Sõir karulauguga - kokkame koos@Nami-nami #16

Sõira põhiretsept on pärit Nami-namist, aga köömnete asemel kasutasin seekord paar suurt peotäit hakitud karulauku ja soola panin poole rohkem.
Peaks mõneks tarbeks kirja panema, et sõel olgu marliga vooderdatud, et hea läbi sõela kaduma ei läheks.

Kui veel isu peale peaks tulema, siis prooviks kasutada vähemalt osaliselt karulaugupestot - saaks maitse paremini kätte. Harilik köömnetega variant meeldib mulle siiski rohkem kui karulaugusõir, aga maitsed on erinevad ja sõirasse annab peale köömnete või karulaugu panna palju muudki :)

Kreemjad ahjumunad

Nigella Lawson on üks neist autoritest, kelle retseptid mulle raamatu kujul väga meeldivad, aga telesaated tunduvad kuidagi liiga imalad, familiaarsed ja "üle mängitud", kuigi eesmärgiks on vastupidi kiire, lihtne ja maitsev. Igatahes sattusin eile siiski vaatama ja hirmus munaisu tuli peale. Polegi mune ammu ahjus küpsetanud. Mõeldud-tehtud.
Muuseas, katsed näitavad, et töötab ka hapukoorega, aga rõõsaga on selgelt parem.

Kreemjad ahjumunad

Mune vastavat sööjate arvule
Vahukoort
Soola-pipart

Pane vesi kannuga keema ja lüli ahi 200 kraadi peale soojenema.
Löö 1-2 muna sööja kohta portsjonvormidesse, kalla peale törts vahukoort, riputa üle veidikese soola ja pipraga. Tõsta vormid suuremasse vormi ja kalla poole kõrguseni keeva vett. Küpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit. Munakollane peaks veel meeldivalt vedelaks jääma, aga valge olema kalgendunud.
Koos munaga võib ahju küpsetuspaberile panna ka (maitsestatud) oliiviõliga pritsitud saiaviile, mida pärast munasse kasta.

Pildil serveeritud tomati, karulaugu ja oliiviõliga röstitud ciabattaga.

Part ja tibud, ahjuselt

Vahepeal tuli kevad, aga märtsialguse magistritähistamise (ja Triinu artikli ja Lea ISO kadalipu) part ja aprillinaljased ahjutibud on kajastamata jäänud. Maitsvad olid mõlemad. Parem hilja kui mitte kunagi, eks. See oleks lausa omaette postitust väärt, kuidas me Triinuga meeslemmiku mööda Tallinnat kolme pardi jahile saatsime (part siit, teine sealt Piritalt Roccani), kuidas ta lõpuks jäiste tiivulistega end bussiga Tartusse transporteeris (kuni ma kaitsmisega ametis olin) ja muuhulgas lambi lakke meelitas :D
Võib loota, et Veuve Clicquot Ponsardin Brut ja Rose teda natuke lohutasid :)
Aga õhtu teeb heaks ikkagi seltskond - aitäh kõigile, kes seda õhtut jagasid!

Tibude sisse läksid sidrunisektorid, riivitud sidrunikoor ja Jägermeistris leotatud rosinad. Pealt määrisin ohtralt mee-tüümiani-Jägermeistri-sidrunimahla-soola-pipra seguga, lisaks õige pisut-pisut sinepit. Tibud küpsesid lahtiselt 200-kraadises ahjus, all tilk vett.

Pardi sisse läksid apelsinisektorid, riivitud apelsinikoor ja mustad ploomid. Pealt määrisime mee-sinepi-rosmariini-soola seguga ja küpsetasime 220-kraadises ahjus küpsetuskotis, omas mahlas. Paarkümmend minutit enne lõppu sai kott katki lõigatud, vedelik kastmeks kõrvale pandud ja lastud linnul lahtiselt pruunistuda.

