Vulkaan vs äike

Ei no kui Murfy, siis ikka sajaga... või noh, lennuki puhul 8-9 sajaga.

Tallinn-Copnhagen-Atlanta-San Diego, pole midagi keerulist onju, 10 h ajavahega sama päeva õhtuks kohale, nii 23h kanti reisi koos ootamistega. Algus oli ilus, eile 6:40 Tallinnas...
Ja mina veel kartsin Islandi vulkaani. Tuhkagi, hoopis Atlanta kohal tiirutasime peale 10-tunnist lendu veel üle tunni ja ootasime, et äike mujale läheks välgutama, suuremat sorti äiksetorm. Maha tulla oli päris raputav elamus ja enamus Delta (kusjuures täitsa maitsvat) pardatoitu leidis tee sihipärasesse paberkotti.
Iseenesest vaatepilt oli päris tore, kui pealpool pilvi tiirutas ikka tugevalt kümneid erisuuruses lennukeid.

Aga paari tunni jooksul ei tõusnud õhku ega maandunud seal (world's busiest airport) ükski lennuk, seega lükkusid edasi kõik lennud ja tekkis üleüldine õhuvaba hullumaja. Politsei käis paar korda räuskajaid laiali peksmas, õhk lõppes ja külmad joogid samuti, maas istuda polnud ruumi. Õhkutõusuaega lükati 20 min kaupa, vahetati korduvalt väravat, õnneks mitte terminali. Kord polnud väidetavalt lennukit kuskilt võtta, kord oli puudu meeskond jne. Kusjuures suhtumine on siin imelik - ei mingeid toidukuponge aga majutust. Kui lennuk oleks väljunud homme, oleks pidanud lennujaama põrandat magamiseks kasutama - "blame the nature... or god" öeldi.

Lõpptulemus - 7h silguna pütis Atlanta lennukas, kus hingata oli ainult higi, jetlag ja üleval oldud üle 24h...Kiitused meeskonnale, kes aplausiga maandus peale 20h illegaalset tööpäeva. Igal halval omad head - vennastumine oli täies hoos, muuseas leidsin kogemata samas hotellis peatuva ja samale konverentsile suunduva neiu, kellega taksot jagada (shuttle ju öösel ei sõida...). Seltskond oli meil lahe: 2x neiu pool-mikrobioloogi, vanem invaliidist Saksa proua, keda ratastoolis kaasa lükkasime, abielupaar endisi merejalaväelasi ja nende hobusekasvatajast tütar ning just Iraagist järjekordse tütre sündi tunnistama tulnud militaarlane. Oeh :)

Hotelli voodi tundub praegu taevalik :D

Tige, väsinud, õnnelik... ühes tükis, õiges kohas - äkki on homme ilus päev.

[Hiljem] Et mats oleks ikka täielik, siis hommikul värises meil siin maa... no ja mina tobu mõtlesin, et kuradi hästi loksub see voodi, tea, mida nad seal all puurivad ja miks seda puurimist üldse kuulda pole. Hiljem siis seletati tobule, et hoopis maa värises ja mida järgmisel korral selles olukorras MAGAMISE asemel teha võiks... noh jah... ma keerasin teadmatuses külge ja magasin edasi.

Ürdiõlised ahjuköögiviljad

Tavaline taks ahjukartulist on mul viimasel ajal kartulisektorid (küpsevad kiiremini) oliiviõli, soola ja tšillihelvestega. Aga kogu aeg ühtemoodi ju hakkab tüütama, eksole. Siis saab vahel õiget ahjukartulit soolalihaviiludega või suitsuribiga.

Aga mul on üks häda veel - kipun köögivilja ostma rohkem kui me ära jõuame tarvitada ja siis juhtub aeg-ajalt, et kapis on igast liigist üks isend ning mõistlik on kõik varud korraga juppideks lõigata, soola, pipra, ürtide ja oliiviõliga üle saputada, ühes kihis ja õhuvahedega 200-kraadisesse ahju, paar korda küpsemis ajal läbi segada ja parajalt krõbedana serveerida. Viimasel korral said köögiviljad taldrikul paariliseks hakitud karulauguga kodujuustu.
Keele viis alla! :)

Pildil kartulisektorid, pommu, kirsstomat ja paprikasektorid oliiviõli, soola-pipra ja kuivatatud tüümianiga.

