Üks maailma paremaid... porru-kodujuustupirukas

Postituse pealkiri pole liialdus :)

Porru-kodujuustupirukas
(24 cm diameetriga vormile)

soolast muretainast vormi katmiseks (siit või poest)
3 muna
300 g hapukoort
75 g riivjuustu
500 g porrut
400 g kodujuustu (mitte rasvatut)
3 küünt küüslauku
1 spl värsket hakitud tüümiani
näpuotsaga riivitud muskaatpähkilt
soola
musta pipart

Valmista tainas ja jäta külma seisma, hiljem vooderda vorm ja eelküpseta siinsete juhiste järgi.

Täidiseks pese ja haki porru valge ja heleroheline osa ratasteks. Puhasta ja haki peenelt küüslauk ning tüümian. Hauta porru pliidi keskmisel kuumusel koos küüslaugu ja tüümianiga pehmeks, maitsesta tugevalt (hapukoor ja kodujuust mahendavad maitset) ja jäta jahtuma.
Sega lahti klopitud munad hapukoorega ühtlaseks ning lisa riivjuust. Lisa saadud munasegu ja kodujuust jahtunud porrule ning sega läbi.
Kalla täidis eelküpsetatud põhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus umbes tund aega - kuni munasegu on hüübinud ja tainas küps. Küpsemisaeg on pikk, sest täidisekiht peaks jääma üsna paks.

Serveeri veidi jahtunult või toasoojalt näiteks värske salatiga.

Unise peaga hommikusööki lauale ladudes võib juhtuda, et see osa teadvusest, mis noa ja kahvli asetusest midagi teadis, veel magab :D
Veel toredam on seda alles hiljem pildilt avastada... huvitav kas ma süües noa-kahvli ikka ära taipasin vahetada?

Jäätiseleid

Ma söön vähe magusat. Seega ostan ma harva jäätist. Ja kui, siis harilikult vanilliga koorejäätist, suures pakis Regatti või väikest vahvlis eriti rammusat. Pakijäätis saab kausis peale magustamata kakaod ja vahel veidi Vana Tallinnat või piparmündi-šokolaadilikööri. Seda eelkõige põhjusel, et mu tagasihoidlikul arvamusel häid maitsestatud jäätiseid meil poest millegipärast eriti ei leia.
Vahel võib siiski muudki proovida ja Rimis ootas sel korral nende itaaliapärase jäätiseseeria näol tore üllatus. Maitses hea ja ehe ning julgen soovitada.

Uuel aastal uue hooga :)

Parimat uut kõigile!

Blogides ringi vaadates tundub, et käsitöökommid on uus koduleib. Tore nentida, et ma endiselt üldisetest trendidest vähemalt paar aastat ees olen käinud :)

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Hoopis sellest, et luban uuesti korralikuks hakata ja blogi mitte unarusse jätta, sest meeslemmiku higi hinnaga on mul üle tüki aja jälle kord köök, kus kokata, see päris oma ja enda järgi seatud (alates tööpinna kõrgusest kraanikausi sügavuseni :D).

Uues kodus uuel aastal uue hooga!

Avokaado-toorjuustumääre

Üks igavesti mõnus mahe ja kergelt küüslaugune määre röstitud saiale või teraleivale, vahelduseks guacamolele.

Erinevalt guacamolest säilib valmis määre suletud anumas paar päeva edukalt ka külmikus.

Kui ma muidu eelistan asju enamasti ise maitsestada, siis siia sobib nimetet toorjuust ülihästi. Just sealt tuleb määrde mõnus õhulisus. Õhulisema tulemuse saamiseks tuleks sellesse määrdesse toorjuust segada käsitsi ja mitte köögikombaini abiga.

Avokaado-toorjuustumääre

2 täiesti küpset avokaadot
ca 150g  ürtidega toorjuustu, nt Miree karulauguga
1 spl laimi- või sidrunimahla
soola
musta pipart

Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi ja tõsta sisu lusikaga kaussi. Lisa tsitrusemahl, sool ja pipar. Töötle avokaadu kausis kahvliga suhteliselt ühtlaseks massiks. Sega juurde toorjuust ja serveeri.

