Täidetud pommu

Täidetud pommu

Kogused olenevad pommude suurusest ja kujust ning sööja maitse-eelistustest.

Pommud (ehk baklažaanid) pesta ja poolitada pikkupidi. Ajada vesi keema, lisada soola ja keeta pommupoolikuid 5 minutit.
Jahutada ja eemaldada terava äärega lusikaga sisu. Sisu hakkida või püreestada.
Edasi töötab juba fantaasia. Mina segasin hakitud pommusisu sekka vürtsikat sibulaga praetud veisehakkliha, küüslauku, päiksekuivatatud tomateid ja pisut nende hoidiseõli ning veidi riivjuustu. Täitsin pommulootsikud, riputasin üle riivjuusutuga ja küpsetasin kuumas ahjus, kuni täidis oli kuum ja juust sulanud.

Lihtne ja maitsev!

Geniaalne Skandinaavia disain

Geniaalne Skandinaavia disain - juhul, kui on vaja väikest kogust värsket küüslauku, tükkideta ja pressi määrimata.
Sellelt lingilt näeb natuke rohkem.

Tänane narmas

Hirmul on suured silmad,
nad näevad sind alasti.
Alastus halastuseta,
mütsid, maskid, kitlid ja raadiomuusika,
hommik ja õhtu,
paar päeva ja tundubki - alati.

Baleriini ega kondiväänajat must ei tule, peab leppima, olen suhteliselt paindumatu, selles ja teises mõttes...
...ja kuidas käia duši all nii, et selg märjaks ei saaks?
...ja miks tekib kolimise käigus alati asju, mida ära visata, kui muul ajal oleks kõik justkui hirmtarvilik?
Vähemalt on mõtlemisainet.

Marutaud, Noma ja Christiania - all in one

Tänane päev algas sisuka aruteluga mautaudidiagnostika teemal ja lõppes ... õnnelike juhuste kokkusattumusena mu elu parima (ja kolmetunnise!) lõunaga. Aga lõunast kunagi hiljem... niisama õrritamiseks :D Vähemalt julgesin kaamera kotist välja võtta, või õigemini sellega uksest sisse jalutada :P Tore on paaritada tööd ja hobi ja naudingut! Homme kogu info ja elamustega koju tagasi...

Õhtusöögiidüll, päike, park ja hea seltskond

Kopenhaagen vol.3

PCR, RT-PCR, qRT-PCR, PFGE, fingerprinting, genotyping, fenotyping, kaitseriietest sisse ja välja ronimine, microarray, nakkuvad matid, puhastusrobotid ja sekvenaatorid, epidemioloogia, üks labor, teine labor, kolmas labor, piiksuga pipetid ja masinad, toredad targad onud - PEA ON PAKS ja paksemaks läheb, aga hirmus huvitavalt :P

Endiselt - hinnad sarnanevad numbriliselt kodustele ja kurss pole muutunud, linn on ilus, parke on palju ja ilmaga on vedanud. Väidetavalt oleme ära näinud maailma kõrgeima karuselli ja Skandinaavia suurima ostukeskuse... esimest ei proovinud. Menüüdes on huvitav näha oksefileed ja oksesuppi, tore keel :P
Õhtuti oleme maha kõndinud ausaid kümneid kilomeetreid ja kõnnime veel - mõnus on.

Odavamalt saab püstijalu süüa haugata vorstiputkadest iga nurga pealt või mõnest lähis-idalisemast kohast.

Maha istudes tundub hea valik fikseeritud hinnaga buffet - alla 100 kohaliku raha saab hakkama näiteks sellistes kohtades nagu RizRaz (buffet taimne, aga väga maitsev, koht korralik, kohalike hulgas tundus popp) ja Ankara Tyrkisk Restaurant (tagasihoidlikum, aga kõhu saab täis, buffet sisaldab ka liha). Kindlasti on neid kohti veel.

RizRaz
www.rizraz.dk
Store Kanikkestrade 19
Kompagnistræde 20

Ankara Tyrkisk Restaurant
www.restaurant-ankara.dk
Krystalgade 8-10
Vesterbrogade 35
Vesterbrogade 96

Ajaveeb 2008

Ahjaa, ja hääletada võite ka, kui vääriliseks peate...

