Kui insenerid kööki satuvad :D

Kolmapäev, 29. märts 2006

Sattusin täna täielikku vaimustusse sellisest kohast nagu Cooking For Engineers. Eriti nendest toredatest koostisainete tabelitest-skeemidest seal õpetuste-pildiseeriate lõppudes. Ja mitte ainult, seal on palju muudki põnevat - näiteks peekoni valmistamisviiside võrdlus, jne.
Ise olen ka tihti midagi analoogset kokku joonistanud, kui printer nii paksu konspektivirna all on, et peab käsitsi ekraanilt retsepti maha kribama - õpetust ma ju kirjutada ometi ei viitsi. Geniaalsed ideed on lihtsad!
No vaadake kas või seda karjasepiruka õpetust.

Kevad siiski?

Teisipäev, 28. märts 2006

Hommikune ilmateade lubas Ida-Eestisse lund ja tuisku, meil aga on päev otsa paduhalli vihma lahistanud. Kevad või asi, tuju või midagi, nohu, palavik ja depressioon - kevadväsimus.
Märkan veidraid detaile ja satun neist miskisse emotsionaalsesse seisundisse, mida kirjeldada ei oska, kui liigun raske toidukoti, mõõduka palaviku ja 25 h magamata, lausa teo kombel maja seljas kodu poole. Imetabaselt ei juhtu see mitte esimest korda. Magamatus teeb meele kuidagi erksaks, omal moel. Maailm ujub mööda kui hall mass oma läikavalt kontrastsete detailidega. Oskaks neid mõttepilte vaid kuidagi talletada...
Vihm on karmilt aus. Lumi sulab ja määrdub. Linn peseb end mustaks, enne kui puhtaks saab, enne kui lohutav rohelus lapselikult naiivse lumevaiba välja vahetab. Inimeste ja inimeste-loomaomanike laiskus, harimatus, kohati lauslollus ja hoolimatus seisavad silme ees ning vaaruvad vastu. Raske on kõrvale vaadata, ilma et järgmise nurga peal midagi samalaadset ei kohtaks. Koristamata väljaheited, tiined priikäigukassid, jalutusrihmata ula peal koerad, kommipaberid ja kasutatud eluvältimise abivahendid. Varakevadise Hiinalinna raugaiga lapsepõlves (professionaalne kretinism ütleks, et progeeria)...

Peekon ja muna

Esmaspäev, 27. märts 2006



Täiesti ebaeestlaslik isu tuli peale - aga vahel ikka tuleb. Olen terve nädala haige olnud ja palavikuga ju maitset ei tunne. Nüüd siis naudin jälle täiel rinnal maailma lõhnu ja maitseid, alustades juustuse porru-kartuli-küüslaugu püreesupiga ja lõpetades peekoni ja munaga või vastupidi. Kuidagi on tarvis kaotatud energia tasa teha.

Igatahes peekon peab krõbe olema ja muna küll kahelt poolt praetud, kuid seest tooremapoolne. Hunnik värsket salatit ja toorjuustuga praeleib on ka kohustuslikud.

PS! Esimest korda 4 aasta jooksul vajan ülikoolis eksamilt puudumise tõttu arstitõendit! Enam hästi ei mäleta, kus neid jagati.

Brrr...

Kolmapäev, 22. märts 2006

Ja ikka on talv - miinuskraadid ja lumi ja nohu. Minu sünnipäeval pole enne küll veel lund sadanud. Juube.
Seda enam tahaks kevadet ja linnulaulu ja lilli ja liblikaid. Mõni lind juba laulabki kui tähelepanelikult kuulata.
Nüüd võin neid lausa vaadata :P

Vist suurest kevadeigatsusest muretsesin endale kenad kevadised pabernöörist punutud riiulikastid, et juba lausa kuhjuvad käsitööjubinad, lõngad ja niidid ära mahutada.



