Göteborgist, üsna toiduvabalt
teisipäev, 30. Juuni 2009
Tervitused Göteborgist, from the current European heat capital, nagu ma täna kohvipausil juhtumisi kõrva taha panin. Õues kuumus tapab (isegi hilisõhtul), hotellis puudub konditsioneer ja tundub, et ka ventilatsioon, konverentsiruumides võib jälle päeva lõpuks üsna jahe hakata. Kurk on valus. Kohv nii soojendab mitu korda päeva jooksul kui ka aitab "konditsioonis" püsida. Oeh jah. Ja nagu sellest veel vähe oleks. See on viimaste päevade jäämäe veepealne osa (või rohkem temaatikasse - merealune soolajärv või imiku soole metagenoom või Thiomargarita morfoloogia või tundmatud arhed känguru kõhus või bakterid Vahemere turgudel müüdaval lihal :D). Mikrobioloogia on mulle kesk silmnägu lajatanud ja ilmselt ülejäänud enam kui tuhandele osalejale ka.
Oleks vähe öelda, et olen infoga nagu haluga vastu pead saanud. Selle infohulga juures on tunne, nagu oleks ma taevast sadava betoonbloki alla jäänud. Ja kuidas on inimlikult võimalik 1.5 h jooksul tutvuda 500 postriga (per päev!).
Loodetavasti jääb sellest midagi ka püsivalt kõrvade vahele.
Vähemalt on mõni ettekanne täitsa tore (lisaks infole). Helicobacter pylori isa, Barry Marshall, rääkis esimese päeva plenaaril lisaks maohädadele ka Helicopter pylori'st ja sellest, et children in South-East Asia are exposed to their grandmothers. Aga see oli ka muidugi mees kes ise haigustekitajat sisse jõi, et Koch'i postulaate täita (ja sai nii muuhulgas Nobeli). Teadus võib sõna otses mõttes maohaavu tekitada :)
Inimese seedekulgla mikrobioomi ja ülekaalulise seotusega kerkis slaidile küsimus: "Do I look fat in these genes?".
Ühe ettekande lõpus tänati seksikut ja sookolli (tegelikult küll kedagi F. Seksik ja H. Sokol).
Tänase päeva bioinformaatika iva sõnastus aga: "If you put garbage in, you get garbage out (& put garbage in, take shit out)".
Me siirdume nüüd linna peale restorani otsima ja jääme homseid mõtteteri ootama.
[Hiljem] Väljas söömise (no ja õlle-) hindade poolest võiks siia võrreldes Tallinnaga jäädagi :)
Hautatud porgandid
neljapäev, 11. Juuni 2009
Enamus "juurikaid" on inimesele kergemini omastatavad mingil keedetud-küpsetatud kujul. Porgandi puhul on oluline kasutada ka rasvainet, et muuta kehale kättesaadavaks rasvlahustuvad vitamiinid.
Enamasti ma aurutan külmutatud "beebiporgandeid" ja serveerin killu meresoolase võiga, aga vahel suures nostalgiatujus tuleb teha ka nö. vanaema-stiilis hautatud porgandeid.