Kopenhaagen vol. 2

Kopenhaagen on mõnus (esmaamulje osutus kogu paraadiga petlikuks), päike paistab, mehed on ilusad (!), koolitus on informatiivne ja teadlased toituvad suures enamuses toorsalatist - instituudi söökla (heas mõttes) salativalik võttis seega silme eest kirjuks. Hotelli hommikukohv on see-eest veel hullem kui Tallinna lennujaamas, rauteejaamast saaks bussile kaasa ilmselt asjalikumat...
Bussiga SAAB lootusetult ära eksida, 3. tsoonis 2. tsooni piletiga... hotell tekitab allergiat, sõna otseses mõttes (ja mul on allergi ainult nikli vastu, hence all the silver).
Hinnanumbrid on samad, mis Eestis, ainult kursi vahega - pankrott!

Kopenhaagen on ilus, merineitsi on väikene, jalad löövad tuld, tagasi tulles mõtlen ilmselt jalgratta soetamisele (kui ainult seda Kreutzwaldi mäge ees poleks), 5 päeva veel :)

Tivoli on see koht, kus inimesed maksavad sissepääsu eest, et keegi neid võimalikult kõvasti kiljuma ehmataks - näiteks maailma kõrgeima karuselliga.
Kuuma koera müüakse kohati hoopis ilma saiata, kui ei taipa saia kaasa osta :D

Ahjaa, pilte paluti näidata - siin on, nagu alati. Täiendame nii, nagu jaksame, ega me siis puhkama sõitnud :)

Kopenhaagen vol. 1

Eesti õhuga saab eespool kardinaid lennates enne sööki kuuma käterätiga käsi puhastada :D
Lennuk oli viimase kohani täis, enamuses heas vormis rõõmsameelseid põhjamaiseid vanureid.

Ja pilvepiiril tekkinud küsimus - kustmaalt läheb piir abikaasa ja abikassa vahel või vastupidi...

"This side up" ja "FRAGILE" ei oma mingit tähendust :(

CABINN on jube - laevakajut - kraan, tualett ja dušš 3-in-1 kapis, twin tähendab sisuliselt kahe tekiga double'it. Internet on toas tasuta, aga 20 cm juhtme otsas.

Kopenhaagenist jääb väga veider ja närviline tunne, kui saabud esimese asjana kohe kärarikka rongkäigu sisse (mille põhjust me ei suutnud esmapilgul tuvastada). Mingit suhet selle linnaga, nagu Brüsseliga, küll ei tekkinud, aga vast veel jõuab.
Tivoli on kesklinnas hea landmark.
Parki tuleb mõnel õhtul vein kaasa võtta.
Raudteejaama falafel oli täitsa söödav.
Keel on imelik... mitte mul, taanlastel.

Jalgratas on liikumisvahend, lapsevanker, aksessuaar ja linnakujunduselement!

Hommehommikune seiklus on leida buss, millega laborisse pääseb :P

Pildil on mingi toidupoe logo, kolleeg L. pööras tähelepanu :P

Kevad, mets ja Koolijäätis

Küünik omas elemendis

Gnocchi (12.03.07/16.04.08)

Gnocchi ehk Itaalia kartuliklimbid, saksakeelsest Euroopast, Leedust-Poolast-Tšehhist-Slovakkiast-Ungarist ja Švejki seiklustest tuntud kneedlite-"kastmepüüdjate" suguvennad, mis tihti menüüdes pastadega kokku grupeeritakse, on veel üks neist asjust, mis meeles mõlgub ja senini kodus proovimata oli. 
See klimbindus on terve suur teema ja katsetamist ning variatsioone tundub lõputult. 
Laiemas tähenduses kuuluvad siia alla ka pelmeenid-hinkaalid-vareenikud.

[12.03.07] Aga mitte iga katsetus ei pea edukas olema - eriti, kui retseptist esimestel kordadel mitte kinni pidada.
Ehk teissõnu - minu esimesed gnochhi'd (elagu topeltmitmus :P) olid kergesti lagunevad, tainas kleepuv ja jahu kulus liiga palju. Vormimiseks kasutasin lõppkokkuvõttes kahte teelusikat, sest jahusel laual mässamist see tainas lihtsalt ei kannatanud.
Muide, enamasti kipubki süüdi olema kokk, mitte retsept, eriti usaldusväärse allika puhul.

