Värviteraapia ühepajatoiduga

pühapäev, 4. veebruar 2007

Ühepajatoidu näol on jälle tegemist ühega neist roogadest, mida ma lapsepõlves ei söönud. Ülekeedetud, magedad ja värvi kaotanud juurikad ning pekitükid... brrrrr... siiani ei suuda keedetud pekki suhu panna.
See ei tähenda kaugeltki, et ühepajatoit teisiti tehtuna imemaitsev ei võiks olla. See on vist ka ainuke kombinatsioon, kus mulle rooskapsas meedib :P
Enamasti kasutan viilutatud pakipeekonit, sest proovi sa suurtest toidupoodidest korralikku suitsukonti leida. Tulemus on aga ühtmoodi maitsev. Kui suitsumaitse ei tundu kohustuslik, siis piisab ka ainult puljongist ja liha ei pea olemagi.
Köögiviljade tükeldamisel võib arvestada, et kauem küpseda tahtvad juurikad lõigata peenemaks ja kiiremini valmivad jätta suuremateks tükkideks. Retseptis mainitud köögiviljad võib potti panna korraga, kui kartulist natuke suuremad tükid jätta.

Ühepajatoit


700 g värskeid kooritud köögivilju
(nt. kartul, kaalikas, porgand, rooskapsas)
120 g suitsupeekonit või kondiga suitsuliha
100 g sibulat (1 tk)
3.5 dl vett
1 dl redutseeritud loomalihapuljongit
3-4 tera musta või rohelist pipart
1 loorberileht
soola
siledalehelist peterselli serveerimiseks

Hakkida sibul ja puhastada-tükeldada köögiviljad.
Peekon praadida hakitud sibulaga, aga mitte mingil juhul lasta sibulat pruuniks, rikub maitse.
Kallata praetud segu potti. Kallata pannile vesi, segada kuumalt läbi ja kallata potti.
Lisada potti köögiviljad ja redutseeritud puljong (ebatervislikum ja vähem maitsev, aga mugavam alternatiiv on puljongikuubik). Samas võib potti visata ka loorberilehe ja pipraterad ning maitsestada soolaga (kui puljong ei ole piisavalt soolane).
Lasta keema ja keerata kuumus nii palju maha, et vesi vaid vaevu keeb. Hautada aeg-ajalt segades kuni köögiviljad on pehmed (ca. pool tundi). Mitte keeta köögivilju pudruks.
Eemaldada loorberileht (ja hea silma korral pipraterad).
Serveerida kuumalt siledalehelise peterselliga (käharaleheline on vaid kaunistuseks ja maitseb kibe).

2 kommentaari:

Krentu ütles ...

Kui mina oma mehega tuttavaks sain, siis ta teatas resoluutselt, et tema ühepajatoitu ei söö. Siis ma seda eriti ei teinud ka, aga vahel ikka tuli isu ja tegin. Mõne aasta möödudes oli ta nõus isegi seda maitsma ja avastas, et täitsa hea on. Selgus, et tema peres tehti nii, et keedeti suure vee sees juurikad pemheks ja oli ka selline mage, ligunenud ja maitsetu. Mina teen nii nagu mu ema - panen potti palju võid, siis kapsas, natukese aja pärast porgand ja siis kartul. Moorin niiviisi või sees ja omas mahlas, kui väga vaja, lisan väikese sortsu vett ka. Siis praen pannil sibula ja hakliha ja lisan ühepajatoidule. Mulle nii väga maitseb. Üks versioon on veel selline, et lisada ka tomatit, paprikat ja hoopis broilerifileed.
Pekki meie peres ei söödud üldse ja neid pisikesi kapsakesi ei söö ma ka :)

Thredahlia ütles ...

Pooltoores rooskapsas on minu meelest ka üks jube asi. Täiesti küpsena on kapsas nagu kapsas ikka, ainult ei lagune ühepajatoidus nii ära kui peakapsas tavatseb.

Postita kommentaar