Seenekaste vanaema moodi

esmaspäev, 31. august 2009

Selle kastme eelduseks on männiriiskate tugev ülekaal kasutatud seente hulgas ja triibuline soolaliha praadimiseks. Saab ka teistest seentest ja õliga, aga sel pole pooltki seda maitset. Soolapekiks sobib näiteks Rakvere soolapeekon, kui ehedat läbikasvanud soolaliha pole võtta, terve tükina või paksude viiludena. Õhukeselt viilutatud ja/või suitsutatud/suitsumaitselised vaakumpeekonid ja "ungaripekid" ei sobi.

Ja seened peaks soolased olema. Meil segati kupatatud ja nõrguma pandud seened peotäie meresoolaga. Vahel tehakse viimane kupatusvesi käre soolane, et seentele külge hakkaks. Ka kastmele saab soola lisada, aga siis on seened kastmes ikka magedad - eriti kui jätta seenetükid suuremad, seenekujulised.
Talvel võib kergsoolaseened otse purgist lisada, klassikalised soolaseened tuleks enne magedamaks kupatada või leotada.

Suu hakkab kirjutades vett jooksma... kodus on kolm ämbrit segariisikaid leos, neist üle 2/3 männikad :)

Seenekaste riisikatest


Seenekaste vanaema moodi (pannitäis)

100-150g kanti ohtralt triibulist soolaliha (Rakvere soolapeekon)
suuremat sorti sibul
veel ohtramalt kupatatud soolaseid männiriisikaid (või segaseeni)
supilusikatäis jahu
pool kuni kolmveerand keskmist joogiklaasi vett
paksu vähemalt 20% hapukoort

Tükelda seened (jäta väiksemad terveks, suuremad haki). Koori ja haki sibul.
Lõika soolaliha kuubikuteks ja prae kuldseks. Lisa sibul ja alanda kuumust. Prae sibul rasvas klaasjaks. Lisa seened ja kuumuta läbi.
Pane jahu klaasi ja lisa pidevalt segades vähehaaval vesi (nii ei teki klimpe).
Kalla jahuvesi pannile ja sega läbi. Kuumuta minut-paar, et jahu maitse tooreks ei jääks. Lisa ohtralt ja puusadele-tuharatele mõtlemata hapukoort, sega ja kuumuta keemiseni. Vajadusel maitsesta soola-pipraga.
Serveeri keedetud kartulite ja värske soolakurgiga.

Pettumusest naudinguni

teisipäev, 25. august 2009

Nimelt juhtus, et sai üleeile poes vesistades välja valitud pakendatud tükk Rakvere lihaveise välisfileed, laagerdatud varianti. Ilus paks tükk, et ikka saaks steike lõigata ja soolata-pipardada ja praadida ja mõmiseda. No sülg käis suus ringi ja sisemus möirgas.

Koju jõudes selgus, et "ilus paks tükk" koosnes tegelikult kahjuks pikuti kahest tükist, millest alumine küll fileed ei meenutanud. Ma tõesti loodan, et tegu oli juhusega - korraliku laagerdunud lihaga meil kaubanduses ju eriti alternatiivi pole...

Pettumus missugune, aga lõigatud ja maitsestatud ta sai, olgugi et mikrotükkideks, praetud ka (ma viimasel ajal kuumutan pannil viimasena klaasi veini ja kallan selle kausis või vaagnal soojas seisva liha peale - sel korral poolkuiv valge). Söödud sai ka, mõnusalt mediumist peaaegu tooreni, mõmisedes ja Gruusia leivaga viimaseid lihamahlu-kastmetilku kausist taga ajades.

