magusavajadus, et aju käima saada.

Hommikul puder ja moosisai või leib/rukkikukkel juustuga või röstitud täisterasai oliivõliga ja tomati või kurgiga vms.
Lõunal, kui satun kodus olema, siis miski praeline lihaga või ilma. Liha asemel võib ju olla juust või muna või hautatud köögiviljad või täidetud köögiviljad või mõni vormiroog (juustuga või ilma) või igasugu pastalised lihata kastmega või või soojad lahtised pirukad või kaunviljad (läätsehautis, oad, herned) - kuidas kunagi ja mis parasjagu kodus on (viinereid ja pihve ei tarbi, liha peab ikka liha olema). Kui koju ei jõua, siis söön linnas ja liha sealhulgas ka, paratamatult ja hea meelega.
Õhtul jogurt/kodujuust ja miski teraviljatoode või puuviljad või ahjujuurikad või soe juustuleib või kui päeval süüa ei jõudnud, siis suurem sooja toidu manustamine + midagi magusat.

Nädalad muidugi pole vennad ja nädlalvahetusel on aega ning kokkamise kihku rohkem, siis olen ka rohkem lihausku. Liha ja muu loomse tarbimist ma ei piira, lihtsalt juhtub nii - eriti, kui kiire on (hea liharoog tahab paljudel juhtudel pikka valmistamisaega).

Elver ütles ...

Mul tuli selle lapsele taimetoitluse peale surumisega meelde religiooni analoogia. Lapsele surutakse peale vanemate usundit ja ei lasta tal endal ise valida. Samas, noh, ega alternatiivid eriti ei töötaks ka. Inimherbivooride lapsed ei oska veel ise valida. Peab lihtsalt tõdema, et jah, kuni teatud vanuseni on vanematel laste üle väga suur mõjuvõim ja mõned vanemad lihtsalt on nii lollid, et korralikku toitu ei anna või topivad lapse pea täis religioosset fundamentalismi või nagu USAs on kombeks, lasevad eesnaha maha lõigata.

Mul on üks tuttav taimetoitlane, kes on pidevalt näljane ja tassib koju suurtes pakkides mingeid valgupulbreid ja muid sääraseid asju, et tasakaalukalt toituda. Kõik selleks, et mitte liha süüa. Ma ei tea, minu arvates on natuke imelik.

Aga sinu postituses märkasin ma paari loogikaviga ja noriks nende kallal natuke...

"Häirib selline topeltmoraal: mina liha ei söö ja loomi ei tapa, aga oma lemmikule otseloomulikult annan tema liigiomast toitu."

Ma ei näe siin topeltmoraali. Inimloom on lihtsalt nii tark, et suudab valida -- loom mitte. Inimese koduloomaga võrdlemine siin topeltmoraali ei tundu tekitavat.

"Ja siis on meil veel taimetoitlased, kes ei söö „armsaid loomi“, aga kalast ja mereandidest näiteks ära ei ütle. Kala tunneb valu samuti kui vasikas või kana."

Siin tuleb erinevus väidetavalt sisse imetajate ja mitteimetajate vahel. Tean paari inimest, kes liha, kana ja kala söövad, aga imetajaliha ei söö. Pidada liiga tark loom olema või midagi sellist.

"Selle üle, et toiduks tarbitavate loomade naha kasutamist ei peaks mitte taunima, vaid hoopis propageerima, et tapetud loom võimalikult täielikult ära kasutataks, ma parem arutlema ei hakka - niigi olen end juba klaveri taha sõna otseses mõttes unustanud."

Tegelikult asi mille üle arutlema peaks on see, et kas loomi on eetiline pidada ainult nende naha pärast.

Anu ütles ...

väga hea ja asjalik jutt! ma oleks nagu taas istunud toiduainete keemia tunnis:)
Meie õppejõud Kaie Pappel oli samuti taimetoitluse veendunud vastane. Ja selge see, et see ei ole mingi inimeste subjektiivne seisukoht, vaid põhineb teaduslikel argumentidel.