Istume loomaaiaga õhtuti toas, joome teed, ravime keha ja vaimu, ootame kevadet. :D
Põssad juba nii ootavad esimesi tärkavaid rohuliblesid ja naadivõrseid. Viimaseid võiks isegi süüa ja noort nõgest... sel aastal olen tublim ja järjekindlam.

Lavaširullid

Neljapäev, 16. märts 2006



Kuna nädalavahetusel juhtub see, mis igal aastal paratamatult juhtub, siis tuleb midagi süüa teha. Praadidega ei hakka mässama, aga suupistete kallal võib nokitseda küll. Plaanis siis näiteks lavaširullid.

Lavaširullid

  • 1 õhuke ümmargune lavaš
    maitsestatud või naturaalset toorjuustu
    lehtsalatit
    meelepärast täidist

Täidisevariandid:
toorjuust, lehtsalat, murulauk, õhukesed singiviilud
toorjuust, lehtsalat, till, peeneks hakitud soola- või suitsulõhe/forell
pasteet, lehtsalat, peeneks hakitud marineeritud kurk
võib kasutada veel riivjuustu, erinevaid ürte, imeõhukesi tomativiile, suitsuvorsti, krevette, saiavõideid... ja kõike muud, mis maitseb. Peaasi, et komponente liiga palju poleks, et maitse segaseks ei läheks.

Lavaš lappida lahti ja lõigata risti pooleks. Nii tulevad rullid suupärase suurusega ja mitte liiga jämedad. Kummastki poolest tuleb üks rull, mis omakorda lõigatakse juppideks.
Lavašile määrida õhuke kiht toorjuustu või pasteeti, millele laotada omakorda korralikult peeneks hakitud või köögikombainis töödeldud ürdid ja täidis. Kui kasutada sinki või vorsti, siis peavad viilud olema imeõhukesed, nii et peaaegu paistavad läbi. Mida õhem on täidise kiht, seda paremini püsib rull koos ja seda mugavam on seda süüa. Pole kuigi meeldiv, kui pool täidisest jääb tõstmisel taldrikule või pudeneb sööjale sülle.
Täidisele asetada ühtlaselt salatilehed. See väldib rulli kiiret "läbivettimist".
Rull tuleb kokku keerata alates pikemast äärest (lõikeäärest) ja nii tihedalt kui võimalik, seda paremini püsib ta koos.
Valmis rull lõigata mõne sentimeetri pikkusteks suupärasteks juppideks ja kinnitada vajadusel kokteilitikuga või siduda kinni murulauguga.
Märkuseks veel, et erinevalt hambaorgist on kokteilitikk terav ainult ühest otsast :)
Üle mõne tuni sellised rullid sööjaid oodata ei taha, sest vastasel korral muutuvad nad nätskeks ja ei ole enam üldse nii maitsvad. Seda eriti, kui on kasutatud märjemat täidist nagu majoneesi, tomatit, kurki või tuunikala.

Samm-sammultToidutare Sõprade Klubi liikmetele.

Hapupiimapannkoogid ehk lusikakoogid

Pühapäev, 12. märts 2006



Vanaema tegi neid pakse ja krõbedaid pannkooke kodusest hästi hapust hapupiimast, mida poest ei saa, alati soodaga ja praadis võis. Maasikamoos oli kohustuslik lisa. Nii on nad mulle lapsepõlvest meelde jäänud.
Poehapupiimast või keefirist soodaga pannkookide tegemiseks ja sama "vanaema maitse" ja õhulisuse saavutamiseks tuleb tainasse natuke sidrunhapet lisada.
Sooda doseerimisega olen ma alailma hädas ja küpsetuspulber tuleb siinkohal appi - lõpptulemuses vahet ei ole. Võid mul jällegi harilikult kodus pole, seega praen heleda oliivõli või päevalilleõliga ja krõbedad-pitsilised ääred jäävad olemata, ... aga head on hapupiimapannkoogid siiski.