Aasta vahetus lambakintsuga :)

Uus aasta tuli meile lambakintsuga, mõnusa pehme ja küüslauguse lambakintsuga. Täpset retsepti ei tule ega ole, aga küpsetatud ta sai ja sööjad mõmisesid :)
Lauas märgiti, et magusa sinepiga olla eriti maitsev...

Vaja läheb:

Lambakintsu muidugi, sama kevade tallelt :)
Paar pead küüslauku
Mõni oksake rosmariini
Kanti pool pudelit kuiva valget veini
Soola ja jahvatatud musta pipart
Toorsuitsupeekonit

Torgi peenikese terava noaga kintsulihasse küüslaugu küünte arvu jagu auke. Hõõru kints (sh torgitud augud seestpoolt) soola ja musta pipraga. Suru aukudesse küüslauguküüned ja küüslaugu otsa rosmariini. Pane kints tervesse kilekotti ja jäta külmikusse maitsestuma, näiteks eelnevaks ööks.
Võta kints külmikust, kalla kotti vein, sule kott kindlalt ja lase lihal läbinisti toatemperatuurile soojeneda (ehk lihtsalt tund-paar seista). Seejärel kuumuta ahi 180 kraadini, kalla vedelik kotist sügavale ahjupannile (lisa teist samapalju vett), tõsta sinna ka kints, kata peekoniviiludega ja pista ahju. Peekon kaitseb liha pinda ja selle kõrbema minek on normaalne. Küpsetusaeg oleneb ahju režiimist ja kintsu kaalust, aga küpsetada tuleb, kuni liha on pehme ja peekon vähemalt krõbe - meil läks sel korral umbes kolm ja pool tundi. Aeg-ajalt tuleks liha siiski kontrollida ja vedelikkugi lisada. Võib küpsetada ka madalamal temperatuuril ja kauem - seda parem liha saab.
Poole küpsemise ajal võib pannile lisada terved kooritud kartulid ja lisada neile näiteks mõni kild hanerasva.
Küpsenud ja ahjust välja tõstetud lambal tuleks enne lahti lõikamist paarkümmend minutit puhata lasta, et lihamahlad lõikamisel välja ei jookseks. Sel ajal saab näiteks pannile jäänud leemest teha kastme.
Lihalõikamise käigus võib küpsenud rosmariinilehed mugavama söömise eesmärgil eemaldada.

Teenimatult tundmatutest kitsemamplitest ja seenešnitslist

Kitsemampel sobib toiduks kupatamata. Noored kumerad kübarad viivad keele alla veinimarinaadis või täidetuna ja ahjus küpsetatuna, vanemad ning juba lapikud sobivad seenešnitsliks ( jahus-munas või õlletainas praetuna), salatiks, pirukatäidiseks, omas mahlas ja/või kerges soolvees säilitamiseks. Seenešnitsleid jällegi võib serveerida tomatimarinaadis nagu paneeritud liha või kalagi :)

Kitsemampel on Eestis üks teenimatult tundmatutest söögiseentest. Mina olen muidugi õnnelik, et mu lemmikseened ka nädalavahetuse õhtupoolikul mind metsas ootavad (kui keegi neid jalaga segi peksnud pole), aga et tegu on meil ühe levinuma seenega, siis jagaksin seda naudingut heal meelel teistegagi. Sel aastal jätkus õhtupoolikul isegi puravikke, kukeseeni ja riisikaid, sest inimesed ei jõudnud neid lihtsalt metsast välja vedada, meie sealhulgas, aga see kipub siiski suur erand olema.
Pealegi on tegu seenega, mida metsas ühegi mürgise seenega pole ohtu segi ajada, kui just nägemise puudumise kohta arstitõendit ette pole näidata. Kes korra on proovinud, see neid metsa enam ei jäta :)
Kitsemamplid meeldivad mulle sedavõrd, et eelmisel laupäeval sai Saarjõe looduskaitsealal hommikul ja seenehooaja lõpu puhul korjatud lausa jääs seeni - kitsemampleid ja lehterkukeseeni.

