Seentest ja korjamisest

esmaspäev, 22. september 2008

Olete ju kuulnud ja mäletate küll, et kibedaid seeni tuleb kupatada ja õõnsa varrega piimmahlaga seened on söödavad ja kraega seeni ei tasu korjata.

Nüüd unustage see kõik ära ja jätke meelde, et raamatuga seeni söömiseks ei korjata. Loodus on mitmekesine ja ei näe alati välja nagu pildil. Sarnaseid liike ikka on ja pealiskaudsel vaatlusel võib need pildi järgi segamini ajada küll. Parem karta, kui kahetseda - Eesti metsades kasvab ka surmavalt mürgiseid seeni.

Pealegi - kraega kitsemampel on väga hea söögiseen, õõnsa varrega ja üldse mitte kibe sooriisikas aga ei kõlba söömiseks ka peale kupatamist.

Söömiseks tohib korjata seeni, mida korjaja eksimatult tunneb! Ja tore oleks igaks juhuks kontrollida, et tegu ikka tõesti on nende teada ja tuntud seentega.

Männiriisikas (Lactarius rufus) Männiriisikad (Lactarius rufus) Sooriisikas (Lactarius helvus)

Ülal ongi männiriisikas (esimesed 2 pilti) kõrvuti sooriisikaga (viimane pilt). Läbisegi kasvavd nad ka looduses ja näevad vahel üsna sarnased välja. Ometi on männiriisikas peale kupatamist hea söögiseen, aga sooriisikas ei kõlba ka kupatades. Nii, et tasub ikka vaadata, mida korvi pista, ja mitte "vikatiga niita", kuigi männiriisikat kohati lausa massiliselt kasvab.

Haavariisikad (Lactarius roseozonatus) Kaseriisikad (Lactarius torminosus) Vöödiline riisikas (Lactarius aquizonatus)

Haavariiskas, kaseriisikas, vöödiline riisikas - kõik õõnsa varre ja piimmahlaga, kupatatult mõnusad söödavad riisikad.

Tõmmuriisikas (Lactarius necator) Tõmmuriisikas (Lactarius necator)

Tõmmuriisikas (seaseen, mullapööraja) - ekslikult pikalt mittesöödavaks peetud riisikas, mis küll oma kahtlasest kuulsusest juba ammu rehabiliteeritud, aga info ei taha kuidagi inimesteni jõuda. Võib korjata ja süüa küll :)
Pealegi on tegu hea kõva seenega, mis sellele liigile söömiseks vajalikku kupatamist eriti hästi talub. Ka kasvab tõmmuriisikas harilikult mugavalt reas, et korvi laduda ja ussitama ka ei kipu.
Küll aga ei tasu seda segi ajada piimmahlata mürgise tavavahelikuga.

Üks LINK ka lugemiseks.
Ja raamatupoetrilemmade vältimiseks - minusugusele keskpärasele seenestajale on suureks abiks juba ennegi kiidetud taskumõõdus ja ilupildiline kodumaine "400 Eesti seent" (Kuulo Kalamees, Vello Liiv). Igati asjalik abimees.

13 kommentaari:

kukupai ütles ...

Tavavahelik ja tõmmuriisikas ikka täiesti erinevat värvi. Eriti hästi saab vahest aru, kui kõrvuti kasvavad. Tõmmuriisikas lihtsalt tahab korralikku leotamist ja keetmist, paljast kupatamisest ei piisa. Aga ussitab küll teine.

Mann ütles ...

lapsepõlves oli tõmmuriisikas meil naabrilastega lemmikseen, sest kasvas kaunilt kraavipervedel ja sealt oli põnev korjata ja vaadata kas vajud väheke sisse või ei.

KK ütles ...

Tõmmuriisikas on eriline seen! Tädil kasvasid nood Tallinnas Tähetorni tänava maja puuriida taga. Käis pliitipuid toomas ja tuli taskud täis seeni. Nendest tuli hea pitsa, tugev ja ilusa läbilõikega seen on.
Samuti meeldis tädile tõmmusid koos pisikeste kurkidega marineerida. Muid riisikaid saab ka teha aga tõmmudega oli kuidagi eriti head need kurgid.
Kas tõmmud praegu veel kasvavad? Äkki peaks ikka ühe seenetreti tegema...

Pille ütles ...

No mina vaidlen vastu, et männi- ja sooriisikas sarnased on - neid ei saa ju segi ajada - värv ja "läige" täitsa erinevad?!
Aga jah, seeni peab tundma. Kuigi ega ma kurda, et rahvas kitsemamplid metsa jätab (kuigi meil niiehknii "isiklikud" metsad, kuhu keegi teine ei satu:)
Fotod on lahedad!

Thredahlia ütles ...