Mis taimetoitlastesse puutub, siis neid on jah erinevaid liike, nt neid, kes söövad kala + taimset toitu, muna ja piimasaadused + taimne toit või siis radikaalid, kes söövad ainult taimset toitu. Igasugune radikaalsus on minu meelest liiast, kui nt inimene ei söö pelgalt veendumuste pärast kooki, kuna seal sees on muna ja piim... nohh, aga samas ei söö miljonid inimesed pelgalt veendumuse pärast sealiha, nii et tõepoolest, mõtlemisainet on:)

Thredahlia ütles ...

Võrdlus usuga kipub pahatihti tõesti sarnane olema või vähemalt sarnane tunduma. Aga... usk on enamasti osa kultuurist, miski mis on ühiskonnale ühine ja iseenesestmõistetav. On ju näiteks raskesti kujuteldav, et islamimaades moslemi laps ei oleks moslem. Lihtsalt usukauges Euroopas (ja USA's, poiste ümberlõikus on lõunapoolsemates riikides muide ka hügieenilistel kaalutlustel positiivne nähtus) torkavad sellised perekonnad rohkem silma. Ja enamasti usk siiski ei põhjusta nii otsest ohtu lapse tervisele ja arengule, kui teadlikult valesti toitmine.
Sellega, et meie ühiskonnas on lapse usku sundimine väär, olen otseloomulikult nõus - kultuurikontekst ja seadusandluski on erinevad.

Mina ette heidetud logikavigu ei näinud :).

"Häirib selline topeltmoraal: mina liha ei söö ja loomi ei tapa, aga oma lemmikule otseloomulikult annan tema liigiomast toitu."
Topeltmoraal on selgesti olemas ja seisneb selles, et inimene teeb valiku loomade elu säästa ja ei söö liha, aga samas teeb ta valiku soetada endale lihatoiduline lemmikloom, kellele ta peab söötma liha... Ja kui nüüd ülaltoodud linki lugeda, siis teevad sarnase valiku ka piimatooteid tarbivad taimetoitlased - ka nende pärast tapetakse paratamatult vasikaid - tihti inimesed lihtsalt ei tea seda.

"Ja siis on meil veel taimetoitlased, kes ei söö „armsaid loomi“, aga kalast ja mereandidest näiteks ära ei ütle. Kala tunneb valu samuti kui vasikas või kana."
Et imetaja on "armas loom" ja "liiga tark", kana ja kala ei ole? Tavaline, kuid väär vabandus on siiski see, et kala ei tunne valu. Teiseks, kes on inimene ütlema, et mitteimetaja elu on vähem väärtuslik? Või et pisiimetaja elu on vähem väärtuslik, kui nad hukkuvad taimse toidu tootmise nimel (kõik need närilised, kes põllutöödel surma saavad, linnupesadest, kahepaiksetest ja selgrootutest rääkimata)?

"Selle üle, et toiduks tarbitavate loomade naha kasutamist ei peaks mitte taunima, vaid hoopis propageerima, et tapetud loom võimalikult täielikult ära kasutataks, ma parem arutlema ei hakka - niigi olen end juba klaveri taha sõna otseses mõttes unustanud."
"Tegelikult asi mille üle arutlema peaks on see, et kas loomi on eetiline pidada ainult nende naha pärast."

Jutt on siiski hetkel teemast lähtuvalt toiduks tarbitavatest loomadest ja nende naha kasutamata jätmine oleks puhas lollus, kuigi püstitatud küsimus on arutlemist väärt teises temaatikas.

Aet ütles ...

