Taevas on tumehallid tombud ja maa on lörtsihele.
Ma joon oma hommikukohvi ja mõtlen kevadele...
... sest talv on naha vahel vilu ja märg on sokinina,
hoopis toredam on maikuus suve tervitada.


Aga üldse mitte ilmast rääkides... :)
Kui inimene tahab normaalselt süüa ja terve olla, siis peab ta end ka normaalselt liigutama (autoga/bussiga tööle, poodi ja koju ei käi selle liikumise alla).
Kui ma Tartus käisin päevas 9-12 km jala maha ja vähegi kena ilmaga ühistransporti ei kasutanud, siis Tallinnas on kuidagi keerulisem. Ära ununeb see jala käimine ja õhtul läbi pimeda Nõmme metsa ei kipu eriti jalutama.
Mis teha, tuleb end siseruumides liigutada, grupiviisiliselt, et kaal püsiks ja energia tagasi tuleks.
Mõeldud-tehtud. Kolm korda on käidud ja kaal näitab "Lo" - ootamatult kiired tulemused? :D
Mitte, et ma kaalu jälgiks, enesetunne on oluline ja mootortranspordiga liikudes kaob see hea enesetunne ja jaks ikka kohe päris ära, juba paari kuuga.

Ritual on see tore koht, kus novembri lõpuni liitudes üliõpilasele kuumaks eriti soodne on ja täispaketi eest jääb hind ka pärast täitsa mõistlikesse piiridesse. Aastast siduvat lepingut ka pole. Ja mure see siis käia pole, kui bussiga trenni on tunduvalt mugavam minna kui koju :)

Võõra ahju leivategu - esimene vasikas aia taga.

Esimene vasikas läks aia taha. Maitse oli leival hea, juur hapnes ilusti, aga leib liiga tihe - ei tunne siinset ahju.

Ahi oleks tahtnud rohkem kütta saada (väidavad, et siiber pole tihe), leib varem sisse ja päts oleks pidanud ka poole kauem kerkima, aga tead sa kõike siis võõra puuahjuga esimesel korral ajastada. Vähemalt on teada, mida järgmisel korral teistmoodi teha :)
Puuahjus leiva küpsetamisest saab lugeda näiteks Maalehest.

Hea maitse andis Lihameistri "Viie päeva suitsuliha". Kes selle liigset soolasust kardab, siis leiva sees ei tule see küll eriti esile. Pigem annab mõnusa soolaka suitsupekimaitse. Sama tootja "Suitsusauna pekki" olen ka kasutanud, aga see sulab laivasse päris ära ja leivast väljagi - esimene variant on leivatainasse pistmiseks parem, teine maitseb viiluna lisanditeta leiva peal rohkem.

...järgneb (järgmisel nädalal) :)

Leivakoolituselt

Eilne Annely Maksani leivakoolitus Harmoonikumis tõi leivaküpsetamisisu tagasi, kuigi see ilmselt rohkem algajatele mõeldud oli. Tore oli näha, et teema paljudele huvi pakub.
Nädalavahetusel läheb kindlasti uuesti proovimiseks uues kohas ja uues ahjus ja muljetamiseks :)

Mina olen leiba teinud kolm aastat, paar aastat vähem kui meie eilne koolitaja. Oma viimase leiva küpsetasin paar kuud tagasi Tartus. Aga selle mõne aasta jooksul on mu leivateos nii mõndagi muutunud ja paika loksunud. Juuretisele ma näiteks enam suhkrut ei lisa - saab ehtsam ja vähem pärmine. Ju saavad ka juuretise ja leivateo postitused peale nädalavahetust kaasajastatud :)
Nagu leivad on erinevad, on ka tegijad erinevad ja eilses leivateos oli mõndagi mida ma omadel põhjustel teistmoodi teeks. Aga leivad olid väga maitsvad ja see ju ongi oluline - saavutada võime me seda erinevalt.
Värske leiva lõhna vastu ei saa miski.

Pihlakaveinifossiil 1959 :D

Isadepäeva hommikul tegi meeslemmiku vanaisa juttu keldrikoristuse käigus tühjade pudelite vahelt välja tulnud veinipudelist aastast 1959, korralikult lakitud korgiga. Järgnes arutelu selle üle, mis marjad sel aastal juba maja ümber kasvasid ja et ju see ikka pihlakas peab olema. Avada ei olnud julgust.
Õhtuks jõudsime ka avamiseni, täitsa ajastutruu tööriistaga pealekauba. Uus arutelu selle üle, et punaseid sõstraid siis veel polnud ja ju see ikka pihlakas on.
Kork igatahes oli kilega pudelisse surutud ja paksu lakikihiga kaetud, aga juba üsna pudedaks muutunud. Lahti saime.
Pihlakas mis pihlakas, juba aroomis, siirupiselt magus ja valamisel viskoosne, maitse pihlakaselt parkiv ja kurgus veidi liiga torkiv, aga hämmastavalt hästi säilinud. Värv pruunikas, aga selge ja pudel setteta. Kuulub müstikarubriiki :P

Põrr läks talvekorterisse

...napilt, väga napilt, aga täpselt :D
Pildistas seekord põrriomanik - esimesel pildil esiots vastu garaaži ust, viimasel tagumine ots vastu tagaseina kappi.