[16.04.08] Alljärgnevast õppust võttes ja tuttavatest allikatest eriti tärkliserikkaid kartuleid tellides julgesin uuesti katsetada - ja õnnestus oivaliselt. Ainult seda triibulise pinna saavutamist peab veel natuke harjutama. Pildil on gnocchi'd või-veini-küüslaugu-sibula-puravikukastmes. Kasutasin ise kuivatatud haavapuravikke, siit siis ka must värv. Kastmeks tuleb hunnik head võid sulatada, hautada selles pehmeks hunnik sibulat ja leotatud, kuivaks pigistatud ning hakitud puravikke. Seejärel lisada küülauk, kuumutada hetk ja lisada törts veini, kuumutada veel hetk ja maitsestada soola-pipraga.
Maitses taevalik.

Mida silmas pidada, et mitte ebaõnnestuda:

Kartul vali kindlasti tärkliserikas - ikka kohe selline, mis kooreta keetes lootusetult laguneb.

Jahuga alustuseks ei tasu ekperimenteerida ja nisupüüli jämeda speltajahuga asendada ...kuigi spelta kergelt pähkline maitse sobis väga hästi.

Võta kartulite ahjus kuivatamise soovitust tõsiselt, sest isegi kui koor tundub kuiv, jäävad kartulid seest üsna märjad. Gnocchi jaoks peab keedukartul kuiv ja "jahune" olema.

Muna peab olema parasjagu, et ei tekiks liigset niiskust.

Kartulid tuleb soojalt riivida, mitte purdunuiaga purustada. Ja riivida tuleb tõesti soojalt või lausa kuumalt, edasi ei ole temperatuur enam nii eluliselt oluline.

Gnocchi
(Giorgio Locatelli "Made in Italy" ja suure-laia interneti põhjal)

1 kg tärkliserikkaid muredaid kartuleid
2 pisikest või 1 suurem muna, lahti klopitud
umbes 320 g jahu (võib kuluda vähem või rohkem)
näpuotsaga soola

Oluline on, et taina tegemise ja gnocchi'de vormimise ajal kartulimass päris külmaks ei läheks (muidu jäävad nätsked) ja et tainast töödelda nii vähe kui võimalik (muidu kulub rohkem jahu ja gnocchi'd on kõvad).

Pane kõik koostisosad valmis, sest peale kartulite keetmist võib natuke kiireks minna, kuna tainas tuleb teha jahtumata kartulist.
Pane koorega kartulid külma vette, lase keema ja keeda madalal kuumusel pehmeks (45-60 minutit, olenevalt kartulite suurusest).
Soojenda ahi 100-120 kraadini, juhuks kui kartulite koored peaks katki minema ja kartulid liigselt vedelikku imema. Sel juhul peaks neid lühidalt ahjus kuivatama, aga mitte liiga kaua, et ei tekiks koorikut ja kartulid ei jääks plaadi külge kinni.

Koori kartulid kuumalt ja suru läbi kartulipressivõi kasuta riivi (mitte pudrunuia!).
Pane kartulimass kaussi või tööpinnale ja tee keskele lohk. Lohku lisa munad, sool ja 3/4 jahust. Sega korralikult ja töötle tainast, kuni see on ühtlane. Lisa jahu ainult nii palju, kui see on hädavajalik (et enam käte külge ei kleebiks) ja mitte rohkem, kuigi tainas võib tunduda pehme - muna muudab selle keedes kõvemaks. Suru tainas jahusele tööpinnale 1.5 cm paksuseks ruuduks. Lõika ruut 1.5 cm laiusteks ribadeks. Rulli ribad jahuste kätega ümaraks. Lõika rullid paarikaupa 1.5 cm pikkusteks seibideks. Veereta seibe jahus.
Rulli seibid pöidlaga kahvlil või spetsiaalsel "gnocchi-laual" ühelt poolt triibuliseks ja teiselt poolt kausjaks või vajuta lihtsalt pöidlaga nõgusaks - nii hoiavad gnocchi'd paremini kastet. Kuigi kuju võib tulla erinev, peaks suurus ühepikkuse keetmisaja huvides olema ühtlane.
Tõsta gnocchid ühes kihis jahusele alusele.

Aja potis keema rohkelt vett, lisa soola, lisa enam-vähem korraga soovitud kogus valmis vormitud gnocchi'sid ja keeda kuni viimased tõusevad pinnale (1-2 min, külmunult kauem).

Valmis vormitud gnocchi'd tuleb keeta võimalikult kähku (tunni jooksul), aga need sobivad ka sügavkülmutamiseks. Keedetud gnocchi'd seisavad külmikus 2-3 päeva.

Videoga õpetus, Piltidega õpetus

Käi jala!

