Või, õli, margariin?

kolmapäev, 27. september 2006

See ärgitas mind kirjutama.

Kas me mitte iga päev ei kuule arutlusi teemal, et taimsed küllastamata rasvad on kasulikumad, kui loomsed küllastatud rasvad? Kuuleme.
Kas me mitte ei kuule ka seda, et erinevad taimeõlid seetõttu kasulikumad on kui koorevõi? Kuuleme küll.
Ja kas mitte paljud meist ei tee siit õnnetut järeldust, et ka margariinid on kasulikud, sest suurem osa nende tegemiseks kasutatavast toorainest on ju samuti taimne? Kahjuks teeme. Inimene on loogiline loom.
Aga kas me oleme kuulnud ka seda, et margariinides kasutatavad tahkestatud taimsed rasvad sisaldavad tervisele väga ohtlikke trans-rasvhappeid, mis organismile hullemini mõjuvad, kui kardetud ja vääriti mõistetud kolesterool seda kunagi teha suudaks, rääkimata pikast loetelust lisaainetest? Enamasti kahjuks mitte! Sellest lihtsalt ei räägita. Nii on töösturile kasulik, tema toote müügiedu ei kannata.
Ja kui ei räägita, siis rahvas ei tea. Ka mina ei teadnud. Nüüdseks on mu arusaamad muutunud. Toidurasvana kasutan kasutan ainult puhast oliivi-, viinamarjaseemne-, päevalilleõli või koorevõid. Ka olen harjutanud end pakenditelt väikses kirjas tekstidest otsima märkusi tahkestatud, hüdrogeenitud või hüdrogeniseeritud rasvade sisalduse kohta.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui või sisse pannakse taimeõli, et see oleks paremini määritav (kui ei taha just sentimeetriseid võiviilakaid saiale lõigata), aga kui tahkestatud rasvu tahetakse meie teadmata lisada jäätisesse, kohukestesse, kastmetesse või veel mõnda ootamatusse kohta, siis ärritab küll.

Et mida ma siis kasutan, kui ma margariini ei söö? Õli ja võid.
Aga või, sellega on omaette teema. Koorevõis peab olema vähemalt 82% piimarasva, et seda võiks võiks nimetada. Sellest ka segadus Euroopa Liiduga ja sellega, miks meie Taluvõid nende tingimustes võiks ei või nimetada. Taluvõis on rasva 72,5%. Tänu rohkele veele kipub ta praadides pritsima, ei ole nii hea maitse, aroomi ega toiduvalmistusomadustega, kui on korralik koorevõi. Vett võin ma toidusse ise panna, mitte ei taha seda võiga kaasa osta. Silma on jäänud vähemalt kaks korralikku kodumaist võid: Tere või punases pakis, Põltsamaa "Eesti või" ja üks Saaremaa või.

Aga leivale määrimiseks? Lahendus on olemas. Võideks on täiesti määritav(õlilisandiga), lisaaineteta ja tahkestatud taimerasvadest prii (nagu selgub, siis mitte light versioonis). Sarnase nimega Võidel aga mitte. Ajab segadusse? Ajab küll.

14 kommentaari:

Krentu ütles ...

Seoses oma erialaga puutun kokku ka toiduainetööstustega ning ausalt öeldes, nähes, mida nad nt pagaritoodete sisse panevad, tekib minul küll võõristus. Tööstuslik tooraine areneb pigem selles suunas, et tootjal oleks võimalikult mugav ja odav toota, naturaalsusele ei mõelda üldse. Võid peaaegu enam ei kasutatagi, va kui tehnoloogiliselt on see vajalik.
Tänapäeval oleks vaja igale tarbijale teha väike toiduainetehnoloogia ja biokeemia alane koolitus. Sest selleks, et ikka aru saada, mida sa sööd, enam tavainimese teadmistest ei piisa. Nt on Rama creme bonjour varsti selle "õige" creme bonjouri välja söömas aga kui vaadata, et Rama sisaldab kõige rohkem (nimekirjas esikohal) tahkestatud taimerasvu,See "õige" cb aga toorjuustu tekib minus täiesti ahastus! Inimene hoiab 10 krooni kokku, aga mida ta selle eest sisse sööb!
Tegelikult ma olen täiesti loobunud toiduainetehnoloogia alasest targutamisest, sest ega ma maailma ei muuda ja kui keegi otseselt küsib, siis ma jutlustan.
Igal juhul üritan ma ise teha süüa kvaliteetsest toorainest (muide, ostan ka ainult punast Tere võid) ja võimalikult "ise". Nt puljongi teen ikka kontidest-lihast, frikadellid teen ka ise. Aga hakkliha veel ise ei tee.
Ok. Sorry, selline segane ja targutav jutt, aga mulle väga Sinu toiduteemalised sõnavõtud meeldivad :)ja see kohe ärgitas kirjutama - ei saa ikka vait olla :))

Thredahlia ütles ...