Lõpp hea kõik hea! Nii hea, et läks eile kordamisele :)
Esimesel korral hariliku õli-äädikakastmega lambasalati ja pipardatud lihatomatitega, teisel korral sulavõiste aedoakaunte ja tomatitega.
Meeslemmik kiitis küll salatit, küll ube :P Esmakordne kogemus. Korda kaks! Hakka või ennast imetlema...
Tõsi, salatikaste õnnestus sel korral erakordselt hästi suhkru-sinepi-soola-pipraga tasakaalu timmida ja salat oli vähe teine, aga aedoad sattusid küll tavapäraselt soolavõis ujuma. Kaks varianti, kas tast hakkab asja saama või ründab mõni tervisehäda, mis pähe mõjub :D

Mmmmmmmm......

Blogimisest ja lugejatest ja Delfiinidest

reede, 14. august 2009

Delfi foorum (kui tore ajaviide, eksole) annaks mulle tänase seisuga maailma parima põhjuse see blogi kinni panna. Tegelen siin ju mingite mõttetustega, plagieerimise ja aeg-ajalt kodu- ja välismaiste raamaturetseptide ülepildistamisega. Blogi tohiks pidada ainult kui isiklikku päevikut ja avaldada ainult "enda leiutatud" retsepte (selliseid pole tõenäoliselt olemas - tegeleme kõik igapäevaselt köögis kellegi plagieerimisega, ka enamus retseptiraamatute autoreid) :)

Ma siin juba mõnda ega üritan enda arust "kvaliteeti hoida". Kui ikka pilti pole, siis retsepti ei jaga. Retseptid on eranditult sellised, mis endale on väga maitsenud. Olgu neid postitusi siis pigem vähem ja paremaid, kui rohkem ja kasutuid (ka selliseid näiteid on netiavarustes varnast võtta). See, mis ei õnnestu retsepti poolest või mille tarvis pole kaamerat välja võtnud (iga toidukorda tõesti ei pildista), lihtsalt blogisse ei jõua. See ei tähenda, et ma enamuse ajast ennast näljutaksin ja ainult blogi nimel elaks.

Blogi on siinkohal inimese hobi väljendus (minu töökoht ega vastne doktorantuuriteema pole kokandusega üldse seotud) - olgu selleks hobiks siis eluliselt vajalik köögis askeldamine või selle askeldamise (ja muu meeldiva) jäädvustamine. Ja selle hobi väljendusviis on sügavalt blogija südametunnistuse teema. Kui retsept on kusagilt võetud, siis on igal juhul õigem ka allikale viidata, kui üritada asja enda oma pähe esitleda (pettus tuleb varem või hiljem ilmsiks ja häbi kui palju).
Järgmiseks keelavad delfiinid sellised blogid, kus pildid soovida jätavad ja sellised blogid, kus pildid toitu "liigselt ilustavad" ja sellised blogid, kus toidud on liiga kallid ja sellised, kus ebatervislikult koonerdatakse...

Rohkem tööd teha, hobisid ja head toitu nautida - vähem foorumis kolada! :)
PS! Mitte valesti aru saada. Delfi mind juba ei kõiguta ja blogi kinni ei pane. Inimeste lahmimine ja ülbus, osavõtmatus - pani mind natuke imestama. Enda ümber lihtsalt pole sellist kontingenti. Ja puudust ka ei tunne. Ausalt.

Suvi sai otsa, sügis tuli tuppa

kolmapäev, 12. august 2009

Meeslemmik kurtis hommikul, et peab vist tule põlema panema...

Sai, sprott ja kurk ehk suitsulest kurgi ja leivaga

neljapäev, 6. august 2009

Suitsulesta peab armastama! Kurki ja leiba ka. Maitsev kooslus. Aga nostalgiat tekitas hoopis analoogne kooslus sprottidest, kurgist ja saiapätsist.

