Tangupuder, see harilik

Laupäev, 5. märts 2011

Riis-kartul-pasta-kartul-pasta-riis ei ole mingi vaheldus eksole, ei tervislik ega huvitav. Ma nüüd natuke liialdan, meil vaheldub praelisandina või omaette toiduna regulaarselt ka roheline salat, köögiviljahautis, aurutet köögiviljad, ahjuköögiviljad, läätsehautised, oaroad, erinevad ja erinevas töötlusastmes riisid, kuskuss, jne... aga ega suurem vaheldus ei tee paha.
Lapsepõlvest on meeles odrast tangupuder ja kruubipuder, ahjus suures malmpotis küpsetatud, sibula ja kõrnete või soolase hapukoorega või mõlemaga. Ja kuna peale oma koju kolimist pole tanguputru päevakorral olnud, siis oli täna viimane aeg :)

Puder saab seda parem, mida kauem ja madalamal temperatuuril see ahjus on. Lõuna-Eesti tang on peenike ja valmib suhteliselt kiiresti. Põhimõtteliselt saab samamoodi teha ka kruubiputru, aga sel juhul ma paneks ta eelmisel õhtul likku ja arvestaks aega ikka mitmetes tundides 160-180-kraadises ahjus.

Tehakse ka niipidi, et sama pudrupoti põhjas praetakse kõigepealt pekk ning selle otsa tehakse puder. Mulle aga meeldib krõbe soolaliha praesibulaga eraldi rohkem - ei ole nii läbi haudunud ja pehme-vesine.

Koguseid tuleks arvestada nii, et pudrule jääks ahju pannes poti ülaäärde paisumiseks vähemalt 3-4 cm vaba ruumi.

Tangupuder


Tangupuder
potitäis 

1 osa Lõuna-Eesti tangu (nt 5 dl)
3 osa keeva vett (nt 1.5 l)
paar supilusikatäit võid
soola
ahjupotti
soolapeekonit, sibulat, paksemat hapukoort


Pane ahi 180 kraadi peale sooja.
Pese tangu sõelal kuuma veega, kuni pesuvesi on selge, jäta nõrguma.
Pane vesi kastruliga keema.
Siis võta ahjupott ja pane pliidile. Sulata poti põhjas või, lisa nõrgunud tangud, kalla peale keev vesi, maitsesta soolaga ja pane pott ilma kaaneta kuuma ahju umbes pooleteiseks-kaheks tunniks küpsema. Pudru pind peaks selleks ajaks meeldivalt küpsenud ja kuldne olema ning niiske lohk keskelt kadunud.
Veidi enne pudru ahjust võtmist lõika soolapeekon kangideks või kuubikuteks ja viiluta sibul ratasteks. Prae soolalihast pannil enamus rasva välja. Lisa sibulad ja prae madalal kuumusel aeg-ajalt segades, kuni sibul on kaunilt kuldkollane.

Serveeri puder peekoni ja sibula või hapukoorega (või mõlemaga). Kõrvale sobib hästi kodus käärinud mõnusalt klombiline hapupiim.

Nugade väljanäitus - millised on teie lemmikud?

Kolmapäev, 2. märts 2011

Nüri või ebamugav nuga köögis võtab absoluutselt igasuguse söögitegemise isu, hea noaga on see aga lausa lust, mistõttu tasub nuge hoolega valida ja oma käega järgi katsuda. Aegade jooksul on nuge kogunenud, aga mõned neist on oluliselt paremad kui teised. Mina ladusin enda lemmikud hommikusöögi kõrvale lauale.

Millised on teie lemmiknoad ja miks? Veel parem, näidake oma nugasid :)

Lemmiknoad


Üleval terapidi võitoosis on Fiskarsi võinuga - vist mu absoluutne lemmiknuga! Hea lai tera, et võid/toorjuustu/pasteeti määrida ja peene sakilise teraga lõikab see nuga hommikusöögilauas probleemideta nii kurki-tomatit kui vorsti.

Allpool järgmine on suur Victorinoxi puupeaga kokanuga - istub kätte ja tera on hea. Igapäevane abimees, eriti hakkimisel.

Kahest väiksest alumisest parempoolne on Nami-nami Pille (aitäh!) kingitud hambuline ja hirmterav Victorinox (tomatinuga?). Tomatit lõikab meil tänu Fiskarsi teritajale sisuliselt iga nuga, aga selle hambulisega on hea kukleid poolitada, leiba lõigata. Leiva lõikamiseks on küll olemas ka Villeroy & Bochi leivanuga, ilmselt Rimi kampaania korras soetatud - pole üldse halb nuga, aga kasutust eriti ei leia ja on käes ebamugav.

Pisike parempoolne on kirjade järgi CS Kochsysteme üllitis. Samuti kingitus ja müügil peaks olema Maksimarketites. Meeldivalt raske, äärmiselt mugav kasutada ja istub väga hästi kätte. Aitab ära teha igasugused peenemad tööd.



Lemmiknoad Lemmiknoad


Koorimisnoast ei saa ka muidugi üle ega ümber. Proovitud on seda ja toda, ka paljukiidetud, aga mu meelest täiesti mõttetut ja ebamugavat Tupperware jupstükki. See must-valge tegelane pildil on soetatud Novaluxist ja kui ma seda kasutama hakkasin, siis läksin ja ostsin ühe igaks juhuks veel varusse (sest mul tekib ilmselt paanikahoog ja kartulit enam süüa ei saa, kui ma selle noa kaotama peaks). Hea kerge, terav, pöörleva teraga ja ülimugav koorimisnuga on - sellega saavad meil kooritud nii kartuli-porgandid kui õunad ja kiivid. Kartulite koorimine on lausa lust!

Puudu on hea parajalt painduv fileenuga ja mugav suur süvenditega teradega kokanuga (et viilutades viilud tüütult tera külge ei jääks). Kui need ka leiaks, siis oleksin oma nugadega juba täitsa rahul. On kellelgi soovitusi?