Minul on lihaga täiesti oma suhe. Kunagi lapsepõlves, kui sain teada, misasi see liha täpselt on ja kust see tuleb, ma ei söönud tükk aega ühtki lihatoodet. Ehk sel samal põhjusel on jäänud see, et ma siiani ei saa (mul hakkab füüsiliselt paha) katsuda toorest liha, ka mitte läbi kilekoti nt, ka lihaleti ees ei saa ma eriti seista. Ma söön kana-, sea- ja veiseliha ning valget kala, juhul kui need on valmistanud keegi teine. Kalkuni-, lamba-, küüliku- jne liha, samuti punast kala ega vähke-krabisid jms ma ei söö. Nüüd lastega on nii, et mehel läheb mõnikord õhtuti meelest järgmise päeva liha ära teha, siis olen sunnitud olnud ka ise liha tegema, potti või pannile läheb liha nii nagu ta pakis on, noaga siis lükkan/tõmban, mitte kunagi ma isegi ei maitse seda liha, mille ise olen valmistanud.
Ühesõnaga, mina saan liha süüa ainult siis, kui see on poest tulnud ja keegi teine on selle ära keetnud/küpsetanud, kui hakkan mõtlema sellele, mis oli enne poodi, siis ma seda liha ei söö.
Lehmapiimatooted on mu lemmikud. Toorest kanamuna ei söö, küpsetatult küll.

Pille ütles ...

Hea artikkel Sul, M. Söön samuti liha ja kala vaid paar korda nädalas, ülejäänud aja peamiselt kõiksugu aedvilja-põhiseid roogi. Lihtsalt ei taha ega vaja niipalju loomseid roogi - seente-spinatiga täidetud paprika või läätsehautis või aedviljapirukas jne on täiesti piisavad. Õnneks ei ole elukaaslane ka seda tüüpi, kes ilma liha, kartuli ja soustita nälga surem (nagu mu isa:)
Eesti tuttavad on mul kõik vist omnivoorid, ent Edinburghis elades puutusin kokku kõiksugu dieetidega - kes oli usulistel (nt mõned hindud), kes eetilistel, kes tervislikel kaalutlustel taimetoitlane, sekka ka paar tõelist veeganit. Eelmisel nädalal olid 2 sõpra sealt külas, sh üks taimetoitlane ja nt pealinna restoranides söömine oli suht igav - enamikus söögikohtades oli menüüs tervelt üks lihavaba roog:)
Minu põhimureks on see, et nt ükski suurem toidupood (Stockman, Selver, Rimi jne) ei muu vabakäigukanade mune, kõik on puurikanade munad. Tallinna Herne ja Mulla tänava ökopoed on ainukesed, kes vabakäigukanade mune müüvad. Ka kanaliha ei julge väga osta, teades, et needki tuleva karmides tingimustes hoitud puurikanadelt. Shotimaal ostsin liha lihtsalt harvem, kuna eelistasin poole kallimat "free-range" ja enamasti ka "organic" liha. Vähemalt teadsin, et loom-lind on rõõmsat elu elanud:) Siin sellist valikut pole, kui just tuttavalt talunikult ei osta..

Lemps ütles ...

Väga põnev arutelu. Ühelt poolt võib sellistes asjades jäädagi arutama. Põhjused, miks taimetoitlased ei söö liha, või hullem, ei söö teadut liiki liha on kummalised. See on umbes sama, kui hakkata katoliiklasega vaidlema, et millisel elus-olendil on hing ja millisel ei ole: inimesel ; on, koeral ; on, rott ; juba kahtleb, kärbes ; ilmselt juba ei ole... kummaline mis ? Kes oskab / julgeb pakkuda palju meil on äädikakärbsega rakulisel tasandil vahet ??

Aga liha juurde tagasi tulles. Ise söön suht tihti liha, kui mõtlema hakata siis ikka vist kord päevas peaks ära tulema, väga vist vahet ka ei ole, mis liha. Lamba liha olen saanud paaril viimasek korral mitte liiga head.
Mis puudutab taimetoitlust, siis sama väär kui süüa ainult taime toitu, on ka dieet: liha-kartul-kaste.
Viimasel ajal olen hakand üha enam teelima katuli asemel wokitud aedvilju - nämmi.
Parim liha-roog viimase aasta jooksul. Werneris - pardipraad (millegagi, vist maasika / veinikaste) + lisandiks wokitud aedviljad.

maarja ütles ...

sinuga nöus.

niikaua kui misiganes sorti toitlane ei ahista oma perekonda ega lapsi, andku minna.

samas on kohati väga raske olla erapooletu kui kodus taimetoitlane. ja see pidev kombineerimine ja eriti jöululaua tegemine on minul paras peavalu.

