Krüsanteemides on lapsepõlvesügiste lõhna

Krüsanteemides on sügiste lõhna ja lõputult mälestusi. Neis on valminud õunu ja mahlapressi kooruva värviga kurba kuju ja kirjusid lehti ja kastaneid ja ääreni täis seenekorve ja õõtsuvat jõhvikaraba. Neis on puupingi märga niiskust ja metsaäärset udu ja pisarais kaseoksi ja praksuvat tuld ja ahju kütmise lõhna ja kummikuid ja porilompe ja naerukilkeid. Ja ometi kasvatas vanaema ainult roosasid, kahvatult häbelikke sügise viimaseid õisi. Roostekarva leeklevad on mu lemmikud. Neis on hingetule lõõma ja lapsepõlve muretut rõõmu.

Krüsanteemilõhnas on midagi lohutavat palavikus peale, kui taimetee nostalgia on narmasteks kulunud...