Päeva tibinali

Kellele mis on eluks vajalik, eksole. Söögiga see igatahes seotud pole, aga...
Olenemata mitteblondi pea punaseks värvimisest käivad mul vahel "blondid hetked" külas.

Vaja oli faili mälupulgalt. Mälupulk oli kotis, küljesahtlis koos huulepulgaga.
Võtsin mina kotist pulga, eemaldasin korgi ja...
Õnneks ei installeerinud ma hügieenilist huulepulka USB auku. Kuigi arusaamine saabus viimasel hetkel.
Nalja nabani, vähemalt endal.

Liha ja malmpott ja vastupidi :)

Teate, vahel tekib mõne köögiinstrumendiga nii soe suhe, et ilma enam ei oska (nagu hea kööginoaga või korraliku paksupõhjalise kastruliga või õige kumeruse ja vetruvusega vispliga või...).
Mina olen hetkel jäägitus vaimustuses oma emailitud malmpotist. Punasest ja raskest, aga heast ja asendamatust.

Miks? Et milline see ideaalne haudepott siis on?

No esiteks on ta korraliku paksu põhjaga, mis hoiab soojust, jaotab seda ühtlaselt ja aitab kõrbemise vastu. Korralikul haudepotil on ka paksud seinad ja kaas, mis kannatavad nii pliiti kui ka tulist ahju. Selleks otstarbeks on malm ideaalne.

Teiseks peaks see malmpott vähemalt seest kattega olema (emailitud). Nii tohib selles ka toitu säilitada ja veini või tomatiga natuke happelisemaid hautisi teha. Paljas malm kipub nendega reageerima ja valmis toit tuleks sellest peale valmimist nii ehk teisiti kohe teise nõusse ümber tõsta. Puhastada ja hooldada on kaetud pinda ka oluliselt kergem.

Ja kolmandaks... see konkreetne isend oli Selveris kampaania korras hirmodav. Mul on veel väga elavalt meeles, kuidas me klassiõega suvel neid potte sealt autosse vinnasime. Aga ära tasus. Nüüd on tihti menüüs igasugu hautatud lihad (siga, lammas, vasikas, kana... tomatiga, veinis, õlles või kuidagi teisiti), ahjused riisiroad, täidetud aegviljad ja muud "laisa koka" road, mis aegamisi ise köögis valmimisega tegelevad... ja siis keele alla viivad.

Täna ja pildil on sea kaelakarbonaad tomati ja pommuga, kõrvale riis. Pilt on poole haudumise ajal tehtud - kui kaste veel piisavalt paks polnud ja liha kahvli all ise kiududeks ei lagunenud.
Retsepti asemel saab sel korral kirjelduse, sest potti läheb see, mis kodus olemas on ja nii palju, kui kaane alla mahub :)
Samas potis sünnib hästi teha ka vanaema jõulusiga või pörkölti.

Tomatine pommusiga haudepotis

kilojagu taist sealiha, tomatikonserv, suur pommu, suur sibul, paar pead kodumaist küüslauku, soola, musta pipart või tsillihelbeid, vürtsköömet, oliiviõli, pool klaasi vett... ja tühi kõht.

Lõika kilojagu sea kaelakarbonaadi suurteks kuubikuteks, maitsesta üsna tugevalt soolaga ja jäta kaussi toatemperatuurile soojenema.

Koori sibul ja küüslauk. Sibul viiluta, küüslauguküüned jäta terveks.
Kuubista pommu (tükkide suurusel pole tähtsust).

Kuumuta malmpoti põhjas poole sentimeetri jagu oliiviõli tõeliselt tuliseks ja pruunista lihatükid 2-3 jaos kummalki poolt. Tõsta kogu liha potti tagasi, lisa sibul, küüslauk, veidi jahvatatud vürtsköömet, tšillihelbeid ja kuumuta pisut (segades). Lisa pommutükid ja purk konserveeritud tomateid ning pool klaasi vett.
Jäta paokil kaane alla vaikselt umbes kolmeks tunniks podisema. Aeg-ajalt kontrolli, et vedelikku jätkuks ja sega veidi.
Sibul ja pommu moodustavad meeldiva kastme, mis sünnib nii riisi kui kartuli kõrvale nautida.