Thredahlia ütles ...

Eelmine kommentaar kustutatud ja kustutamisele lähevad (eriti anonüümselt) õelad ja/või kohatult iroonilised loomi ja/või inimesi solvavad kommentaarid ka edaspidi.

Anonüümne ütles ...

Hei! Olen taimetoitlane.

Annan 2 viidet edasiarutlemiseks.

Esimene on dokumentaal vegan perekonnast, kus kõik lapsed on kasvanud üles taimetoidu peal - http://video.google.co.uk/videoplay?docid=8183852041721248182

Teine link on vegan lastest: http://www.veganhealth.org/articles/realveganchildren

ps. Eks taimetoitlasel ja taimetoitlasel on erinevus. Inimene kes keelab lapsele emapiima on küll aru kaotanud... Aga vahel juhtub, et emal ei teki piima. Ma ei tea, mis arstid siis ette võtavad aga praktika näitab, et laps kasvab täitsa terve - tunnen ühte inimest, kellega nii läks.

p2ikest,
k6
www.veg.ee

Thredahlia ütles ...

Elada keset puhast loodust, hingata puhast õhku, see on privileeg. Liikuda, ronida, mitte suitsetada, olla füüsiliselt aktiivne, süüa puhast mürgitamata toitu - see on tervislik valik. Kas need inimesed ei oleks samades tingimustes niisama terved ja rõõmsad segatoidulistena? Millesse nemad lõpuks surevad? Taimetoidulised loodusrahvad söövad "kogemata" koos taimsega palju rohkem bakterimassi (ning muid mikroorganisme) ja lausa putukaid (B12 ja loomne valk). Herbivoorsed loomad muide söövad viimaseid veel rohkem. Segatoidulisus ei tähenda hommikust õhtuni liha söömist, üle töödeldud poolfabrikaate ja rasvast tilkuvat toitu - see võib olla ka tasakaalustatud tervislik menüü (taimsest saiast ja õlist võib ka end paksuks süüa, kui teadlikult keha vajadustega ei arvesta). Ülekaalulisus näiteks tuleb enamasti ülesöömisest ja vähesest liikumisest, valedest valikutest, mitte loomse toidu tarbimisest :)
Filmi põhjal on tegu väga toreda perega ja tore on, kui see nende jaoks töötab (kuigi mina isiklikult sügavalt kahtlen endiselt toortaimetoitluse pikaajalises tervislikkuses)? Vähemalt ei toida nad lapsi meeletute koguste soja toidulisanditega (kogu info juures, mis soja kohta pidevalt juurde tuleb, ei ole see tulevikus ilmselt enam nii "tervisetoit" midagi). Vähemalt ei söö lapsed hommikust õhtuni teleka ees krõpsu ja kuuma koera. Aga öelda 8-aastase kohta: "He wanted to be raw vegan," on küll absurd - ta ei teagi, et on veel mingi võimalus peale taimetoitluse, ta ei suuda teadlikult valida. Ja kas ei tee õige natuke murelikuks, et need lapsed olid faktiliselt alakaalulised, mida ka arst kinnitas? (Üldse mitte taimetoidu teema, aga kas pole vastutustundetu lapsed köieta kaljusid ronima lasta?)
Paar faktiviga:
Kust selline info, et õunapirukast küpsetamisel valgud (aminohapped) kaovad? Ei kao nad kuhugi, kaovad ainult jooniselt.
Inimene ei saa B12 vitamiini samamoodi kui lehm saab, meie organismid on erinevad :) Lehm on mitme mao ja pika soolestikuga herbivoor. Inimene ilma C-vitamiinita näiteks haigestub skorbuuti, aga kassi organism suudab seda ise toota (kuna taimi ta ju regulaarselt ei söö).
See aga, et inimese loomulik ja looduslik toitumine on range taimetoitlus, on faktiliselt väär - seda näitab meie evolutsiooniline areng: meie hambad ja soolestik. See fakt ei ole vaieldav...
Tänapäevaste laste keskendumisraskustes on süüdi naatriumglutamaat ja suhkur? Suhkur võib-olla küll, aga kui naatriumglutamaat, siis kannatavad KÕIK hiinlased haiglase hüperaktiivsuse all - nende jaoks on see traditsioonilise toidu osa.