Ahjukoot paprikaga

Nami-namis on hetkel käimas rupskite ja subproduktide kooskokkamine, millest ma pole jõudnud osa võtta, aga tänuväärt on selline teema populariseerimine küll, sest kui loom juba inimese toiduks tapetud on, siis tuleks ta ka "ninast sabani" toiduks tarvitada, mitte osa välja praakida. Saab ju väga maitsvaid pirukaid kopsust-neerust-südamest. Maks on hea grillitult, praetult või kastmes. Magu sobib täitmiseks. Aju ja harknääre kuuluvad lausa delikatesside hulka. Naturaalses sooles vorstid on iga kell paremad kui kunstlises nahas.

Aga toiduks sobivad ka kõrvad, põsed ja jalad. Sea põseliha on ilmselt enamik meist suitsutatult praadinud või söönud, tarrendis keelt pidulaual, koodist ja kõrvadest keedetud sülti ka. Mõni on kamararulaadigi proovinud.

Just koodist ma tahangi täna rääkida. Sellest, et koot muukski, kui värskelt süldiks ja suitsutatult hernesupiks hästi passib. Koodilõike saab edukalt ahjus küpsetada. Ja oi, kui head need ahjukartulitega maitsevad.

Järgnev retsept saab hea ka ilma paprikata (siis võib ohtralt küüslauku lisada), aga mulle meeldib see kastmesse "sulanud" paprika hirmsasti.

Ahjukoot paprikaga

4 suuremat lõiku seakooti (või ca kilo veisesaba)
4 paprikat
1 suurem sibul
2 spl kanget sinepit
õli praadimiseks
soola, musta pipart
vett

Pühi koodilõigud paberiga kuivaks ja vaata, et lõikepinnal poleks kondipuru. Soovi korral võid tükkidel kamara läbi lõigata, et see ahjus maha ei roniks (nagu pildil). Hõõru koodilõigud soola ja 1 spl sinepiga sisse ja jäta seisma (seda võid teha lausa eelmisel päeval).

Puhasta ja viiluta sibul, haki paprika.
Pruunista (toasoojad) koodilõigud 1-2 kaupa kiirelt kummaltki poolelt tulisel pannil ja lao ühe kihina ahjvormi. Kuumuta pannil paar detsiliitrit vett, 1 spl sinepit ja "lahusta" selles kogu hea kraam, mis lihast pannile jäi.
Pista lihatükkide vahele sibulaviilud ja kalla vormi pannil kuumutatud vedelik (lisa nii palju vett, õlut või veini, et 1/3 lihast oleks vees). Jahvata lihale maitse järgi pipart ja kata kogu vorm paprikatükkidega nii, et liha välja ei paista.

Pista liha 220-kraadisesse ahju ja alanda 15 minuti pärast temperatuuri 150 kraadini. Küpseta, kuni sidekoed on pehmeks mutunud, liha kondi küljest lahti lööb ja paprika on täielikult kastmesse lagunenud. Vajadusel lisa vahepeal veidi vett, aita allapoole vajunud paprikatükid liha vahele (muidu kipuvad need lõpus liha peal kõrbema minema) ja lihal võib ka külge keerata.
Tõenäoliselt valmib liha umbes 3-4 tunniga, nii et umbes selle arvestusega võib kuskil poole peal ka õli ja rosmariiniga veeretet kartulid ahju visata.

See on üks neist roogadest, mis puuahjus kindlasti veel kordades parem saaks, aga viib ka nii keele alla :)

Räpime, rullime, pistame taskusse

Neiu B. soojal soovitusel... räägime taskutest, söödavatest taskutest, sest kuidas ma ikka kolleegi hätta jätan :)

Tortillade, lavaši, pita,"Lapi leiva"(Etnia) või soolase pannkoogi sisse võib keerata peaaegu mida iganes (:D), seda, mis maitseb. Wrapid ja räpid ja võõrkeelsed Mehhiko köögi terminid (burrito, enchilada, quesadilla, taco)... miks need kõik, kui originaalsust me siinkohal harilikult eriti taga ei aja.
Lavaširullidest olen ma siin kusagil juba pajatanud ja pitsalistest lavašisuupistetest ka.

