Metsas on mõnus ja marjad on mõnusad ja seened ja õhk ja... ja siis võiks keegi seda kõike natuke talveks purki panna. Kes see on, kes koob ja keedab ja ei ole vanaema?
Õuna-pohlamoos sobib nii saia peale kui ka verivorsti kõrvale. Ja kuna pohlad iseenesest moosil hästi säilida aitavad, siis võib suhkrugagi üsna maitse järgi ringi käia (eeldusel muidugi, et purgid korralikult ette valmistatud ja suletud on).
Valgete klaaride ja punaste sõstarde aegu võib selle retsepti järgi aga hoopis sõstra-õunamoosi teha, mis ka mõlemaks eelpool mainitud eesmärgiks imehästi passib.
Õuna-pohlamoos
1.5 kg pohli
1.5 kg puhastatud tükeldatud õunu
1 kg suhkrut
2-3 dl vett
Puhasta marjad ning pese, koori ja tükelda õunad.
Kalla poti põhja paar detsiliitrit vett, lisa õunad ja pohlad ning kuumuta segades kuni poti sisu on kuum. Nüüd võid moosi osaliselt või täielikult püreestada.
Lisa kuumale poti sisule suhkur, sega läbi, lase keema, keera kuumus madalamaks ja keeda aeg-ajalt segades kuni õunad on pehmed. Korja ära vaht, kui seda peaks tekkima.
Villi kuum moos purkidesse ja jäta purgid, kaaned allpool, jahtuma. Moos säilib toatemperatuuril.
PS! Villimisel on palju kasu laia otsaga moosilehtrist ja keetmise ajal on mõttekas hoida kuumus nii madalal, peaaegu keemise piiril, et moos ei pritsiks, sest kuum moos põletab päris korralikult.
Veel moosidest:
Maasikamoos
Mustikamoos
6 kommentaari:
Hee, tegin ka just täna moosi (kollastest ploomidest) ja käsitlesin purke just sinu õpetuse järgi. Ma tahtsin tglt küsida, et kes sul kõik need moosid ära sööb? Ma ise keedan põhimõtteliselt ainult enda jaoks moosi, et hommikuti pudrule midagi panna oleks. Muid moosisööjaid majas meil pole :P
Üle ei jää ja puudu ei tule :)
Enamuse ajast üksinda oma moosivarusid (peamiselt hommikuti röstsaiakattena) hävitades ma ühtegi moosi rohkem kui ühe retsepti jagu ei keedagi. Ja kui hoidisele mõnus müts pähe heegeldada, siis saab sellest ju täitsa adekvaatse jõulukingi või külakosti, millega keetmise juures ka arvestan.
Ehee, meil täpselt ühe retsepti järgi tehtud moos. Ma tegin augustis ja Valge Klaari õuntega - väga maitsev ja ilus sai. Ja mulle ka istub just see, et moos sobib nii saia peale kui ka verivorsti kõrvale.
Õuna-sõstramoosi pole proovinud - olen seni eelistanud puhast sõstratarretist - aga järgmisel suvel võtan Su soovitust kuulda..
See kinkimise idee on muidugi super, eelmise aasta õunamoosi tassisin enamus töökaaslasele, kes kiitis et maitsestatud jogurtit nad kaasaga poest enam ei ostnudki, sõid selle moosi kõik maitsestamata jogurtiga ära. Mõtlesingi eile, et mis moosi veel see aasta keeta saaks, metsa küll ilmselt ei satu, et pohli korjata ...
Miks nii palju suhkrut? ma panen sellise koguse kohta 400 grammi ja väga hea. Ja oluliselt tervislikum.
Suhkrut on vähem, kui enamuses moosiretseptides (ca 333g 1 kg marjade-õunte kohta). Kindlasti pole liiga magus, pigem üsna hapumapoolne ja sobib ilusti ka nt verivorstiga. Natuke mõjutab ka õunte maitse. Ma moosiks magusat õuna ei kasuta, sest neil kipub maitset vähe olema. Pohl jälle on tugevalt hapu. Suhkruga moosisse nii väge suhkrut, et tervislik oleks, on kodustes tingimustes ilma säilimist riskantseks muutmata üsna võimatu panna. Moos on moos ja maitsed on erinevad :)
Postita kommentaar