Kui piima ei teki, siis peab piimaasendaja olema taimne? Loomulikum kui loomne (inimene on taim või loom)?

Seda minagi, et taimetoitlasel ja taimetoitlasel on vahe - põhimõttel ja põhimõttel on vahe, inimesel ja inimesel on vahe, äärmusel ja optimumil on vahe. Igaüks ei tule mind süüdistama armsate loomalaste tapmises (ja samas ei tunnista viljapõldudel toimuvat massimõrva, ja ikka loomi ma mõtlen, mitte taimi). Minu jaoks ei ole probleem paar nädalat loomseid tooteid mitte tarbida ja ei ole ka probleem rukkileiba ja soolaliha süüa, nagu meie esivanemad aastasadu teinud on - ja nagu me näeme, siis välja me pole veel surnud.
Ma ei ütle, et see on võimatu :) See on keeruline :) Segatoiduline olla on lihtsam. Ja veel - taimetoitluse tervislikkusest Eestis... kas värske kodumaine mahetoit on tõesti aastaläbi nii vabalt saadaval? Ei ole ju, kliimavöönd on selline. Nii et harilikku väetatud ja mürgitatud "poevärsket" tarbime me, taim- ja segatoidulised, ühtemoodi ja mürgitame end aeglaselt.

Mida ma ei salli, on nahaalne põikpäisus - näiteks tulla siia ja postitada link, mis on solvav nii loomadele kui ka loomset toitu tarbivatele inimestele (kustutatud postitus) või linkida see postitus eelmise kommenteerija allkirjalingis olevas foorumis "debiilsete blogipostituste" teemasse. Tõlgendagem esimest kui analoogiat situatsioonile, kus sõbralikult külla kutsutud võõras (lugeja, kes pole kohustatud mu mõtteid lugema ega enda omi peale suruma) teid esikus solvama hakkab (eelmainitud tegevused). Hakka või uskuma, et taimetoitlus teebki mõne inimese kiuslikuks :) ja siis mõni imestab, kust sellised eelarvamused tulevad.

Thredahlia ütles ...

Või hmmm, kas keegi teab mõnda puhtalt taimtoidulist loodusrahvast üldse nimetada? Loodusrahva traditsiooni hulka kuulub vist enamasti siiski kõige söömine, mis kätte satub ja süüa kõlbab, selgroota ja selgrooga loomad sealhulgas? Mida söövas nn. kõrberahvad? Tõesti taimi või nomaadidena siiski suurtes kogustes piimatooteid ja sinna juurde liha? Mäletame ikka, kuidas inimesed aegade halluses juustu tegema hakkasid? Ja ärgem nüüd laste arengu seisukohalt unusta selliste "naturaalselt säilinud rahvaste" erakordselt pikki ja lausa aastates mõõdetavaid imetamisperioode.

Anonüümne ütles ...