Esimesel pildil noored kübarad, teisel keskealine šnitsliks sobiv seen ja kolmandal juba korjamiskõlbmatud vanurid. Kitsemampli vanust näitab hästi tema eoslehtede värv. Noortel söömiskõlbulikel on need heledad kreemikad (4. pilt), vanadel võrdlemisi tumedad. Vanadel kipub ka kübara äär end üles rullima, mis samuti peaks näitama, et korjata enam ei tasu.

Friteeritud suvikõrvits(aõied)

Krõbedas-rabedas õlletainas friteeritult on kõik maitsev, suvikõrvitsaõied ja noorte viljade viilud kaasa arvatud :) Natuke soola-pipart-sidrunimahla peale ja keele viib alla. Täidetud õied on viitsimise korral ka muidugi imemaitsvad, aga iga kord ei viitsi.

Ja friteerimiseks ei peagi olema potitäis õli - aitab ka paarist sentimeetrist panni põhjas, antud juhul päevalilleõli ja searasva segu. :)

Marineeritud tuulehaug

Mõnda aega tagasi, kui tuulehaugi kalaturult veel külluses sai, ei pidanud ka mina kiusatusele vastu ja saabusin koju hunniku tuulehaugi ja suure linaskiga. Vannituba nägi hiljem välja, nagu oleks seal keegi mõrvatud :D

Linaskist sai tomatiga supp, sest sattus teine natuke liiga mudane (kuigi üldjuhul ülihea kala). Tuulehaug aga lõpetas marinaadis, "Koržetsi kalaraamatu" uduangerja retsepti järgi (lesta jaoks :P). Sel korral sai marineeritud tükkidena ja luid eemaldamata (pilt sooja marinaadiga, mis hiljem ilusti tardus). Järgmisel korral eemaldan kindlasti ka luud - need on oma erkrohelise värvi tõttu hästi näha ja süüa on nii hoopis mugavam. Retsept on vastavalt muudetud.
Aga maitse sai hea! Väga hea!

Uduangerjad tuulehaugist

1 kg tuulehaugi
meresoola, sidrunimahla

4 dl vett
1 sl soola
1 tl suhkrut
7 tera musta pipart
7 tera vürtspipart ehk pimenti
1-2 loorberilehte
2 sl 30% äädikat

Lõika roogitud kala suuremateks tükkideks, hõõru soola ja sidrunimahlaga ning lase tund seista.

Peadest ja sabadest (luudest, uimedest jne) keeda leem: lase vesi keema, riisu vaht ja keeda vaiksel tulel pool tundi.
Nüüd korja kalased osised leemest välja ja aseta sinna roogitud kalatükid. Keeda kala väga vaiksel tulel umbes 15 min kuni kalaliha muutub valgeks. Tõsta kala välja jahtuma ja puhasta luudest ning lao purki. Sõelu leem.
Selgeks sõelutud leemest keeda marinaad, lase sel veidi jahtuda ja kalla puhastatud kalale. Jahuta ja säilita külmikus.
Enne serveerimist lase kalal külmikus maitsestuda ja serveeri koos tarrteunud marinaadiga.

Kui soovid kala pikemalt säilitada, kuumuta suletud purke keeva veega nõus 1-1.5 tundi.

Selle aasta esimesed mustikad

Korjatud teel rannast koju, plätudes ja seelikus, kerges rästikuhirmus.
Söödud suhkru ja Pajumäe toorpiimaga. Mõnus. Lihtne.
Täna ootab laual juba hoopis suurem ämber - seeliku ja plätudeta, peotäie metsvaarikatega, kummarites ja sääsetõrjega :)