Kas teil juba on haakaksoooo hüpersupermega puhastussüsteem, mille 1500 vatti hävitavad 99% bakteritest, ja Dormeo komfortsed madratsid, mis toovad koju ekstrahügieenilise unekeskkonna, ja imetabane FlavorWaveTurboOven, mis isegi mr. T'le steiki suuda küpsetada, ja kas te ikka teate, mis "Vaprates ja ilusates" toimub ja mis kell lõpeb Terevisioon....
Aga mina tean! Päevane teleprogramm mõjub ajule ilmselt umbes samamoodi kui Delfi foorum (no ma ei tea, ma Perekooli pole proovinud) - igatahes innustab väga kiiresti terveks saama.
Olen kodus palavikuga oma tõenäoliselt väga tolmulestarikka diivani peal keras ja kaugel asjalikkusest. Röhh! Või siis mitte :P

Asjast ka - kuna ma erilises kokkamiskonditsioonis pole, siis tuli saata meeslemmik missioonile, Coca-Cola ja "sibirskie" pelmeenide järele. Ja tuleb üllatusega nentida, et Selveris olid viimased täitsa olemas (no teised ei kannata kriitikat harilikult lihtsalt).

Lihtne kohupiimakook kogemata-õuntega

Ja kadus valgus... ju peame seda siin põhjamaises sügises siis endas kandma ja lähedastega jagama, kui end päikese käes laadida ei saa :)

See on üks pagana maitsev ja imelihtne kohupiima-puru-plaadikook, tiiruga kalli ämma kt. kaudu Saaremaalt.
Käesoleva aasta õunauputusest läks minu koogisse ülemise purukihi alla lahkelt õunaviilakaid, aga kook on ilma vast paremgi. Olen seda nüüd teinud ühe ja teise kohupiimaga, aga... kõikseparem saab pehme teraga ja mahedamaitselisest, mitte harilikust hapukast ja teralisest poevariandist või kohupiimapastast.
Pildil olev on küpsetatud Kurtna kohupiimast (mida ma ei jõua ära kiita), maamunadest, Kurtna võist ja osaliselt Kaarli talu jahust. Söödi ja kiideti... ja söödi veel. Tänud retsepti eest :)

Kohupiima-purukook

200 g võid
100 g suhkrut
500 g jahu
1 tl soola
1 tl soodat

400 g kohupiima
200 g hapukoort
6 muna
suhkrut maitse järgi
sidrunikoort

Haki või suhkruga, lisa soola ja soodaga segatud jahu. Töötle kätega või köögikombainis ühtlaseks puruks.
Sega kohupiim hapukoorega ja lisa ühekaupa munad ning maitse järgi suhkrut (mina panin 3-4 spl). Sega ühtlaseks. Maitseks võib lisada sidrunikoort.

Suru 3/4 puru küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, vala peale kohupiimasegu, tasanda lusikaga ja kata ülejäänud puruga.

Küpseta 180-kraadises ahjus alguses 30 minutit fooliumi all ja siis fooliumita veel 30-40 minutit - kuni kook on kuldkollane ja tuba head lõhna täis. Lase jahtuda ja lõika ruutudeks (kui enne otsa ei saa).

Maailma parim kapsa-hakklihahautis

Ja nii ongi :)
Mina paremat ei ole söönud :D
Kapsas hakklihaga on klassika, eksole. See siin on veel parem kui klassika :P

Kapsa ja hakkliha vahekord käigu koka maitse ja rahakoti järgi. Tuleb ainult meeles pidada, et kapsas kaotab kuumutades kõvasti mahtu ja kui alguses silma järgi parajalt liha panna, siis pärast on tulemus natuke liiga lihane (kui saab üldse liiga lihane olla, minu maitsele saab). Pildil on see "natuke liiga lihane". Aga mul meeslemmik on õnneks lihausku :P

Maailma parim kapsa-hakklihahautis

üks keskmine kapsapea
2 sibulat
500 g seahakkliha
ca 100 g tükk ehtsat suitsupeekonit
ca 3 dl õlut
soola
musta pipart
ei mingit õli sel korral

Ribasta kapsas ja haki sibul, kuubista peekon.
Pane pott peekonikuubikutega tulele, pruunista. Siis lisa kapsas ja kuumuta keskmisel tulel aeg-ajalt segades.
Samal ajal prae pannil hakkliha sibulaga ja maitsesta tugevalt soola-pipraga. Kalla kapsa hulka ja sega läbi.
Nüüd kalla pannile õlu, sega kogu hea maitse pannilt õlle sisse ja kalla seegi kapsaste otsa, sega läbi.
Siis keera tuli päris madalaks, kata pott kaanega ning hauta aeg-ajalt segades kapsa ja liha pehmenemiseni (mina harilikult lasen tunnijagu haududa). Serveeri keedetud kartulite või kartulipudruga.

Sügiseses tuules on kaduma läinud tervis. Viimati nähti eile õhtul Tallinnas.
Ausal leidjal tagastada igatsevale omanikule. Leiutasu moosi näol garanteeritud!

