Või, õli, margariin?

See ärgitas mind kirjutama.

Kas me mitte iga päev ei kuule arutlusi teemal, et taimsed küllastamata rasvad on kasulikumad, kui loomsed küllastatud rasvad? Kuuleme.
Kas me mitte ei kuule ka seda, et erinevad taimeõlid seetõttu kasulikumad on kui koorevõi? Kuuleme küll.
Ja kas mitte paljud meist ei tee siit õnnetut järeldust, et ka margariinid on kasulikud, sest suurem osa nende tegemiseks kasutatavast toorainest on ju samuti taimne? Kahjuks teeme. Inimene on loogiline loom.
Aga kas me oleme kuulnud ka seda, et margariinides kasutatavad tahkestatud taimsed rasvad sisaldavad tervisele väga ohtlikke trans-rasvhappeid, mis organismile hullemini mõjuvad, kui kardetud ja vääriti mõistetud kolesterool seda kunagi teha suudaks, rääkimata pikast loetelust lisaainetest? Enamasti kahjuks mitte! Sellest lihtsalt ei räägita. Nii on töösturile kasulik, tema toote müügiedu ei kannata.
Ja kui ei räägita, siis rahvas ei tea. Ka mina ei teadnud. Nüüdseks on mu arusaamad muutunud. Toidurasvana kasutan kasutan ainult puhast oliivi-, viinamarjaseemne-, päevalilleõli või koorevõid. Ka olen harjutanud end pakenditelt väikses kirjas tekstidest otsima märkusi tahkestatud, hüdrogeenitud või hüdrogeniseeritud rasvade sisalduse kohta.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui või sisse pannakse taimeõli, et see oleks paremini määritav (kui ei taha just sentimeetriseid võiviilakaid saiale lõigata), aga kui tahkestatud rasvu tahetakse meie teadmata lisada jäätisesse, kohukestesse, kastmetesse või veel mõnda ootamatusse kohta, siis ärritab küll.

Et mida ma siis kasutan, kui ma margariini ei söö? Õli ja võid.
Aga või, sellega on omaette teema. Koorevõis peab olema vähemalt 82% piimarasva, et seda võiks võiks nimetada. Sellest ka segadus Euroopa Liiduga ja sellega, miks meie Taluvõid nende tingimustes võiks ei või nimetada. Taluvõis on rasva 72,5%. Tänu rohkele veele kipub ta praadides pritsima, ei ole nii hea maitse, aroomi ega toiduvalmistusomadustega, kui on korralik koorevõi. Vett võin ma toidusse ise panna, mitte ei taha seda võiga kaasa osta. Silma on jäänud vähemalt kaks korralikku kodumaist võid: Tere või punases pakis, Põltsamaa "Eesti või" ja üks Saaremaa või.

Aga leivale määrimiseks? Lahendus on olemas. Võideks on täiesti määritav(õlilisandiga), lisaaineteta ja tahkestatud taimerasvadest prii (nagu selgub, siis mitte light versioonis). Sarnase nimega Võidel aga mitte. Ajab segadusse? Ajab küll.

Invasion of species

Istun mina arvuti taga, pimedas toas, 23:03, nohune ja teetassiga, süvenenult netiavarustes. Ja korraga kolin-põmm-kolin. Mõtlen, et küülik on puuri läinud ja teisaldab oma tualetinurka, nagu tal tavaks on - hommikul vara ja õhtul hilja, et ma magada ei saaks, ju on kade. Samas tundus laamendamiseks veel nagu natuke liiga varajane kellaaeg...
Tungiv põrsapõrin - turts - turts - hammaste kiristamine, ikka põrsad.
Asi muutub kõrva järgi kahtlaseks. Lähen ümber nurga asja uurima.
Astun kähku tagasi, haaran fotoka ja üritan olukorda kähku jäädvustada, enne kui see lõpeb.
Küülikul oli vesi otsa saanud ja oma arunatukesega läks ta seda merisigade puurist otsima. Leidis ka muidugi, aga võõrustajad ei olnud eriti külalislahked. Torisesid häälekalt. Küülik tundis end minu kohalolust kergelt häirituna ja vaatas mulle eriti etteheitvalt ülbe näoga otsa... ja vupsas põrandale tagasi. Nii palju siis eest avatud põrsapuuri puudustest. Vähemalt sain naerda omajagu.

Türgi suveniirid

Olen lahti pakkimise peaaegu lõpetanud ja maiustan oma "suveniiridega".
Türgi kohv on uus suur kirg - see teistmoodi, kuid lummav aroom ja maitse. Peab vist kiiresti varusid täiendama minema ;). Loomulikult on selle valmistamiseks tarvis spetsiaalset nõud, ilma milleta kohvitegu lihtsalt ei õnnestu, ja imetillukesi tasse. Kui nüüd ehtsa türklase kohvipaksu pealt tulevikku ennustama ka leiaks.
Ja tee, nendes päris õigetes klaasides.
Ja Efes(leht küsib sünniaastat) oli ju peaaegu et koduselt joodav, tume variant erutas maitsemeeli lausa väga nauditavalt (kahju ainult, et keeratavad korgid lennupagasis lekkima kippusid). Kohalik kuulus aniisiviin, rakı (rakõ) tekitas minus aga vaid ebameeldivaid muljeid.
Pähklid mees on väga magus, kuid väikeses koguses samuti vaimustavalt maitsev (nagu kõik Türgi maiustused-magustoidud). Poes silme eest kirjuks võtvast valikust ise komplekteeritud karp lokum'it (Turkish Delight) läks kingituseks.
Vähemalt aasta varu Adana kebap'it ja ayran'it oleks ka kaasa toonud, kui see ainult võimalik oleks olnud.
Samuti muretsesin mõned käsitööehted, mida hing ei lubanud poodi jätta: merekarpidest käe- ja kaelakett, puust kena käekett, puust pulgad juuste kinnitamiseks (pildil) ja pikasabalise kassi sõrmuste hoidmiseks. Aaaa ja kuigi lõngapoes midagi peale akrüüli silma ei jäänud (kuigi Türgis kasvatatakse meeletus koguses lambaid, kitsesid ja puuvilla), siis tõin lausa pea et külmrelvana kaasa puust nr 14 kudumisvardad ja pärlipoest klaasist ja puust ilusamaid eksemplare, millega ma nüüd midagi tarka peale hakata ei oska.