Hautatud porgandid
noori värskeid või külmutatud porgandeid
head võid (või oliiviõli)
vett või aedviljapuljongit
soovi korral koort
soola-pipart maitse järgi
Puhasta porgandid (päris noori ära koori!) ja prae need potipõhjas kergelt võis läbi. Lisa potti paar sentimeetrit kvaliteetset aedviljapuljongit või vett ning veidi soola ja hauta kaane all, keemise piiril porgandite pehmenemiseni. Kontrolli, et vesi päris otsa ei saaks. Pehmetele porganditele võid soovi korral lisada veidi rõõska koort.
Serveeri lisandina prae juurde. Hästi sobivad serveerimisel porgandite sekka värsked ürdid.
Tallinna uued turud - nähtud, aga mitte tehtud...
reede, 5. Juuni 2009
Tänaseks olen sattunud nii uuele Nõmme turule kui ka kesklinna Rotermanni turukesele. Emotsioonid on vastuolulised, mis ilmselt kirjutama ajendaski.
Rotermanni turuga on asi lihtne. Kesklinnas töötavale rahvale kena läbi jalutada ja pirukas kaasa haarata, suitsulatikat ja kitsejuustu ehk ka, aga... spetsiaalselt süüa ostma pole sinna mõtet minna, kui ei taha pärast kottidega veel poodi või mõnele teisele turule kolistada. Tore ja kodumaine kaup, aga ilmselgelt liiga piiratud kaubavalik - mis teha, kõik meil kohapeal ei kasva ja mahedalt kätte ei saa. Valik väike ja turukottidega seiklemiseks koht kehv.
Ja miks peavad müüjad "koolivormis" leti taga seisma. Kärud, olgu, kenad ühesugused (puuduvad ühel turul asendamatud jaheletid ja saiakeste müük neilt kärudelt pole ka eriti ilus - tuleb kilega mässata - "None for all"), aga müüjad võiks ikka oma identiteediga leti taga olla. Tore algatus, aga natuke pahasti läbi mõeldud - ootame ja vaatame, aega areneda ju on :)
Teine lugu on Nõmme turuga. Linnas võiks ikka juba omas ametis piisavalt arenenud inimesed olla. Ometi on planeerimisel-projekteerimisel mitme jalaga sügavasse ämbrisse astutud. Üldilme jälle peaaegu täitsa kena (kui mitte arvestada UUT ebakvaliteetselt paigaldatud sillutist, mis kohati lausa komistama sunnib).
Hinnad on Nõmme turul muidugi kogu aeg kõrgemad olnud kui mujal ja mõnda aega peale avamist vast loksuvad natuke enam paika, aga näitena keskturul 4-5 kroonine karulaugupunt maksis Nõmme turul lausa kolm korda rohkem. Maasikas oli vaid poole kallim... aga valik on see-eest täiesti arvestatav.
Ja kui rahakott puuga seljas kaasa võtta ning kontsad mõne turvalisema täistallalise jalatsi vastu vahetada, siis tuleb edasi mõelda... et kuidas turul kauba ligi pääseda. Nõmme turg ei ole mõeldud peredele, noortele emadele, liikumispuudega inimestele ega ka paljudele pensionäridele. Kellele siis? Noortele ja vallalistele? Lisaks tuleb varuda aega, sest kaubast puudub ülevaade.
Miks siis?
Suur osa kauplemiskohtadest on kena välimusega putkades. Putkad on kenad, aga sisse ei pääse ei lapsekäruga, ei ratastoolis ega haige põlve või kepigagi. Sisenemine on ausalt öeldes isegi tervel noorel inimesel ebamugav. Astmed on kõrged ja järsud, puuduvad käsipuud (!), kaldteedest rääkimata. Uksedki on nii kitsad, et kui trepist üleval, siis sisenemine on ikka keeruline, erititi juhul, kui rahvast palju. Lapsekäru saaks ju ukse taha jätta, aga näe aknaid pole, et sel silma peal hoida. Ratastooli juba ukse taha ei jäta. Ja mida peavad tegema vanurid, kel jalad põduramad - kutsuma müüja õue kaupa tutvustama?
Aga näe linnavalitsus meil "mingi MTÜ'ga" ei kooskõlasta, nagu me ajakirjandusest lugeda võisime. Kui ise hakkama ei saa, siis peaks ikka kelleltki abi küsima, mitte rahva raha eest lollusi korda saatma. Aga kui linnavalitsuse prioriteet on teerulli stiilis propaganda, mille peale kümneid miljoneid meie ühiseid panuseid kulutatakse (Keskerakond ärgu reklaamigu end siiski linna rahaga!), siis ilmselt pole muule aega...
Ärritusest roheline, vasakule ära.
[Hiljem] ...ja endiselt praktikas keskturu usku, olenemata selle seisukorrast - valik, hinnad, müüjad ja melu on "õiged". Teoretiseerides oleks ideaalne mingi renoveeritud ja hügieenilisem versioon sellest, aga töötab ka nii...
Kodune idüll
kolmapäev, 3. Juuni 2009
Kõht on mereannipastat (või, vein, sibul, kaheksajalakonserv, krevetid) ja head saia (Rimi pagarite "Ungari leib") täis, käes on veiniklaas, kuts magab mu varvastel, meeslemmikul on õhtuuinak ja aknaklaasil trummeldab vihm - idüll, ei muud.
Muuseas, ma olen krooniline toidufanaatik. Lugesin täna uudistest, et: "Roosamannakreemile patent ja arendusraha". "Korea auto" silt on kogu see aeg Pärnu maanteel "koeraauto olnud". Piinlikematest seikadest ma parem vaikin :P
:D
teisipäev, 2. Juuni 2009
Ma olen hingepõhjas meesterahvas? ...sest pesen kohvitassi enne kohvijoomist, mitte peale kohvijoomist.
Tänane mõttetera
esmaspäev, 1. Juuni 2009
Ära torgi töötavaid asju! Anarhisti kook on hea nii, nagu on. Ei tasu lisaks kohupiima sisse surada lihtsalt sellepärast, et säilimiskuupäev läheneb...
Munavõi karulauguga
reede, 29. Mai 2009