Caesari salatist nii ja naa

Esiteks peab mainima, et tegu on mu lemmiksalatiga, aga kahjuks saan seda ainult kodus ja valitud tuttavate juures nautida, sest Eesti söögikohtadel on selle salati komponentidest ja kastmest väga kummastavad arusaamad.

Caesari salat koosneb Rooma salatist, krutoonidest ja kastmest . Selle salati retsepti leiutas poolkogemata Caesar Cardini, Itaalias sündinud, San Diegos elanud ja Mehhikos töötanud kokk, 4. juulil 1924. aastal, kui kliendid tuli toita, aga köögis toiduaineid nappis.

Caesari salat EI OLE praekana ja majoneesiga jääsalat või "hiinakapsas"! Olgu kui tahes maitsev - kui tellin Caesarit, siis ei oota ma majoneesise jääsalati kuhja otsas grillitud paprikat ja kanaribasid, vaid õige kastme ja krutoonidega hunnikut Rooma salati lehti.

Esiteks salati materjal... Caesari salat tehakse Rooma salatist ja ainult Rooma salatist, mis ei närtsi nii kiiresti kui harilik lehtsalat, ega oma spetsiifilist maitset nagu jääsalat.
Hea värkse kodumaine Rooma salat on täiesti mõistliku hinnaga müügil näiteks Keskturul Uus-Kongo talu letis.
Rooma salat peaks kastmega kokku segamse hetkel olema kuiv ja külmikukülm, nii pakseneb salatiga kokkupuutel kaste ja jääb paremini lehtede külge. Algses retseptis jäetakse salatilehed terveks, et neid saaks mugavalt näpuvahel süüa. Noa-kahvliga söömiseks peaks lehed rebima suurteks tükkideks.

Ja kaste... kui toores muna tekitab (põhjuseta) vastumeelsust, siis võib muna asemel kasutada majoneesi, aga ikka koos muu sinna juurde kuuluvaga.
Anšoovised jällegi, mida paljud retseptid kasutavad, ei ole kohustuslikud. Salati retsepti autor olla lausa nende kasutamise vastu olnud - õige maitse tuleb hoopis Worcesteri kastmest . Veel hullem, kui anšoovised on asendatud "Kipperi anšooviste" või muu kodumaise "vürtsikilulisega", mis salatikastme vastikult kalaseks muudab.
Parmesan võib käia nii kastmesse kui salati peale, maitse asi - algses retseptis on juust kastmes.

Mina kasutan peaaegu seda Nami-nami retsepti, selle erinevusega, et muna asemel on 2 munakollast ja anšooviste asemel topeltkogus Worcesteri kastet ja juustu panen harilikult kastmesse.

Krutoonid saab hästi kuivaks ja krõbedask 200-kraadises ahjus. Vahel on neile tore lisada ka oliiviõli ja ürte.

Aga vaadake parem ise, kuidas seda salatit tema sünnikohas tänapäeval tehakse.



Ahjaa... ja see, et ma ülehomme San Diegosse lendan, on siinkohal puhas kokkusattumus, aga karta on, et ma ka seal mõne versiooni Caesarist ära proovin :)

Vastandid tõmbuvad

See on vist tõesti tõsi, et vastandid tõmbuvad... teate, vanarahvas räägib jne.

Tõsine piin on keeta hommikuti nii neutraalset sajaviljahelbeputru, ikka soola ja suhkruga maitsestades, et mina seda või ja soolaga ning meeslemik moosiga süüa saaks :P
Hea, et pudrukõrvasega nii keeruline pole. Kohv ja toorjuustuga "või"leib/sai/seemnekukkel sobib õnneks mõlemale.