David Lebovitz, seesama, tänu kellele on Amazoni virtuaalsetel riiulitel saadaval "The Perfect Scoop", kirjutab seekord loomulikult ei millestki muust kui jäätisest ja täpsemalt sellest, kuidas hoida kodust jäätist kivikõvaks muutumast. Kes vähegi on proovinud, see teab, et kodune jäätis, eriti ilma masinata valmistatu, kipub sügavkülmas lusika vastu vaenulikuks muutuma - aga see ei pea ilmtingimata nii olema.
Lühidalt (täpsemalt lugege ise) - jäätise teevad pehmemaks:
Alkohol, mis ei jäätu.
Piisavalt suhkrut, mistõttu pole mõistlik koguseid vähendada.
Želatiin
Rasvad (koor) ja munakollased
Masina omadused, mida kiirem masin, seda kohevam jäätis ja rohkem "õhku täis". Seda käsitsi naljalt ei saavuta (eriti, kui lühikeste vahedega vahustamisest kinni ei pea).
Jäätise jaoks liiga külm sügavkülmik, mille vastu aitab jäätise sügavkülmikust varem harilikku külmikusse tõstmine, et see jõuaks pehmeneda.
Jäätise ajaloost ja selle toidugeograafilistest omapäradest pajatab natuke see Wikipedia artikkel.
Üks vana pilt maasika-toorjuustuparfeest, millest on Toidutares ka samm-sammult õpetus. Toidutare on nüüd muide otsast lõpuni tasuta, kui keegi veel ei ole märganud :)
Maasika-toorjuustuparfee
300 g maasikaid
200 g maitsestamata kreemjat toorjuustu
2 dl paksu maitsestamata jogurtit
1,5 dl suhkrut (maitse järgi)
2 tl vanillisuhkrut
Purusta maasikad suhkruga saumiksri abil. Mikserda kokku toasooja toorjuustu ja jogurtiga ning lisa maitseained. Kalla segu külma veega niisutatud toruga koogivormi või muusse järske temperatuurimuutusi taluvasse nõusse. Kata fooliumi või kilega ning pane vähemalt 6–7 tunniks külmutuskambrisse. Serveerimiseks kasta anum kuni servani mõneks sekundiks kuuma vette ja kummuta parfee vaagnale. Lase enne laualeviimist külmkapis 20 minutit pehmeneda.
Ma enam täpselt ei mäleta, kust ma selle retsepti omandasin-mugandasin, aga enam kui vaagnale kummutatult meeldib see külm magustoit mulle siiski vahetult valmistatuna, mitte veel päris läbi külmununa, portsjonina kausis või vahvlituutus, sest suure parfeekoguse pehmenemine on üsna ebaühtlane, kui see on lastud lõpuni läbi külmuda, pealt hakkab sulama, seest jääb kõvaks ...ja ma kindlasti segan külmuvat segu korduvalt. Ka ei meeldinud mulle mõte originaalretseptis soovitatud lahjast toorjuustust (tõestuseks vaata soovitusi ülevaltpoolt).
Kõigi mugandustega on aga tegu tõeliselt mõnusa ja eheda maitsega külma magustoiduga, eriti krõbedas vahvlis.
Krõbedad vahvlid (vanaema retsept)
150 g sulatatud võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
4 dl jahu
2 dl piima (vajadusel rohkem)
maitse järgi vanillsuhkrut, sidrunikoort, kardemoni vms.
Taigen segatakse vispli abil kokku koostisainete järjekorras, lastakse pool tundi seista ja küpsetatakse vahvlirauaga õhukesed vahvlid. Tainas peaks olema ülepannikookide tainast õige natuke paksem. Kui see muutub seistes liiga paksuks, tuleb piima juurde vispeldada.
Kui on soov vahvlid toruks keerata, siis tuleb seda teha otse raualt võttes, sest jahtudes muutub vahvel rabedaks ja krõbedaks.
Vanaema ilmselt kunagi masinaga kaasas olnud retseptis asendasin margariini tervislikuma võiga - krõbedus selle arvelt ei kannata. Eriti krõbedaks teeb need vahvlid ilmselt suhkru ja või kogus :P
4 kommentaari:
Kusjuures me just paar päeva tagasi arutasime kodus, et võiks jäätisemasina ostu plaani võtta, ei peaks keemiat ja taimerasva jäätisega sisse ajama ning saaks korralikke värskeid marju ja muud sellist toorainet kasutada. Isetegemise rõõm maksab ka midagi :-)
Toidutare on muidu tore asi, aga kasutusmugavus on üpris kohutav, niipalju tilu-lilu, et õiget asja ei leia üles. Kohati vigane ka.
Indrek
Lugesin ka seda Davidi postitust äsja. Meie kauaoodatud Kitchen Aidi jäätisemasinajupp jõuab sel nädalavahetusel Eestisse. Ma nii elevil (ja Davidi Salted Caramel Ice Cream on esimene, mida proovima hakkan:)
Jäätisemasn oleks minugi soovinimekirjas, kui mu köögis sellele pool kohtagi jätkuks.
Samuti kardan, et ei kasutaks seda peale esimest vaimustust eraldi masina ostu õigustamiseks piisavalt tihti :)
No me tegime esimese nädala jooksul kolm korda jäätist. Esmalt David Lebovitzi vaniljejäätist, siis Heston Blumenthali plombiiri ja lõpus Davidi arbuusisorbeed. Viimased kaks olid imehead, esimene minu jaoks liiga rammus (sisaldas 5 munakollast), kuigi maitselt puhas ja vaniljene. Sel nädalal plaanis teha veel jäätatud vaniljejogurtit, Vietnami kohvijäätist ja kookosesorbeed (kõik Davidi raamatust, ilma munadeta). Nii et hetkel veel tüdimust pole :)
Postita kommentaar