Osa eilsest õhtusöögist oli munavõi viimase hakitud karulauguga. Maitses hea, kuigi seekord nõgesekukliteta.
Mune oli mul seekord nii palju keedetud, et kausis soojalt kahvliga jändamine ei tundunud tark tegu. Kuhjasin soojad munad, või, soola ja peenelt hakitud karulaugu kaussi ja hakkasin pudrurauaga askeldama - õige otsus. Nii sai kiiresti, efektiivselt ja sama tekstuuri, mis kahvliga (erinevalt köögikombainist).
Ja karulauguga on vist selleks aastaks ühelpool, kuigi pestot on kapis veel arvestatava varuga, aga küll seegi ära kulub.
Lihtne kartuli-tomati-hakkliha pannikas
teisipäev, 26. Mai 2009

Mulle, kes ma keedetud kartulit eriti ei salli ("söön-aga-ise-ei-teeks" tasemel), meeldib kartulit muus vormis süüa. Enamasti ahjukartulina või hautistes. See siin on üks lihtne variant, kus kõik koostisosad ja kogused on vabalt muudetvad vastavalt külmiku sisule.
Lihtne pannikas
mõned kartulid
paar punast paprikat
mõnisada grammi hakkliha (siga, veis, lammas)
purk purustatud tomatit
mõni küüs küüslauku
tugevamaitselist puljongit või kontsentraati (veis, lammas, metsloom, mitte kana)
soola ja pipart
sibulat, peterselli serveerimiseks
õli praadimiseks
Haki küüslauk ja paprika, kuubista kooritud kartulid.
Pruunista hakkliha ja paprika kergelt õlis, lisa küüslauk ja kuumuta veel veidi.
Lisa kartulikuubikud ja sega läbi. Lisa paarsada milliliitrit puljongit ja umbes poole rohkem tomatikonservi, maitsesta soola ja pipraga. Kuumuta keemiseni ja alanda temperatuuri.
Hauta madalamal kuumusel kaane all kartuli pehmenemiseni. Arvesta, et kartuli pehmenemine võtab aega (happeline keskkond). Pikem haudumine muudab siinjuures oluliselt paremaks nii liha kui ka tomati :)
Serveeri rohelise sibula ja/või peterselliga.
Veel üks ploomikook: anarhisti kook
Kas või vaid nime pärast :)
Mõnus oli!
26.05.2009 - kuivainete kogused viidud grammideks. Ülemised pildid ploomidega, alumine maasikate ja rabarbriga.

Anarhisti kook
ca 400-500 g kivideta kirsse või viilutatud ploome, virsikuid, nektariine, maasikat-rabarberit, vms.
125 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
2 muna
125 g suhkrut + veel mõni spl
1 tl riivitud sidrunikoort
2 tl palsamiäädikat
0.6 dl külmpressi oliiviõli
0.6 dl vett
Löö munad kaussi, sega suhkruga ja jäta seisma (suhkur sulab ja toasoe muna vahustub paremini).
Eemalda viljadelt kivid ja viiluta (va. kirsid viimasel juhul). Sega paari supilusikatäie suhkruga ja jäta seisma.
Soojenda ahi 180 kraadini.
Vooderda 24 cm diameetriga lahtikäiv vorm küpsetuspaberiga ja määri õli või võiga.
Sega jahu küpsetuspulbri ja soolaga, tõsta kõrvale.
Vahusta muna 125 g suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Lisa oliiviõli, sidrunikoor, vesi ja äädikas ning sega vispliga ühtlaseks.
Lisa jahu ja sega ettevaatlikult tainasse.
Kalla tainas vormi, laota peale viljad ja puista üle 2-3 spl sukruga.
Küpseta, kuni koogisse torgatud tikk jääb puhtaks ja koogi pind on kuldne.
Küpsemisaeg oleneb kasutatud viljadest ja ahju funktsioonist.
Magusus oleneb kasutatud viljadest. Magusad ploomid näiteks võivad küpsedes tulihapuks muutuda. Kui kook jääb veidi liiga hapu, võib seda serveerida näiteks magusa vanillikastmega.