Hapupiima- ehk lusikapannkoogid

  • 1/2 liitrit hapupiima või keefirit
    2 muna
    200 g jahu
    näpuotsaga soola
    tsipa suhkrut
    noaotsatäis soodat (või küpsetuspulbrit).

Sega tainas ühtlaseks massiks.
Kui teed pannkooke küpsetuspulbri, mitte soodaga, siis sega küpsetuspulber enne jahuga ja alles siis tainasse.
Jahu on piisavalt, kui tainas on hapukoore paksune ja ei valgu kuumal pannil liialt laiali. Vajadusel võib peale proovikoogi küpsetamist tainale veel jahu lisada.
Küpsetada tulisel pannil, kuid mitte täisvõimsusel, sest siis võivad paksud koogid seest tooreks jääda.
Õige aeg kookide ümber keeramiseks on siis, kui mullid koogi pinnal avanevad ja pind ei ole enam vedel.
Pitsilised-krõbedad koogiääred tulevad võiga praadides, sest või sisaldab vett ja aur tekitab mullid.

PS! Ükskõik kui suur ka ei oleks kiusatus, ärge üritage pannkooke teha jogurtist - naturaalne jogurt ei kannata kuumutamist, ammugi siis veel praadimist.

Samm-sammultToidutare Sõprade Klubi liikmetele.

Ülepannikoogid



Erinevatest allikatest kuulen ikka aeg-ajalt, et pannkoogid ei tule välja ja kuidas neid küll teha, milline on hea retsept.
Minu hea ja lollikindel ülepannikookide retsept on selline, et retsepti polegi, oluline on hoopis "tehnuloogia". :)

Ülepannikoogid

  • mune vastavalt sööjate arvule
    tsipa soola
    tsipa suhkrut
    jahu (võib segada täisterajahuga)
    piima
    rasvainet praadimiseks
    kõike hääd koogi peale


Võta majapidamise kõige suurem kauss (eriti kui oled meessoost).
Kui pannkook pole ainus toit pühapäevahommikul, siis löö kaussi iga sööja kohta üks muna. Suure pannkoogiisu korral võib retsepti igaks juhuks korrutada kahega.
Otsi sahtlist vispel ja löö munad lahti, aga mitte vahule.
Nüüd pane muna hulka natuke soola ja suhkrut, aga ära tee tainast magusaks ega soolaseks, et sööjad saaks ise valida, kas maiustada soolaste või magusate koogitäidiste/katetega.
Pidevalt vispliga segades lisa munale nii palju jahu, et tainas saaks tihke ja hakkaks vispli keskele kokku kogunema. Sega ühtlaseks.
Nüüd hakka vähehaaval lisama piima ja sega tainas pidevalt ühtlaseks. Taina paksus on paras, kui see on umbes vedela hapukoore sarnane.
Pane tainakauss kilega kaetule vähemalt pooleks tunniks külmikusse, et jahu saaks paisuda - nii tulevad koogid palju paremad. Kui teed kooke pühapäevahommikul, siis taina võid valmis teha ka laupäeva õhtul.
Tainas läheb seistes paksemaks - võimalik, et pead enne küpsetamist lisama veel veidi piima.
Aja pann rasvainega tuliseks ja küpseta suured õhukesed pannkoogid.
Õige aeg koogi pööramiseks on siis, kui pind on hangunud. Osavamad õpivad teflonpanniga kookide loopimise vaevata ära - tuleb ainult õige liigutus randme sisse saada :).
Krõbedad ja pitsilised ääred tulevad ainult võiga küpsetades, sest või sisaldab vett ja aur moodustabki need mullid. Aga ka õliga saab hea tulemuse ja teflonkattega pannil saab praadida ka väga vähese õliga, aga siis kannatab mu meelest juba söömise nauding.

