Pime viha, pime iha
nöörib kõri, paelub piha.
Hirmuhigi hinge ligi
kaotab silmist rännusihi.
Ajurünnak, ihunuhtlus,
viimse sendi "päiksepuhkus",
väikse mutri rahvusuhkus.
PS! Ei kirjuta hetkest ega endast, segaduste vältimiseks. Ei kirjuta ka oma maast, mida armastan. Kirjutan mingi segase hetkeemotsiooni ajel, sest tunnen end täna lihtsalt erakordselt pisikesena suures kurjas maailmas.
Päikest!
0 kommentaari:
Postita kommentaar