Kõigepealt- väga kummaline on igalt poolt lugeda ja kuulda, et taimetoitlased on äärmuslased ja äärmuslased on rumalad. Kui inimesel on teistsugused põhimõtted, siis ei tee see teda rumalaks. Ka ei pruugi "keskmine" või masside arvamus loomulik olla, see võib oleneda vaid riigikorrast, haridussüsteemist, korruptsioonist teaduses jne. Minu meelest on sellised taimetoitlased, kes peale lihatoidulisi loomi omavad ja kõikidelt inimestelt veganlust nõuavad, iseendaga konfliktis. Juhul, kui loomad on soetatud enne taimetoitlaseks hakkamist, siis on loomulik, et neid tänavale ei visata.
Sellega ma nõus pole, et linnainimesed asjadest vähem teavad. Eesti on nii väike, et peaaegu kõigil on maal sugulasi või tuttavaid. Maal kasvanud lapsed pole alati sugugi objektiivsemad, sest nad on harjunud loomi inimese omandiks pidama ja väikestes kohtades on selline grupimentaliteet, et erineda saab vaid vaimselt väga tugev inimene. Maalapsed võivad ekslikult arvata, et kõiki loomi kasvatatakse samamoodi, kui nende vanemad seda teevad. Tegelikult on just lihatootmine väga urbaniseerunud.


"Häirib, kui taimetoitlane toidab samade reeglite kohaselt ka oma alaealist last."
Kõik lihasööjad kasvatavad oma last enda reeglite järgi, st lihasööjaks. Mind häirib see ka.

"Häirib, kui taimetoitlastel (loomade säästmise eesmärgil) on kodus lemmikloomana kassid-koerad-tuhkrud ja muud lihatoidulised lemmikloomad."
Koerad ei ole lihatoidulised, vaid omnivoorid. Lihakonserve tehakse tavaliselt jääkidest ja nende tarbeks loomi ei tapeta. Kuigi ma ei pea seda ka väga õigeks, kui näiteks kasse vaid taimselt toidetakse, kui nende tervis halvenema peaks.



"* Inimene on omnivoor. "
Minu meelest on siin palju valeinformatsiooni. Olen seisukohal, et inimene on ikkagi herbivoor, kes hakkas liha sööma, kui maa üldine temperatuur langes. Inimesel pole kihvu, millega murda, samuti ei sööda toorest ja töötlemata liha, mida kõik teised kiskjad teevad. Herbivoor ei tähenda mäletsejat, nii et lehmaga pole sel mingit tegemist. Loomade kasvatamine lihaks pole loomulik ühegi teise liigi puhul, loomade jaoks pole loomulik betoonpõranda peal väga väikesel terriumil elamine, kanade jaoks pole loomulik puurides elamine, kus nad üksteist ruumipuudusel surnuks nokivad.
Kuna enamik inimesi Euroopas ja USA-s sööb liha, siis on loomulik, et teadlastelt tellitakse uuringuid liha kasulikkusest. Kahju seal tavaliselt ära ei mainita. Paljud teadlased on käinud ülikoolis ajal, kus taimetoitlus oli ametlikult ebatervislik (välja arvatud, kui inimene on haige) ja kõik Lääne taimetoitlased olid hipid ja usklikud.


"* Inimesel puuduvad spetsiifilised vahendid taimsest materjalist toidu kätte saamiseks."
See on küll kummaline, siis peaks ju ainult toorest liha sööma. Tooreid ube ja tomateid ei sunni keegi sööma. Arvamus, et taimetoitlased söövad ainult tselluloosirikkaid toite, nagu salat, muru või puukoor, siis mina ei tea küll kedagi, kes ainult nendest toituks. Suhkrurikkaid taimi on ka, samuti valgurikkaid jne. Kiudained pole iseenesest halvad. Kunagi tegelesid inimesed söömise ja taimede korjamisega suurema osa päevast, sellepärast keedetakse nüüd taimi, et lihtsamalt ja kiiremini vajalikud ained kätte saada.
Toortoitlased söövad väga palju ja peamiselt piirkondades, kus on alati soe. Ma ei riskiks olla püsivalt toortoitlane, kui peaks ainult välismaiste puuviljade- juurviljade peal elama.