Novot, ekstaole, mina ei saa sellest ka aru, kuidas kitsemamplit ja valget kärbseseent on võimalik sassi ajada, nagu paar postitust tagsi kommenteeriti, või männiriisikat ja sooriisikat, aga pildi järgi ja kogemuseta ilmselt on. Viimasega sai sel korral lausa mu enda vanaisa prillita hakkama.
Seda, kuidas tõmmuriisikas ja tavavahelik ära vahetatakse, olen metsas ise näinud. Kasvukohad on neil ka sarnased, kuigi seened ise siiski üsna erinevad.

Ussitab sel aastal isegi kukeseen :D

Leotanud ei ole minu vanaema veel ühtegi seent - kolmest korrast kupatamisest on piisanud nii võiseentele, männiriisikatele kui ka tõmmuriisikale.

Pildil olevad riisikad ilutsesid möödunud nädala lõpus kõik erinevates Luitemaa looduskaitseala metsades - ju kasvavad ka praegu, nii et Kuduv Koeraomanik, jõuad veel küll :)

Pille, aitäh!

Kristel ütles ...

Hehh, me oleme eluaeg tõmmuriisikat söönud (see on see, mis pärast kupatamist selline tumelillakas on, eksole?), aga viimasel ajal alati ohanud, et näh, et soovitata seda süüa enam... Nii see info moondub :) Ja ma päris kindlasti ei aja teda tavavahelikuga segi.

Thredahlia ütles ...

Tõmmuriisikas (viimased 2 pilti) on peale kupatamist mu arust lausa must.

Aga seentest ja infost. Kuigi tõmmuriisika korral oli tegu eksitava infoga, et söömiseks ei kõlba, siis üldjuhul tasub sellist infot väga tõsiselt võtta.
Seda seepärast, et seen sõltub oma kasvukeskkonnast ja ümbritsevatest taimedest ja mullast ja millest kõigest veel. Ajas võivad need tingimused muutuda. Seened erinevad ka piirkonniti. Ja palju on seda, mida seente kohta varem ei teatud. Näiteks ka sedasama tavavahelikku on söögiseeneks peetud, sest tema mürk võib toimida väga pika aja taha ja seda ei osatud konkreetse seeneliigiga lihtsalt seostada. Neid näiteid on kindlasti veel.

Mann ütles ...

no ma olen seda vist kordi juba kurtnud, aga siinses kirjanduses on võiseened, tõmmu-, kase-, männiriisikad kui mürgised kirjas.
algusaastatel kui ma siin võikaid kupatasin mitmeid kordi, olin lausa küla naljanumber, poes ikka uuriti, et kas ma selge peaga ikka olen, et sellist jama metsast korjan.
a siinsed inimesed reeglina kivipuravikke ja kukekaid tunnistavd. isegi hästi läinud, et mees para mükomaan on ja saab ilma pideva sõjata nüüdseks seeni korjata.

Thredahlia ütles ...

Paljudes riikides on kõik kupatamist vajavad liigid mürgiseks märgitud - toorelt nad seda ju ongi. Aga kui seenetamise kultuur pole piisavalt tugev, siis pole mõtet rahva tervisega riskida.

kukupai ütles ...

Kristel, tõmmuriisikas läheb ilusaks lillakaks just siis, kui enne kupatamist korralikult leotatud on. Kui leotamata kupatada, läheb mustjaks küll. Ma mõlemat moodi teinud.
Kasvavad kuni külmadeni, nii et peaks leiduma veel küll ja küll.

tegelinski ütles ...

Oeh, kohe kergem hakkas :D
Korjasin peotäie "tõmmukaid" (lapsepõlves kutsusime neid kadakariisikateks), ise hirmul, et kas pean metsa tagasi viima. Esimene guugeldamine andis kohe positiivse vastuse... ja sind ma usaldan :D Enda mälu hästi ei usaldanud, sest kuigi lapsepõlves oli nii, siis vahepeal oli ju naa :P

Anonüümne ütles ...

Ma oleks väga tänulik kui järgmisel seenel käigul teed pilti ka seente alumisest poolest, osadel on. Siis tunneb selle sooriisika ka metsas ära. Õnneks kuna ei olnud söödavuses kindel tõstsin korvist välja :)

Thredahlia ütles ...

Need pildid siin ei ole mõeldud seente määramiseks, mistõttu puuduvad ka pildid läbilõigetest ja alumisest poolest. Samuti ei ole detailseid kirjeldusi. Mitte ühtegi seent ei tohiks metsas korjata pildi järgi... Siinsel juhul poleks alumise poole pildist kahe seene eristamisel ka oluliselt kasu.

Männiriisikas kasvab tihtilugu läbisegi sooriisikaga ja sel juhul on neil vahet tegemiseks määrava tähtsusega tunnus mitte välimus (värvus võib varieeruda), vaid hoopis piimmahl, mis männiriisikal on valge, sooriisikal aga läbipaistev.

Postita kommentaar