Tervitage titat!
neljapäev, 21. Mai 2009

Ma olen siinpool ekraani nüüd mõnda aega reaalsuses elanud, tööd teinud, hästi söönud, raamatut lugenud... suvi sadas kaela, blogis jäi vaikseks.
Ja ülelahenaabrite juurest saabus meile eile kauaoodatud pereliige - šotlasest terjerineiu Brenna.
Rohkem udupilte.
Tervitage titat! :)
Maitsev maks, kogemata, kiiresti ja maitsvalt
esmaspäev, 4. Mai 2009

Ma leiutasin ilmselt jalgratta, aga siiski. Juuuuube maitsev tuli, samm edasi harilikust praadimisest.
Teadagi on maksa suur vaenlane selle "vaeseomaks praadimine", kuivaks ja puiseks läheb kätte. Sel korral aga selgus kahvlit maksa lüües, et on teine natuke ebameeldivalt roosaks jäänud. Ja siis see sündis... käes oli kokkamise ajaks avatud pudel kuiva siidrit...
Kujutan ette, et kui maks pisi-pisikesteks tükikesteks lõigata, siis passiks see (külmalt) hästi ka hommikustele röstsaiadele. Mmmmm...
Maitsev maks
Külmutamata veise(/vasika) maksa
Kuiva siidrit
Sibulat
Soola-pipart
Jahu (nisupüüli, täisterajahu, mitmeviljajahu, vms.)
Õli/võid praadimiseks
Puhasta maks kelmetest, lõika sentimeetripaksusteks (või veidi paksemateks, mitte õhemaks) viiludeks ja kuivata köögipaberiga. Jahvata maksaviiludele soola, kohe üsna ohtralt.
Viiluta sibul ja prae keskmisel kuumusel pehmeks. Tõsta sibul ootele, puhasta pann, lisa uuesti õli (rohkelt-heldelt) ja aja pann tuliseks.
Patsuta maks jahus ja prae tulisel pannil kiiresti kahelt poolt pruuniks (paar-kolm minutit, mitte kauem). Pane pannile korraga ainult nii palju maksaviile, et nende küljed praadimisel kokku ei puutuks (muidu jahutad panni liiga maha).
Kalla pannile siirdit nii, et see panni pinda nii veidi alla poole sentimeetri jagu kataks (vahutab alguses korralikult, mitte ehmatada), keera kuumust madalamaks ja kata pann kaanega. Paari minuti pärast keera maksaviiludel teine pool ja hauta veel minutike. Jahvata maksale maitse järgi pipart.
Serveeri kuumalt praesibula, praeleeme, saia ja salatiga.
Sõir karulauguga - kokkame koos@Nami-nami #16
neljapäev, 30. Aprill 2009

Sõira põhiretsept on pärit Nami-namist, aga köömnete asemel kasutasin seekord paar suurt peotäit hakitud karulauku ja soola panin poole rohkem.
Peaks mõneks tarbeks kirja panema, et sõel olgu marliga vooderdatud, et hea läbi sõela kaduma ei läheks.
Kui veel isu peale peaks tulema, siis prooviks kasutada vähemalt osaliselt karulaugupestot - saaks maitse paremini kätte. Harilik köömnetega variant meeldib mulle siiski rohkem kui karulaugusõir, aga maitsed on erinevad ja sõirasse annab peale köömnete või karulaugu panna palju muudki :)
Kreemjad ahjumunad
esmaspäev, 27. Aprill 2009