Kunagi ammu, kui mina olin pisem, vanaisa noorem, muru rohelisem, sprotid ikka kiludest, mitte räimest ja spartakiaadid kuum teema... mälus on lüngad. Ju neid spartakiaade oli ikka rohkem, kuhu mind juba titest saati kaasa veeti, aga seda ühte ma mäletan, vähemalt osaliselt. Toimus järve ääres, olime vanaisaga kahekesi, mingite naiskolleegidega sai vees hullata ja varvastega proovida triibulisi kalu püüda ja kõik see veemöll tegi kõhu jube tühjaks. Ja siis me sõime telgisuu ees maailma kõige paremat toitu, mis maitseb siiani hea: sprotikonserv, päts pehmet saia, pikk kurk (see üksikute mummudega, mitte sile) ning ajaleht ja taskunuga käisid asja juurde, joogiks ilmselt Kelluke. No keele viis alla. Ja eile, vabandage väljendust, hakkas ila tilkuma, kui see meelde tuli. Nii siis sai suitsulesta, kurgi ja peenleivaga asendatud... ei olnud ikka SEE, täna hommikul ka mitte, liiatigi kohviga. Tuleb pätsisaia osta ja head sprotti, kui seda kuskilt saab. Ega me saia ei lõiganud, otsast hammustasime. Kurki ka hammustasime. Nuga oli kalade karbist õngitsemiseks. Sportmängud ja vimplid ja muu kaasnev oli ka ja kindlasti oli kohal nimi, aga sellest kõigest ei mäleta ma mõmmigi. Ja võib-olla on mul kõik peale toidu ja triibuliste kalade hoopis valesti meeles.
Sai, sprott ja kurk jätsid kustumatu mulje :P

Hommikusöök

Seentest lihtsalt ja maitsvalt: praekartulid kukeseentega

kolmapäev, 5. august 2009

Kalast ja kurgist ja saiast, ajalehe ja taskunoaga... ma täna ei räägi. Mõni teine kord. Räägin hoopis sellest, mis sai nädalavahetusel korjatud kukeseente lõpust, maitsvalt.

Kukeseentega aedubadest olen ma juba kirjutanud, kartulitest veel mitte. Mina kasutasin sel korral praadimiseks searasva (sobib kartuliga ülihästi) ja serveerimiseks Farmi kodujuustu (selle eheda maitse tõttu).
Meeslemmik igatahes mõmises.
Koguste puhul arvestada oma maitse ja sööjate arvuga.

Paekartul kukeseente ja kodujuustuga


Praekartulid kukeseentega

toorest kartulit
sibulat
rasvainet praadimiseks
kukeseeni
soola-pipart
kodujuustu
murulauku, tilli, hakitud kurki vms. serveerimiseks

Puhasta kukeseened, koori ja tükelda kartulid ning sibul. Kuumuta pannil rasvaine (õli, või, searasv, vms.) ja lisa kartulid. Sega läbi ja prae keskmisel kuumusel, kaanega kaetud pannil kuni kartulid on peaaegu pehmed. Maitsesta kartulid soolaga, lisa sibul ja kukeseened ning prea ilma kaaneta ja aeg-ajalt segades sibula pehmenemiseni ja seente küpsemiseni. Maitsesta värskelt jahvatatud musta pipraga ja serveeri kodujuustu ning ürtide või hakitud värske kurgiga.

4 seika

Seik nr. 1 - Eile õhtul kukkus Brennal poole jalutamise pealt hammas suust :) Hamba panime tallele.

Seik nr. 2 - Meil on uued koduloomad, Blatella germanica - elagu Lasnamäe (... ja kortermajad)!!!
Esimese leidis meeslemmik kirjutuslaualt ja kutsus mind tuvastama (no ta polnud varem sellist elukat näinud). Teine maandus hommikul vannioas mu käele...

Seik nr. 3 (pildil, kes leiab, see leiab) - Tegelesin eile õhtul enese premeerimisega puhkuse lõpu puhul ja nüüd ei jõua ära silitada. Mõnus-mõnus-mõnus!

Seik nr. 4 (pildil) - Küpsed lihatomatid, mmmmmmmmm..........

Hommikusöök boonustega :)