Unetu, ähmaselt tuletu

Neljapäev, 28. veebruar 2008

Vahel juhtub, et hommikul ärgates justkui ei mäleta, kas öösel magatud ka sai, sest mäletad vaid ärkvel olemist, palju ärkvel olemist, korduvat ärkvel olemist. Tõused püsti minut enne kella. Akna taga on valge ja linnud laulavad. Tunned end nagu see aegadetagune üleskeeratav plekk-kana-mänguasi ja ei jõua tööle jõudmist ära oodata, et kõige selle vastu ometi kord kohvi tarbida ja plekk-kana südroomil nokkiva plekk-kana sündroomiks areneda lasta.
"Sissejuhatus ellu" on läbimata, eksam andmata, ainepunktid saamata. Vahel tahaks end lihtsalt mugavalt autopiloodile lülitada ja hiljem avastada, et kõik on justkui õpiku järgi kulgenud, omasoodu õiges suunas. Muuhulgas võiks see tagada uneajal unevaatamise ja värsked hommikud... Sellised pisikesed soovid on lihtsad, kuid äärmiselt ebareaalsed, reeglina, kahjuks.

0 kommentaari:

Postita kommentaar