Ebamaiselt mõnus ebaküdoonia

Ebaküdoonia on üks äraütlemata maitsev ja kasulik asi selles vihamast hallis sügises. Ei saa mitte jätta võimalust kasutamata, kui neid terve hunnik lihtsalt sülle kukub, eksole :)
Ebaküdooniat võib lisada kompottidele ja moosidele, koos marjade või õuntega, keeta siirupit, kisselli või jätta kuumutamata. Mina eelistan seda viimast varianti, eriti tee sisse lisamiseks, analoogselt sidruni-ingverisegule.

Ainuke tüütu osa on nende viljade (õunte, kui täpsem olla) puhastamine.
Kõige mugavam on seda teha järgmiselt:
Võtta terav nuga.
Poolitada viljad kõigepealt pikuti ja siis risti. Vastupidi kipuvad seemned laiali lendama.
Seejärel sõrmega seemned ja seemnekojad eemaldada.
Alles siis viilutada või purustada.

Teelisand ebaküdooniast

1 kg puhastatud ja purustatud või viilutatud ebaküdooniaid
1 kg suhkrut (või mett või mõnd lemmiksiirupit vms.)

Segada, puhtasse purki ja külmkappi, aeg-ajalt loksutada - nii lihtne see ongi.
Suhkrut võib lisada ka rohkem, kui teesse liiga hapu tundub - seda paremini säilib.
Kui on karta, et paari kuuga ära ei kulu, võib väikeste karbikestega hoida ka sügavkülmas.

Toidust, toitumisest ja toidueelarvest...

Kas parem on maksta enne kvaliteetse toidu eest või hiljem arstivisiitide ja ravimite eest?

Tervislikke eluviise võib käsitleda ju näiteks vabatahtliku tervisekindlustusena :)
Kui enda ja pere tervis ei ole piisavalt tähtis, siis äkki raha on... Laenud ja liisingud ju vajavad maksmist, keha Egiptuses ja Türgis praadimist, välimus regulaarset tuunimist, hooajamood ostmist, jne.
Iseasi, paljud meist selle kvaliteetse toidu poest üles leiavad... ja paljud meist selle peale üldse mõtelvad?

Seda siis tööstuslike transrasvhapete kära taustal.
Meie esileedile võib ette heita küll komistamist pressiga suhtlemisel, küll alusetut "süü" fokusseerimist "Kalevile", küll muud, aga ometi on sellest kärast rahvale kasu sündinud.

Kasu sedapidi, et mõni inimene rohkem mõtleb äkki sellele, mida poes igapäevaselt korvi tõstab ja söögilauas suhu pistab :)

[Hiljem] Meeslemmik kommenteerib, et trsnsrasvatihased jäid kajastamata, seega...
Sööge pekki, transrasvatihased!

Liha üldmaitseaine (ei-ei, kadakamarjadega lihamääre ikka)

No need kadakamarjad (tegelikult küll käbid, mitte marjad :P), mis Paldiskist suure vaevaga korjatud said, nendega tuli ju midagi ette võtta.
Ette võtsin sellise universaalse lihamäärde, millega päev enne küpsetamist käntsakas kokku määrida ja maitsestuma jätta. Mõnus on. Proovimiseks oli sel korral siga, aga lammas ja metsloom sobiks vast ka hästi. Kogustega ei häma, need käivad maitse järgi ja on iga kord erinevad.

Kadakane lihamääre

värskeid kadakamarju
kuivatatud rosmariini või muud meelepärast ürti
mett
kanget sinepit
musta terapipart
jämedat soola

Kadakamarjad, pipraterad, rosmariin ja sool purustada uhmris. Segada meega mõnusaks pastaks ja lisada teravuse jagu sinepit. Säilitada külmikus. Kasutada ahjupraadide või hautamiseks planeeritud liha eelnevaks maitsestamiseks.

Päev Paldiski ümbruses

Laupäev möödus autos ja looduses.
Kuna meil metsadest seeni leida ei õnnestunud, tuli leppida loopealsel pakutavaga :P
Tore oli, järjekordselt.
Kaaskorilase põldmarjad said samal õhtul pannkoogi peale toormoosiks. Minu saak veel ootab oma saatust. Kadakakäbid :P saavad mee sisse "lihaüldmaitseaineks", kibuvitsad ilmselt teepõhjaks, barbarissiga peab veel mõtlema, mida teha...

Mõnusad marineeriud kitsemamplid... või puravikud.... või kukeseened

Kõik algas sellest, et... ma olen kunagi söönud jube häid mahedaid-magusaid veinimarinaadis kukeseeni ja tekkis isu. Tegelikult sobib see marinaad peale kitsemamplite ilmselt nagu rusikas silmaauku ka kukeseentele ja puravikele. Kuuseriisikas ja kupatatud riisikad vajavad krehvtisemat kraami.
Sai tehtud maitse ja kõhutunde järgi ja täitsa kogemata on purgi sisu kaks nädalat hiljem hirmmaitsev. Soovitan enam kui soojalt proovida.