B12 on lisatud paljudele toitudele, mida lihasööjad tarbivad, näiteks kasvõi maisihelbed.

*
Taimne valk ei pea asendama loomset valku, keha saab ise aminohapetest neid moodustada. Kõiki vajalikke aminohappeid saab taimedest. Toitumine peab olema tõesti mitmekesine, tervislike eluviisidega taimetoitlased kasutavad väga palju erinevaid toiduaineid. Ainult soja söömine pole tervislik, ma ei ole ka selle poolt, et inimesed söövad kanakoibade kujuga sojatooteid, eriti need, kel on niivõrd loomadest kahju.

"* Taimetoitlane peab naljaga pooleks öeldult olema nagu „väike arvuti“."
Eestis küll, aga siin on taimetoitlased võtnudki selle endale elustiiliks, et nad teavad, kus midagi on ja oskavad süüa teha. Noored ei saa tavaliselt sellega hakkama ja siis öeldaksegi, et taimetoitlaste ainus põhjendus on see, et loomad on nunnud. Mõnel inimesel on esteetiliselt vastik lihatükki hammustada. Üldse, taimetoitlased ei pea lihasööjatele põhjendama, miks nad sellised on.
"* Lausa ulme valdkonda kuulub aga väide, et näe loomad elavad metsas õnnelikult."
Sellepärast, et loomadele on loomulik elada metsas ja saada iseendaga hakkama. Inimene ei tahaks ka kapslis elada, isegi kui elaks 1000aastaseks. Loomaaiad õpetavad inimestele, et loomad on inimeste meelelahutus ja omand. Keskajal olid värdjatsirkused, kus puuris elav roheliseks värvitud näoga vaeslaps sai süüa ja jäi ellu, tänaval poleks seda juhtunud, aga ma ei ütleks, et see midagi head oli.


"* Lõppeks peab vaatama ka kliimavööndit, kus me elame, ja milline on sellest tulenevalt meie toitainete- ja energiavajadus ja kuidas on kõige optimaalsem seda rahuldada."
See on ka üks põhjuseid, miks Eestis taimetoitlasi nii vähe on. Saab hakkama, aga see vajab mõtlemist, et mida ja kui palju süüa.

"miks kipub enamik veendunud taimetoitlasi olema väga elujõulises vanuses, kus inimesed on harilikult niigi terved ja tugevad ning rasvlahustuvate vitamiinide varud veel/juba kehas olemas, aga mitte vanemate inimeste hulgas, nagu seda tervisekaalutlustel arvata võiks."
Vanemad inimesed ei muuda enda harjumusi (sült ja seapraad) ja NSVL ajal oli taimetoitlus illegaalne.

Enamik nahka saadakse spetsiaalselt selleks kasvatatud loomadelt. Lihaloomadelt saadud nahka on küll ökoloogiline ära kasutada, kui lihasöömisest ei loobuta.

Mina olen kogenud just lihasööjate poolt moraalilugemist, kõigepealt küsitakse, et miks siga ei söö ja kui teada saadakse, et olen taimetoitlane, siis küsitakse põhjendust (sedagi harva) ja hakatakse ümber veenma. Loomulikult, kui lähed taimetoitlase käest küsima, et miks ta selline on, siis kiidab ta oma valikut. Imelik oleks, kui ta seda ei teeks.

Thredahlia ütles ...

Tore on lugeda konstruktiivset kommentaari, mitte huupi lahmimist, olgugi, et anonüümset. Selle eest aitäh!

Arvamusi on pea niisama palju, kui inimesi ja põhjendused on erinevad. Seda nii ühiskonnakorra, religiooni, meedia või mille iganes muu baasilt. Äärmuslik taimetoitlus on äärmus - veganid, toortoidulised. Lihatoidulises taimse komponendita oleks samuti äärmus. Taimetoitlus kui selline ei pruugi olla äärmus. Moslem ei pea olema terrorist ja taimetoitlane ei pea alasti salatilehtedega meelt avaldama!