12.05-12.06 saab osa võtta toredast üritusest:
“Tele2 Tervisekõnd Käi Jala!”.
Väike võistlusmoment aitab ilmselt motivatsiooniga ja teha pole ju tarvis muud, kui sammulugejat kaasas kanda ja liikuda, liikuda...
Ilmad hakkavadki tasapisi ilusaks minema ja tore oleks oma kodu-töö-labor-kodu ringreisi jälle rohkem oma kahel jalal läbida (ca. 8-12 km, olenevalt päevast).
Ja et koos on mõnusam, siis käin ühte sammu Nami-nami võistkonnaga :P
Ja vähemalt ühe uue võõrsõna saab selgeks... pe-do-mee-ter.

Päikesest purjus :)

Koer lapsendas küülikupoja

Elame kõrvade liikudes kaasa armsale täitsa kodumaisele juhtumisele, kus suur ja karvane koerloom otsustas omal käel lapsendada küüliklooma. Asi sai alguse küülikupoja kadumisest ...ja taasleidmisest.

Brüsselist, toiduselt

Unustame nüüd korraks, et tegelikult tegin ma seal täitsa tõsiselt tööd ja vaba aega oli pool päeva vahetult enne kojulendu, siis sööma peab inimene ju ometi :P

Alustades olulisemast - hommikusöök võiks tõhus olla. Ööbisime Ibis'e keti hotellis (tripadvisor) ja sealsele hommikusöögile ei olnud midagi ette heita: muna, vorst, saialised, moosid, kohv ja mahl - klassika. Ja ega hommikul tööreisil süüa otsida küll ei taha (kuigi puhkuse ajal Pariisis on see kindlalt plaanis).

Borschette'i keskuse viimasel korrusel asuvat söögikohta ei soovita ma ilmselt isegi mitte vihavaenlasele, vähemalt praadide osas, äkki salatid on paremad. Ainuke vaatamisväärsus seal on lint, mis kasutatud nõud minema viib ja maitseelamus null, pigem isegi negatiivne. Aga kuna lõuna on mugavalt pikk ja ümberringi kordades paremaid pisikesi söögikohti igal nurgal, siis...

Brüssel on magus linn - igal pool vahvlilõhn ja šokolaadipoed. Paksudest ja krõbedatest pärmitainast Belgia vahvlitest ma igatahes oma isu täis süüa ei suutnud - äkki satun tagasi :P


Tegu on väidetavalt ühtlasi ka friikartulite koduga ja need on seal tõesti head. Serveeritakse neid muidugi kõigega, eriti mereandidega... aga näiteks ka ploomidega õlles hautatud küüliku kõrvale (koht ülalpool pildil, aadress ununenud, keele viis alla).

Suupistebufee ja korraliku steigi eest peab sel korral kiitma kohta, mis asub keskusest küll natuke eemal, aga metroo on Brüsselis ringi liikumiseks äärmiselt mugav viis :P Koha nimi oli Colmar (Woluwedal 71).

Kaasa toodud lambic'u (Oude Geuze Boon - šampusepudelis, spontaansel käärimisel valminud hapu õlu, Brüsseli õhk pudelis), haisva kitsejuustu, šokolaadi ja kommide proovimisega olen alles poole peal.



Mõned tähelepanekud...

Õllepoes on äärmiselt toredad müüjaneiud, kes hea meelege Belgia õlle eripäradest räägivad (Rue au Beurre 32, päris keskuses).

Rue des Bouchers on selline natuke ebaeuroopaliku teeninduskultuuriga tänavake, kus peaaegu, et sikutatakse varrukast mereande maitsma.

Hommikune vanakraamiturg on igal juhul külastamist väärt, isegi kui midagi osta pole plaanis (Place du Jeu de Balle). Infot turguaegade kohta leiab siit.

H&M poed (palju muud ka muidugi, aga polnud ei aega ega huvi) leiab Rue Neuve kaubandustänavalt.

Ingliskeelse kirjanduse jahile võib suunduda Sterling'i (Wolvengracht 38) või Waterstone'i (Boulevard Adolphe Max 71) raamatupoodi - tänud Bettyle soovituse eest, Nigella Lawson, Jamie Oliver ja Skye Gynell leidsid tee mu raamaturiiulisse.

Lennujaamast linna saab rongiga. Metroo on kiire ja mugav liikumisviis, aga tasub tähele panna, et pileti ostmisest ei piisa, see tuleb ka "komposteerida" (oh mind naiivitari!) ja mugav ning mõistlik on kasutada mitmepäevapiletit.