Räägime sel korral siis taskulistest einetest, sellistest rohkem või vähem burritotaolistest. See on selline mõnus kerge eine, mida seltskond saab oma maitse järgi täita ja voltida, anna ainult kastme- ja täidisekausid ning kuumad tortillad (või lavašitükid, Lapi leivad, vms.) lauale.
Täidiseks sobib täpselt see, mis maitseb ja köögis leidub. Toored ja küpsetatud köögiviljad, erinevad lehtsalatid, hakitud ürdid (koriander, basiilik, petersell, jne), kana (grillitud või suitsukana), kala ja mereannid, liha (näiteks külmad praeviilud või vürtsikas veisehakkliha), konservoad, puuviljad, kõvad ja kreemjuustud, kastmeks kõikvõimalikud salsalised, lihtsalt hakitud kurk-tomat, ananassipüree, majonees, hautatud tomatikastmed, vms.



Pildil olevasse tortillataskusse on keeratud segu punasest sibulast, tšillikaunast, lehtsalatist, kirsstomatist, fetast ja sinepis marineeritud kanast. Tomatit võiks mahlasuse huvides isegi rohkem olla.

Aga mõnus on näiteks veel:
* mahe salatisibul, tume oliiv, feta, külmpressi oliiviõli, basiilik, röstitud paprika
* praetud kanakuubikud või grillkana, konservananass, varsseller, majonees
* vürtsikas praetud veisehakkliha, hakitud tomat, tšilli, küüslauk
* chili con carne (hea järgmisel päeval soojendatult kasutada)
* küüslaugused wokitud köögiviljad röstitud paprika ja toorjuustuga
* soolaseened, sibul, muna ja hapukoor
* külm praeliha, hapukurk, soolatud või marineeritud seened ja veidi hapukoort
* suitsukana või külm praeliha, päiksekuivatatud tomatid ja veidi hoidiseõli, lehtsalat, ürdid
* krevetid, tšilliõli, avokaado, hakitud värske kurk
* tuunikalakonserv kodujuustu, konservmaisi ja sibulapealsetega
* tomatikastmes konservoad (võimalikult suured) krõbedate peekoniviiludega
* kebabiliha hakitud tomati ja sibulaga
jne.
jne.
* suhkruga karamelliseks praetud õunad
* ahjuvirsikud (või ploomid, kirsid, muud küpsetetud puuviljad) röstitud pähklite ja vanillikastmega
* banaanid ja maasikad šokolaadikastmega
jne.
jne.

Rukkijahuga Lapi leiva sisse sobivad eriti hästi kombinatsioonid meega. Näiteks praekana mee, sinepi ja sibulaga või muud sellist.

Laud otsib lampi

Ajutine töine sisseseade kodusel kirjutuslaual... aga kahjuks kuulub see armas retrolamp hoopis teisele kirjutuslauale. Retk Uuskasutuskeskusesse Paide tänaval jäi tulemusteta ja uut poelampi ei taha - no vahel on sellisd kinnisideed. Jääb veel väike lootus laupäevasele kirbuturule.
Aga kui kellegi vedeleb kodus mõnd vana laualampi, siis vabastan teid meeleldi oma subjektiivse meeldivuse skaala alusel sellest tülikast esemest :)

Naiste kätel on mitmekesisem bakterimikrofloora kui meestel.

Science Daily vahendab Colorado Boulderi ülikooli tööd, kus uuritakse bakterimikrofloorat inimeste kätel, täpsemalt peopesades. Uurimiseks kasutatud sekveneerimisel, mitte kultiveerimisel põhinev meetod tuvastas bakterite üllatava, varasematest hinnangutest suurema mitmekesisuse. Lisaks sellele näidati, et bakterite mitmekesisus on suurem naiste kätel ja et sage käte pesemine mitmekesisust oluliselt ei vähenda.
Tüüpilisel käel kasvas keskmiselt 150 liiki baktereid. 51 katseisiku 102 käel tuvastati kokku üle 4700 bakteriliigi, millest ainult 5 liiki leiti kõigilt uuritud kätelt. Kusjuures ühiseid bakteritüüpe oli sama isiku paremal ja vasemal käel keskmiselt vaid 17%.

Huvitav infokild, arvestades, et inimese kehal ja selle sisemuses kasvab hinnanguliselt kümme korda rohkem baktereid kui inimesel endal keharakke on.

Vabandades toidupostituste vähesust... remondiga.

Jaa, remont. Ja esialgu ainult köögis. Aga mõte läheb rändama ja pidama teda enam ei saa. Nii tore on näha esimesi märke protsessis, mille tulemist on nii kaua unistatud :)