Täidiseks või katteks sobib sisuliselt kõik, mis saia-leiva pealegi. Tuleb ainult leidlik olla ja sööjate maitsega arvestada. Mulle meeldib näiteks toorjuustu ja rohelise sibulaga, praetud hakkliha, kapparite ja Hellmann's majoneesiga või magusatest maasikatoormoosiga või värskete vaarikate ja kondentspiimaga. Variante on lõputult.

Samm-sammultToidutare Sõprade Klubi liikmetele.

Vunts ja Preili

Neljapäev, 9. märts 2006




Et mu loomaaed poolikult esindatud ei oleks, siis ka teine pool sellest ehk meriseapaar :).

Merisead on puuriloomad ja ei keksi toas ringi nagu küülik, aga see ei tähenda, et nad vähem armsad oleks. Vähem pahandusi teevad nad igatahes, sest jooksevad vabalt ringi vaid umbes pool tundi päevas.
See-eest saab neid teleka ees silitada, arvuti taga ruigam süles lõputööd kirjutada ja oi kui tuttavlik-kodune on tunne, kui külmikuust avades salatilootuses tõeline ruigamise koor lahti läheb.
Merisiga on loomu poolest väga arg ja temaga tuleb järjepidevalt tegeleda, et ta inimese kätega ära harjuks ja peitu ei poeks. Ka on ta karjaloom ja mitmekesi on nad tervemad, julgemad ja õnnelikumad. Siiski ei tasu halba eeskuju võtta ja kahte erisoolist looma muretseda :), sest koos pidamiseks peab sel juhul isaslooma kastreerima - operatsioon on teadagi risk looma elule ja kallis pealekauba.
Tuba on tühi, kui keegi ei ruiga ja ei põrise. Nad on häälekad loomad ja emase jooksuaegadel võib samas toas magamisega lausa probleeme olla, sest trall käib 24 tundi ööpäevas ja nii iga kahe nädala tagant paar päeva.

Tänase päeva tujud

Kolmapäev, 8. märts 2006

Räägiti täna, et naised on tujukad... ikka aeg-ajalt räägitakse. Mõtlesin siis, et mul on vist 4 põhilisemat "tuju": jonnituju (valdav viimasel ajal :P), hea tuju, halb tuju ja eriti ärrituv tuju. Jagan neid lahkelt vabatahtlikega suvalisel hetkel. Kurrmjäuhh!

Kena rahvusvahelise naistepäeva lõppu!

Sõnavärdipärlid

Teisipäev, 7. märts 2006

Tänased pärlid pärastlõunasest loengust:

anniiluma
instabiilsed kromosoomid
repäärsüsteem
õuverläppamine

Natuke segadust ja naeru päeva juhuslikult juba teise vähiloengusse. Eesti keeles või inglise keeles või õieti mitte kummaski?

Et siis kasutagem rohkem neid väheseid olemasolevaid eestikeelseid termineid!
Kodune ülesanne: kes või mis on pihukeha?

Murdjajänku

Reede, 3. märts 2006

Tänane uisutamise-tee-juustuküpsise-ja-vahuveiniõhtu möödus fantastiliselt, kui välja arvata pisike piinlik fakt, et eriti ebaharilikult ülemeelikus tujus Hulio-läburaator suutis närida augu ühe külalise teksadesse, maiustada teise käekotisangaga ja ampsata peale suutäisi saapasäärte küljest, juuste noolimisest ja pidevast pai lunimisest rääkimata. Kahju, et ühtegi pilti pole - ja asjaosalistele veelkord meeleheitlikud vabandused.
Järeldus - järgmisel korral riputame kotid varna, paneme jalanõud kõrgemale ja joome veini riieteta!





Samas jälle pole armsamat lemmiklooma lihtsalt olemas. Näritud seinanurgad on asendatavad, aga see rõõm, mis looma silmist vastu särab, kui peremees koju jõuab ja silmnähtav kiindumine on hindamatud. Lihtsalt peab õppima tema vajadusi ja käitumist aktsepteerima. Loom ei ole väike inimene ega mänguasi.