Eile toimus võrdlev moosimine, st. õunamooside proovikeetmine maitsmine.
Valikus kolm isendit:
Õunamoos kaneeli ja siidriga - ilmselt tänu suurele happekogusele ja õunte pektiinile liiga tarretisene ja kõva, värvilt tume. Siider ei anna maitsele eriti midagi juurde. Kaneel on mõnus. Ilmselt päästaks moosi, kui seda teha siidri asemel veega (jääks vedelam, määritav ja odavam :P).
Õunamoos kardemoniga - üldine lemmik neist kolmest. Väga hea üllatus!
Õunamoos ingveriga - kardemoniga variandi suurim konkurent. Tekkis idee panna ühte moosi kokku ingverit ja kardemoni :D
[Hiljem] Idee polnud paha - ingver ja kardemon sobivad õunamoosi sisse ka korraga :)
Õunamoos
1 kg hapusid õunu
2 dl vett
0.5 kg suhkrut (magusatele õuntele vähem)
poole sidruni mahl
1 spl värsket riivitud ingverit või ca. 1 tl värskelt jahvatatud kardemoni või üks terve kang kaneelikoort
Koori õunad, eemalda südamed, tükelda. Piserda tumenemise vältimiseks aeg-ajalt sidrunimahlaga (natuke mahla ja riivitud sidrunikoort võid ka moosisse lisada, kui maitseb).
Pane vesi suhkruga paksupõhjalisse potti, lase kuumal pliidil lahustuda. Lisa õunad (ja kaneel), lase keema tõusta, alanda kuumust ja keeda 15 minutit. Lisa ingver või kardemon ja keeda veel ca. 10 minutit, kuni õunad on täiesti katki keenud. Maitse ja vajadusel maitsesta veel.
Villi moos puhastesse kuumadesse purkidesse, kaaneta ja jäta kaaned allpool jahtuma.
9 kommentaari:
Oh, seda peaks kohe proovima :)
Ingveriga võib tõesti huvitav moos tulla... kardemoni fänn ma pole. Aga ma teen õunamoosi sidrunikoore ja -mahlaga, ka väga maitsev.
Kuna ma olen õunamoosi juba kolm satsi teinud, siis vaatan, et õunasordist ja küpsusastmest sõltuvalt võib ühe ja sama retsepti järgi saada ikka üsna erineva maitse ja konsistentsiga moosid.
Ahjaa, mina panen kooritud ja tükeldatud õunad sidrunimahlaga (vahel ka sidrunhappega) hapustatud vette.
KK, patt oleks proovimata jätta :D
Krentu, seepärast ma korraga ja samadest õuntest proovikeetmist tegingi, et adekvaatselt otsustada, mida pärast suurem laar valmis teha :P
mina panin mõlemat ja oli hea küll, great minds think alike;)
Tundub nii :P
Aga miks mulle on õpetatud, et õun kõigepealt veega pehmeks keeta ja alles siis suhkur panna?
Tegin ka ingveriga, mis maitses hää :)
Kristelile... ei oska pakkuda. Et moos õhukesepõhjalise poti külge liiga kergesti kinni ei kõrbeks?
Väidavad, et hapu õun keeb ilma suhkruta kergemini pehmeks, mine võta kinni.
Aga homme panen uue laari kardemoniga moosi hakkama. Tänud väärt mõtte eest! Kaneeliga variant hakkaski juba üksluiseks muutuma.
Selles õuna suhkruta kiiremini pehmenemises on täitsa oma loogika, aitäh!
Postita kommentaar