Täna turnisin mõnuga redeli otsas, viimased töövabad päevad siiski, ja korjasin õunu. Mõnuga, sest viimaseid õunakorjamisi mäletan algkoolipäevist, kui puu otsa ronima kukkumise hirmus ei lubatud ja puu all ka ei tohtinud seista, et mõne põgenikuga lagipähe ei saaks. Rääkides siis veel pisikeste unistuste täitumisest :P
Vanaemaks kvalifitseerumiseks kuulu järgi õnneks ainult õunapuus pusimisest ei piisa.
2 kommentaari:
Ohoo - kas avaldad ka saladuse, kuhu peale viimaseid töövabu päevi asud? :D
Kõigepealt asun ja siis avaldan :P
Aga kipub eelmisest vähe akadeemilisemaks kiskuma.
Postita kommentaar