Nigella Lawson on üks neist autoritest, kelle retseptid mulle raamatu kujul väga meeldivad, aga telesaated tunduvad kuidagi liiga imalad, familiaarsed ja "üle mängitud", kuigi eesmärgiks on vastupidi kiire, lihtne ja maitsev. Igatahes sattusin eile siiski vaatama ja hirmus munaisu tuli peale. Polegi mune ammu ahjus küpsetanud. Mõeldud-tehtud.
Muuseas, katsed näitavad, et töötab ka hapukoorega, aga rõõsaga on selgelt parem.
Kreemjad ahjumunad
Mune vastavat sööjate arvule
Vahukoort
Soola-pipart
Pane vesi kannuga keema ja lüli ahi 200 kraadi peale soojenema.
Löö 1-2 muna sööja kohta portsjonvormidesse, kalla peale törts vahukoort, riputa üle veidikese soola ja pipraga. Tõsta vormid suuremasse vormi ja kalla poole kõrguseni keeva vett. Küpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit. Munakollane peaks veel meeldivalt vedelaks jääma, aga valge olema kalgendunud.
Koos munaga võib ahju küpsetuspaberile panna ka (maitsestatud) oliiviõliga pritsitud saiaviile, mida pärast munasse kasta.
Pildil serveeritud tomati, karulaugu ja oliiviõliga röstitud ciabattaga.
Part ja tibud, ahjuselt

Vahepeal tuli kevad, aga märtsialguse magistritähistamise (ja Triinu artikli ja Lea ISO kadalipu) part ja aprillinaljased ahjutibud on kajastamata jäänud. Maitsvad olid mõlemad. Parem hilja kui mitte kunagi, eks. See oleks lausa omaette postitust väärt, kuidas me Triinuga meeslemmiku mööda Tallinnat kolme pardi jahile saatsime (part siit, teine sealt Piritalt Roccani), kuidas ta lõpuks jäiste tiivulistega end bussiga Tartusse transporteeris (kuni ma kaitsmisega ametis olin) ja muuhulgas lambi lakke meelitas :D
Võib loota, et Veuve Clicquot Ponsardin Brut ja Rose teda natuke lohutasid :)
Aga õhtu teeb heaks ikkagi seltskond - aitäh kõigile, kes seda õhtut jagasid!
Tibude sisse läksid sidrunisektorid, riivitud sidrunikoor ja Jägermeistris leotatud rosinad. Pealt määrisin ohtralt mee-tüümiani-Jägermeistri-sidrunimahla-soola-pipra seguga, lisaks õige pisut-pisut sinepit. Tibud küpsesid lahtiselt 200-kraadises ahjus, all tilk vett.
Pardi sisse läksid apelsinisektorid, riivitud apelsinikoor ja mustad ploomid. Pealt määrisime mee-sinepi-rosmariini-soola seguga ja küpsetasime 220-kraadises ahjus küpsetuskotis, omas mahlas. Paarkümmend minutit enne lõppu sai kott katki lõigatud, vedelik kastmeks kõrvale pandud ja lastud linnul lahtiselt pruunistuda.
Kõrvale serveerisime mõlemal juhul oliiviõli, tüümiani ja rosmariiniga küpsetatud kartulit, bataati, porgandit, pastinaaki.
Pardil oli rind kenasti roosaks jäänud, ses mõttes õnnestus, aga part ei ole siiski mu lemmlik. Vana hea noor broiler meeldib ikka rohkem. Määretest mesi ja sinep on muidugi klassika, aga see Jägermeistriga variant maitses huvitavalt ja viis sealhulgas ka keele alla.
Redise-karulaugu-kodujuustusalat - kokkame koos@Nami-nami #16
pühapäev, 26. Aprill 2009

Kevad on kohale jõudnud! Temperatuur vähemalt, tuult võiks nüüd ka veel veidi vähemaks jääda :) Eile igatahes lubas tervis juba natuke Aegviidus, Nelijärvel, Jänedal, Kakerdaja loodusrajal veidi ringi tuiata. Mõnus oli. Ja ma pole vist mitte kunagi elus niiii palju konnasid näinud - vee all ja vee peal, teel, metsas, radadel....
Jõudku see kevad siis kööki ka, eksole. Nami-namis on sel korral kevadroheline lausa kooskokkamise teemaks. Suuremat nõgese- ja naadisaaki tuleb siiski pisut veel oodata.
Täna sai ahjukartuli kõrvaseks segatud kevadine salat silma järgi üsna võrdsetes osades redisest, karulaugust ja kodujuustust, lisaks veidi hapukoort ja soola. Proovige teiegi!