Jah, ka mina olen kahjuks toiduainetööstusega "liiga lähedases" kokkupuuteas olnud, nii perekondlikult kui ka kooli kaudu. Ilmselt osalt just seetõttu ei tarbi ma poolfabrikaate, poekoogikesi ja loen üsna tähelepanelikult koostisainete nimekirju.
Selline "maa peale ehmatamine" tekitab meeldivat motivatsiooni ise võimalikult puhtast ja vähe töödeldud toorainest süüa teha.

Millegagi ei tasu minna äärmustesse. Loosungiga "Palun müüge mulle VÕID!" ma end Konsumi rasvaineleti külge ei ahelda, aga valikud on kindlasti teadlikumad.

Cairbre ütles ...

Margariinist veel: hiljuti on tulnud välja seosed margariini ja atoopilise nahaallergia vahel. Ja oma kogemuste põhjal võin öelda et asjal on tõepõhi taga. Mina kasutan ainult ehtsat võid (mingi prantsuse märk on) ja kooreletil saan tavaliselt ahastuse ja lähen sealt mujale. Sest kõik on mingid light ja kevyt imeasjad... parem juba vähe aga kvaliteetset kehtib ka toidu kohta.

Hiljuti lugesin et Soomes lisatakse mõningate rukkileibade sisse araabikumi, siis kummi. Et leib võimalikult pikalt elastne oleks. No aitäh, ma eelistan ikkagi värsket leiba, mitte kummist. Parem järan siis üldse kuivikuid kui et kummist leiba.

Niiet ka siinpool sood ahastatatkse :D

ematehnik ütles ...

Thredahlia,
kommenteeri palun tavalist searasva ka (häbi küll, aga mulle meeldib sellega praadida).
lugesin pakilt vaid, et "sulatatud searasv, külmutatud toode".
kas võin siis loota, et ongi ainult searasv?
kas searasva kasutamine on üldse out? sellest nagu ei räägitagi, ju siis keegi ei kasutagi seda? ma olen ilmselt see viimane friik ja suren varsti rasvasurma. mida halba see searasv teeb?
olen täielik toitumisvõhik :(

Thredahlia ütles ...

Ennekõike mainimiseks - tegu on siiski minu isikliku arvamusega :)

Searasv vast tõesti on searasv. See roosakas pakis valge ollus. Igaks juhuks võid peenikest kirja pakil täpsemalt uurida ;).

Searasva kasutamise koha pealt... liha praadimisel on see kindlasti omal kohal. Muuga sellist maitset ei saavuta, aga... tegu on puhta küllastatud loomse rasvaga. Teadagi, et igapäevaselt ja suurtes kogustes see kasulik olla ei saa, kui inimene ajutööl on ja oma liikmeid piisavalt ei liiguta (siis on paljudki muidu taunitavad asjad lubatud - keha kasutab nad lihtsalt ära).
Liharasv ja piimarasv on küll mõlemad loomsed rasvad, aga mitte ühesugused, piimarasv(või) peaks olema kergemini seeditav ja kasulik närvisüsteemile ning sisaldab ka paljut muud piimast pärinevat, peale rasva. Searasv seevastu on puhas loomne küllastatud rasv, millel need oamdused puuduvad.

Mismoodi mina oma jaoks selle lahendanud olen? Paneerimata liha praen vahel peki kaasabil (samuti ju searasv), osasid asju võiga (nt lillkapsast ja pannkooke), enamikku aga rafineeritud viinamarjaseemneõliga või selle puudumisel päevalilleõliga. Kunagi ei kasuta jubedaid õlisegusid, millel silt "toiduõli" või "taimeõli".

Tiina ütles ...

Nädsa, nagu rusikas silmaauku. Tõlgin siin just miskiste väljamaa kaupade jaoks etikette (poolfabrikaadid) ja oi kui palju kõiksugu tahkeid taimseid rasvu neis on.

Pille ütles ...