Seenepirukas, kukeseenepirukas :)

EDIT: Kulunud retseptivihiku ääremärkustega täiendatud retsept (25.09.2007)

See pirukas on hea nii soojalt kui külmalt, nii kukeseente kui ka puravikega. Kas või leotatud soolariisikatega viib keele alla, aga kukeseentega on lihtsalt parim. Põhja sisse sobib juustuks hästi mõni odavam "parmesaniline" ja ürtidega toorjuustu võib asendada maitsestamata toorjuustu ning ohtra koguse sobivate ürtidega.
... ja kui seenepirukad seenele tahaks saata, siis võib seened hoopis köögiviljadega asendada ja piruka vastavalt tujule ümber nimetada.

Kukeseenepirukas

150 g võid
75 g riivitud kõva ja tugevamaitselist juustu
150 g valget või täistera nisujahu
0.5 dl vett

250-300 g värskeid kukeseeni või puravikke (kaaluda pesemata seeni)
100 g suitsupeekonit
1 sibul
1 sl jahu
2 dl piima
200 g kreemjat toorjuustu ürtidega
jahvatatud valget pipart
2 muna

Riivi juust peene riiviga. Sega toasoe või jahu ja juustuga. Lisa vesi ja töötle tainas ühtlaseks. Suru tainas lahtikäivasse küpsetusvormi ja tõsta külmikusse.
Puhasta seened kuivalt või kui tunned äärmist vajadust neid pesta, siis tee seda voolava vee all ükshaaval ja nõruta korralikult.
Haki sibul ja lõika peekon ribadeks.
Prae peekonit sibulaga keskmisel kuumusel kuni sibul hakkab pehmenema. Lisa seened ja prae kuni seened "kokku kukuvad" ning enamus vedelikku on ära auranud.
Raputa pannile supilusikatäis jahu ja sega läbi. Kalla pannile piim, sega korralikult läbi ja kuumuta segades 2-3 minutit, kuni kaste pakseneb. Tõsta pann tulelt ja lisa toorjuust, sega ühtlaseks.
Maitsesta ja jäta jahtuma.

Soojenda ahi 200 kraadini ja tõsta pirukapõhi kuuma ahju. Küpseta 8-10 minutit. Pirukapõhja ääred võid toestada fooliumiga.

Sega jahtunud seenetäidisesse lahti klopitud munad ja kalla täidis põhjale. 
Küpseta 175-kraadises ahjus 30-40 minutit. 
Lase valmis pirukal natuke jahtuda ja taheneda ning serveeri toorsalatiga.

Mingi valik Eesti tüdrukute Türgi piltidest

Minu eriti subjektiivne valik Eesti tüdrukute Türgi piltidest :). Et blogi päris käsitöövõõraks ei jääks, siis pange tähele seda pärlipoodi - pidin oma silmad sinna unustama :P.

Olen tagasi!

Blogis on olnud pisike paus, kuna 2-päevase etteteatamisega põrutasin mina septembri esimestel päevadel Türki. ...aga sellest kunagi hiljem, praegu on veel kultuurišokk. Eestis on igatahes vahepeal suvest sügis saanud. Seenele tahaks!

Jõudsin eile näljasena koju ja vaatasin pilte. Viimati möödunud riikliku tähtpäeva tähistamise omad tegid oi kui näljaseks. Jagan siis teiegagi, kuigi seda viimase piirini küpse tomati ja krõbeda koorikuga juustuküpsiste maitset on raske sõnadega edasi anda, peab ise kohal olema ja proovima.
Mozzarella päikeseküpsete tomatitega, toorjuustu ja singiga täidetud rullkõrvits ja juustuküpsised.

Juustu ja singiga täidetud rullkõrvitsad

• Noori rullkõrvitsaid
  Kreemjat toorjuustu (nt ürtidega)
  Suitsusinki
  Mozzarellat

Vesi ajada keema keema, keeta noori 20 cm pikki suvikõrvitsaid 3 minutit ja tõsta välja resti peale.
Uuristada sisu välja nii, et jääks umbes poole sentimeetri paksused seinad.
Põhja hakkida (väga peeneks) hästi suitsumaitselist sinki (keedusink ei sobi), katta kõrvitsasisu ja toorjuusutu seguga. Kõige peale laduda mozzarellaviilud, raputada üle musta pipraga. Küpsetada juustu sulamiseni 250-kraadises ahjus. Serveerida soojalt.