Seente kogusest. Mina seeni turult ei osta, toon metsast... ja ei soola-marineeri kunagi samal päeval. Riisikad lähevad likku ja puravikud-kukeseened-kitsemamplid(-kuuseriisikad) kuumutan soola ja rasvaineta vedeliku eraldumiseni ja panen sellesama vedelikuga külmikusse, et nendega hiljem edasi tegeleda.
Sellest tulenevalt on kogused kuumutatud seente liitrites (koos selle kuumutamisel eraldunud vedelikuga), sest just nii on asjaarmastajal köögis kõige otstarbekam tegutseda ja teised ained lähtuvalt seente kogusest ümbes arvutada :)
Eriti mugav on toimetada, kui potil on mahumõõdud sissepoole märgitud.

Seened veinimarinaadis

1l kupatamist mittevajavaid seeni, kuumutatult, "omas mahlas"
0.75 dl oliiviõli
1 dl vett
50 g suhkrut
30 g meresoola
1 leht loorberit
0.5 tl tšillihelbeid
10 tera musta pipart
7 tera vürtspipart
0.5 keskmist kaneelikoort
2 küünt küüslauku
1 suurem sibul
0.75 dl valget veiniäädikat
5 dl poolkuiva valget veini

Kõigepealt varu väikse liiaga veini külmikusse - ülejääk kulub marineerimise kõrvale mekkimiseks :)

Kui seened on toored, siis... pane need potti (vajadusel imeväikse tilga veega) ja kuumuta aeg-ajalt segades vee eraldumiseni. Tõsta potiga kõrvale.

Kuumuta kastrulis vesi ja õli, lisa loorber, pipar, vürtspipar, tšilli, kaneel, sibulaviilud ja hakitud küüslauk. Keeda kanti minutit 5-6.
Lisa sool ja suhkur, lase lahustuda.
Lisa vein ja äädikas ning kuumuta keemiseni. Maitse ja vajadusel lisa tunde järgi tasakaaluks soola-suhkrut-veini-äädikat.

Eemalda loorberileht ja kaneelikang.

Nüüd kalla marniaad kuumutatud seentele, lase keema ja kuumuta madalal kuumusel veel kanti minutit 5. Villi kuumalt puhastesse purkidesse ja kaaneta. Säilib toatemperatuuril.

Õndsad juhused

Viimasel paaril päeval on köögis paar vähem või rohkem juhuslikku "õnnetust" juhtunud - üks edulisem kui teine.

Eile:
Ahjuveise otsa sattus kaste kuiva punase asemel keskmise pooliku pudelihõõgveiniga. Istus kahtlaselt hästi nii magusapoolse praesibula, roosa ahjuliha kui tuju ja olemisega... tasub igal juhul korrata.

Täna:
Plaanis oli kreegi-õuna-mandlimoos. Aga teadagi, olin ma suurest õunapuhastamisest natuke hajameelne. Kreegipüree sisse lendas lisaks õuntele pool purki midagi, mis meenutas mandlilaaste... aga olid need hoopis kookose laastud.
Igal juhul moos sai maitsev :P

Ja esimene purk eksperimendi korras kokku keeratud kitsemampleid veinimarinaadis sai avatud. Keele viib alla! Retsepti saab lähiajal :)

R.I.P. Läburaator

Sügis 2005-2009
Olgu porgandid Sulle mahlased!

Pühapäevane idüll

Vasikakoot on mee-sinepi-soola-pipra-ürtidega ja porgandite-sibulatega ahjus.
Kuts on kammitud ja lammutab köögis plastikpudelit (sest porgandi hakkimise ta just lõpetas).
Telekas on Ratatouille.
Näksimiseks on leiba riiskikasalatiga.
Meeslemmik jõuab kohe koju.
Idüll.

Kena teadmistepäeva ja kooliaasta algust!

Hommikune pilt ja vene rahvusest majakaaslaste tuline vestlus koerajalutustiirult:

Üksikud pidulikus riides koolijütsid ootavad juba emadega bussipeatuses, aga majahoidja saab kohalike naispensionäride (kelle lapselapsed ka vast bussi ootavad) käest peapesu, et mida ta seda lippu jälle üles topib - ainult kolmel päeval on kohustulik, et ärgu topitagu rohkem kui kohustuslik on. Ja veel miski jutt sellest, mille eest majahoidja palka peaks saama (...nii palju, kui ma võõrast keelt mõistan, aga mõistan piisavalt, et meelsust tabada...). Majahoidjast oli kahju.
Elagu Lasnamäe!

Juurde lugeda näiteks seda, austus riigikeele vastu või asi... ja valigem targemini!