Palal, peaaegu maanteel metsaveeres. Tema kartis meid igatahes rohkem kui meie teda.
Samas metsas nägin ma ka oma elu esimest rästikut, kui ma veel ilmselt hästi kõndida ei osanud :) Ikka siis, kui metsa mindi tõusva päikesega ja Moskvitši raadiost tuli "Tere hommikust, põllumehed"... ja ikka oli vahel kuulda kirumist, et rattajäljed juba ees.
Vanaisa siiani naerab, et näitas mulle maduussi ja kui keegi küsis, siis ajasin käpad laiali, et "niiii pikk oli". Sedand küll, aga kasvas laps ja käedki venisid pikemaks, nii sest maduussinägemisest kalamehejutt saigi.
0 kommentaari:
Postita kommentaar