Kõrvale serveerisime mõlemal juhul oliiviõli, tüümiani ja rosmariiniga küpsetatud kartulit, bataati, porgandit, pastinaaki.

Pardil oli rind kenasti roosaks jäänud, ses mõttes õnnestus, aga part ei ole siiski mu lemmlik. Vana hea noor broiler meeldib ikka rohkem. Määretest mesi ja sinep on muidugi klassika, aga see Jägermeistriga variant maitses huvitavalt ja viis sealhulgas ka keele alla.

Redise-karulaugu-kodujuustusalat - kokkame koos@Nami-nami #16

Kevad on kohale jõudnud! Temperatuur vähemalt, tuult võiks nüüd ka veel veidi vähemaks jääda :) Eile igatahes lubas tervis juba natuke Aegviidus, Nelijärvel, Jänedal, Kakerdaja loodusrajal veidi ringi tuiata. Mõnus oli. Ja ma pole vist mitte kunagi elus niiii palju konnasid näinud - vee all ja vee peal, teel, metsas, radadel....

Jõudku see kevad siis kööki ka, eksole. Nami-namis on sel korral kevadroheline lausa kooskokkamise teemaks. Suuremat nõgese- ja naadisaaki tuleb siiski pisut veel oodata.
Täna sai ahjukartuli kõrvaseks segatud kevadine salat silma järgi üsna võrdsetes osades redisest, karulaugust ja kodujuustust, lisaks veidi hapukoort ja soola. Proovige teiegi!

Õlleküülik

Ammu söödud, aga millegipärast blogimata jäänud. Igatahes mitte maitse pärast - maitses hää ja valmib ju sisuliselt iseseisvalt.

Õlleküülik

0.5 tükeldatud küülikut
2 spl võid
1 sibul, tükkidena
1 porgand, tükkidena
4-5 küünt küüslauku
1 spl tüümianit
5 tera pipart
2 lehte loorberit
0.33 l pudel Belgia nisuõlut
3 dl kuuma vett või puljongit
3 spl veiniäädikat
1 spl suhkrut
veidi soola

Pruunista toasoojad lihatükid võis, lao haudepotti, lisa muud komponendid ja hauta kaane all liha pehmenemiseni. Pööra vahepeal lihal teine külg ja lisa vajadusel vedelikku.
Serveeri kartulipudru või ahjus küpsetatud kartuli-porgandi-pastinaagiga.

Pahur kahur

Mida teeb muretsev meeslemmik, kui ma juba neljandat päeva kõrge palavikuga voodis lesin, paugun köhida nagu pahur kahur ja löristan nohutada?
Paneb muuhulgas näiteks küüliku kogemata pooleks õhtuks tualetti kinni, unustab ahju välja lülitada, tükkis kartulitega (nagu nina tuvastas), üritab mulle pisikese meega tee asemel joota pisikese teega mett ja õpib iseseisvalt liha praadima :D

Muide, hapukurgivõileib on kõrgest kehatemperatuurist halvatud maitsemeelele üks igati meeldiv asi :)

Omlett - lihtne lõuna

Vaja läheb:
Spinatit, riivitud juustu, suitsupeekonit või paari neist ja vett

Prae peekonist rasv välja, lisa pannile pestud ja hakitud spinat (või külmutatud). Kuumuta, kuni spinat "kokku kukub" kalla üle veega (spl per muna) kergelt lahti klopitud munad ja keera kuumus madalaks. Peaaegu hüübinud munale riputa riivjuust, keera omlett pooleks ja serveeri värske salatiga.
Lihtne ju. Maitsev ka.

Aaa... ja halasta oma tervisele ning sünnist surmani piinlevatele puurikanadele ja osta vabakäigukanade mune, kollaseid ja kõva koorega!

Meil on külaline :)

Hästi lahe kuts! Kahju ainult, et ta hea meelega sööks jänkse hommikusöögiks...
Alfi mäletate, kes kassimahla himustas :P