Mina olen (oma hariduse ja lugemuse baasilt) veendunud, et evolutsioon on pikim inimkatse - inimene on omnivoor :)
Omnivooril ei ole üüratud kihvad toore liha rebimiseks minu teada kohustuslikud - pealegi, inimene ei ole pidanud juba väga pikka aega toorest kala/lindu/imetajat sööma. Muuseas me unustame ära loomse toidu putukate, tõukude ja muu sellise näol, samuti tänapäevaga võrreldes kordades suurema sisse söödud bakterite massi, mileest ükski tõenäoliselt erilisi kihvu ei vaja...

Muide toortoitlusest ja palju söömisest - seepärast nad ju peavadki kogustes rohkem sööma, et nad ei suuda taimsest omastada kõike seda, mida suudaks taimtoiduline loom! See ei ole inimese organismi jaoks efektiivseim toitumisvorm. Herbivoor ei olegi ainult mäletsejast lehm, võtame siis muu näite - küülik või merisiga, kes oma väljaheited ära sööb ja toitu nii kaks korda seedib - kas see on parem väljavaade, kui naljaga pooleks küsida.

Minu jaoks on oluline liigiomaselt välja kujunenud mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, võimalikult naturaalne sealjuures. Seega ei tea ma ka eriti midagi ebaloomulike lisanditega hommikusöögihelvestest, sest oma müsli teen ma ise :)

Natuke puudutaks ka loomaaia teemat - ma ei ole seda õigustanud. Lihtsalt inimese juures olevaid stressis loomi vastandatakse tihti looduses vabalt elavatele "õnnelikele" - see on väga kaugel reaalsusest. Ise eelistaksin linnastunud inimesele ja loomavõõrale lapsele looduse näitamiseks loomaaiale iga kell "loomalike tingimustega" loodusparki, kus loomad siiski poolvabalt eksisteerida saaks.

Vastu tahaks vaielda sellele, et Eestis kõik lapsed maaga tihedalt seotud on. Aina vähemaks jääb neid, kes teavad, kuidas vasikas kätt imeb, milline on käe all lambatalle kasukas, kui armsad on seapõrsad, kust tuleb ja mismoodi maitseb värske õunamahl, et kase- ja vahtramahl ei ole mitte ainult joodav eksootika vaid ka maitsev, jne. Rääkimata lindudel laulu järgi vahet tegemisest või taimede tundmisest või muust, mida seni põlvest põlve edasi on antud, kuid kui pole edasi andjaid ega vastu võtjaid...

Anonüümne ütles ...

"Ja mul ei ole mitte midagi taimetoitlaste vastu, kes minu toitumisviise ei kritiseeri ja enda oma peale ei suru, aga kui nad seda teevad, siis võiks neil ka oma eluviisi seletamsieks parem põhjus olla, kui karvased loomalapsed."

Sama kehtib ka vastupidi. Kui lihasööjad taimetoitluse suhtes sallivamad oleksid, ei peaks ka taimetoitlased ennast agaralt kaitsma ega oma ideid propageerima.

"Mina olen kogenud just lihasööjate poolt moraalilugemist, kõigepealt küsitakse, et miks siga ei söö ja kui teada saadakse, et olen taimetoitlane, siis küsitakse põhjendust (sedagi harva) ja hakatakse ümber veenma."

Olen ka ise taimetoitlane ja ütleks: sama siin. Ei ole ju nii, et lihasööjad võivad taimetoitlasi rünnata ja kui taimetoitlane esitab oma argumendid selle kohta, miks lihasöömine on vale, öeldakse, et tegemist on "äärmusliku vormiga" või et "ärgu surugu ennast peale".Põhimõtted vajavad kaitsmist.

Olge ise ka sallivamad, lihasööjad! Siis ei ole põhjust ka taimetoitlastel teid rünnata.

Las igaüks olla nii, kuidas tahab.



Riste Lehari

Postita kommentaar