Seda kastet või salatit (kust läheb piir?) mäletan lapsepõlvest. Küll kutsuti seda möginaks, küll hellitavalt gemüseks. Eriti hea maitses see igatahes kartulipudruga, ikka sellise mõnusa võisega, kõrvale vees kuumaks aetud naturaalsooles viiner või praetud soolaliha. Nostalgia...
Kaste on tegelikult vedelam kui pildil, kuna pilti tegin paksust potilõpust, mis purki enam ei mahtunud. Ühtlasema tekstuuri saab, kui tomatid koorida ja sibul peenemaks hakkida.
Ja muuseas, kuigi paljud retseptid sisaldavad äädikat, siis tomatihoidised tegelikult seda säilimiseks ei vaja, kuna on ise happelised (säilitan toatemperatuuril, pimedas). Äädikat võib lisada maitse pärast (ja ma eelistan just sel põhjusel mitte lisada).
Olenevalt tomatite mahlasusest, kuumutamise ajast (võib ka kauem - teeb tomatile ainult head) ja poti laiusest on lõppkogus veidi erinev, aga annab välja 4-5 "pooleliitrist" purki.Vanaema tomatikaste
2 kg tomatit
1 kg sibulat
100 g suhkrut
40 g jämedat soola
20 tera musta pipart
10 tera pimenti ehk vürtspipart
5 nelki
pool kaneelikoort
Soovi korral tõsta tomatid sõelaga minutiks keevasse vette ja koori, aga kui koored ei sega, siis võib lihtsalt toorestelt tomatitelt varrekohad eemaldada ja tomatid hakkida.
Maitseained peale kaneeli võib räti vahel nuiaga katki taguda (või uhmris purustada) või terveks jätta.
Koori ja haki sibulad.
Kalla tomatid ja sibulad potti ning aja keema. Keera kuumus nii madalaks, et poti sisu vaevu keeb ja kuumuta 45 minutit.
Lisa maitseained ja kuumuta veel 10 minutit. Maitse ja soovi korral lisa maitseaineid ning lase veel 5 minutit podiseda.
Eemalda kaneelikoor. Villi kuumalt puhastesse kuumadesse purkidesse (moosilehtriga mugav) ja sule õhukindlalt. Keera purgid tagurpidi jahtuma.
Kui tomatit on palju ja soov midagi plekkpurgi "purustatud tomati" laadset purki teha, siis võib lisada rohkem tomatit, vähem sibulat ja suhkrut ning vürtsi-pipra-kaneeli-nelgi asemel kümmekond küünt hakitud küüslauku ja näiteks meelepäraseid ürte. See on ka hea viis eelmise hooaja kuivatatud ürtidest vabaneda. Tomatid on sel juhul parem siiski koorida.
Kolmas variant, mida aeg-ajalt harrastan, on samal viisil kokku panna (pipraga, muude vürtsideta) tomat, sibul, paprika ja noore suvikõrvitsa kuubikud. Seda võib küll vist juba salatiks kutsuda :P
5 kommentaari:
Ohh! See kaste sobiks just täpselt minu sügisese katsetuse juurde. EI leidnud Sul suvekõrvitsa märksõna, aga tahtsin kangesti oma õnnestunud katsetust kellegagi, kes asja mõistab, jagada. http://hadapatakalt.blogspot.com/2008/09/suvekrvitsa-katsetus.html Ja nagu kiuste, igatses maitsemeel juurde just mingit sellist salatit, mida mul muidugi kohe polnud.
meil vanaemal on ka klassika see salat. ja kartulipudruga, oehhhhh....
No ma teen peaaegu samasugust "meestemoosi" - talvel jube hea lisandina või siis kastme- või hautisepõhjana kasutada.
Laupäeva hommikul plaanis turult suurem ports tomateid varuda ja siis nädalavahetusel sisse teha :)
Nii palju kui on vanaemaseid on selle "lötsu" retsepte ;)
Me oleme sisse visanud näiteks paprikat või hapumaid õunu. Õuntega variant on riisiroa kõrvale isegi mulle, suurele tomatipõlgurile, täiesti söödav.
Ooa jaa, seda mäletan lapsepõlvest ja teen nüüd ka ise. AJ veel parem on ta praetud kartulitega, ehk nagu meie peres öeldi kartulipilguga- see on toorelt õlis praetud kartuliviilud, aga ometi mitte friikartulid.
Postita kommentaar