Eilses Guardiani G2 lisas oli täpselt samal teemal pikk artikkel:)
Ma ei oska seda kõike küll nii teaduslikult seletada, kui Thredahlia või Krentu, aga olen ise juba aastaid vaid puhast võid tarbinud, seda nii maitse kui ka tervislikkuse pärast. Margariini vist ei tunneks enam poeletil äragi:) Kui on vaja olnud raha lugeda, siis olen pigem leivale vähem võid määrinud, kui odavama margariini järele haaranud. Samal põhjusel küpsetan ka oma koogid jms ise, siis vähemalt tean, mida söön. Ka kõiksugu suhkruasendajaid ei tarbi, kui vaja, kasutan tavalist suhkrut (ainsaks "patuks" on rasvavaba piima eelistamine). Eestis käies on alati suurt hämmastust tekitanud, kuidas teatud ringkonnad hirmsasti kõiksugu Rama kooreasendajaid jms tooteid propageerivad:(
Kuna nüüd on kojukolimiseni vaid veidi üle 2 nädala jäänud, siis on hea Sinu blogist lugeda, et mis võid Eestis tarbida võib ja mida mitte;)

Anonüümne ütles ...

Täna räägiti ka mulle loengus, et liigne margariini eelistamine tavalisele võile mõjub halvasti raku signaaliradade toimimisele. Ja eriti tähtsad on kinaasidega seotud rajad kiiresti liikuvates seemnerakkudes, nii et mehed, vaadake ette! Milline side margariini tarbimise ja viljatuse vahel! :D

KK ütles ...

Ma olen viimasel ajal hakanud ostma just eesti võid, mitte küll tere oma aga mitte ka noid margariine ega lihtsalt eestis pakitud variante. Teadlik valik pole see olnud, pigem maitseomadused ja mingi kiiks (arvan ma ise :)). Silte loen aga vahel jääb teadmistest puudu.
Pannkooke praen üldse ilma rasvata nt. Ema juures aga ostetakse just odavuse pärast vahel ikka jubedaid asju aga nende harjumusi on raske muuta

Anonüümne ütles ...

kusjuures loen mina nüüd oma võideks light'i karbilt, et sisaldab ikka küll hüdrogeniseeritud taimerasva ja lausa 50%, 10% on piimarasva. vot nii :(

Thredahlia ütles ...

Tsiteerides nende kodulehte (analoog, hmm ja südamesõbralikum?!, aga light tooted ongi enamasti mingi trikiga, enamasti mitte eriti tervist säästvaga):
"Mumuu Võideks Light on Mumuu Võideksi analoog, milles on suurendatud taimse rasva osakaalu, muutmaks toodet südamele sõbralikumaks ning paremini määritavaks."
http://www.polvapiim.ee/index.php?lang=est&main_id=2&id=35&tid=37

Thredahlia ütles ...

Krentule:
Ma siin juba vaikselt olin hämmingus, et mismoodi saab ühe juustulise koostises esimesel kohal olla rasv. Huh, nii hull asi ikka ei ole.
Rama Creme Bonjour'i koostis: vesi, rasvatu kohupim (30%), taimsed rasvad ja õlid, petipulber (6.7%), želatiin, piimhape, sool (0.5%), paksendaja (jaanileivapuujahu), trinaatriumtsitraat, säilitusaine (kaaliumsorbaat), lõhna- ja maitseained, antioksüdant (EDTA kaltsiuminaatriumisool).

Tahkestatud rasvadest ei sõnagi. Rama margariinidega on ilmselt teine teema, ei ole kursis.
Muide kas Eestis on kohustuslik selle sisaldus ka pakile selgesti ära märkida?

Maarja ütles ...

kas kellelgi on üldse adekvaatset infot eestis müüdavate margariinide trans-rasvade sisaldusest?

rama ja keiju kuulutavad uhkelt oma pakendil, et transrasvu<1g. kas peaks seda uskuma? mingeid takestajaid pole lisatud ju, kuidas need siis tahkeks on saadud, kui pole hüdrogeenitud?

rama tootja Unilever kuulutab oma kodulehel küll, et tegeleb miski transrasvu vähendamise programmiga..aga ikkagi ei näe ma kuskil suuri silte TRANSRASVAVABA!.

isegi voimix i vanadelt karpidelt võib leida transrasvu 7 g, nüüd on see info kadunud, küllastunute osakaal aga suurenenud u 7 grammi...

kas tõesti peaks ma uskuma, et eesti kõige tavalisemad margariinid on transrasvavabad?

kas pakendil võib valetada?

Thredahlia ütles ...

Transrasva sisaldavad ka loomsed rasvad, nt. või, aga kordades vähem.
Minu teada peab pakile ole ma märgitud, et sisaldab hüdrogeenitud rasva transrasva sisalduse märkimine on ilmselt tootja oma suva - muidu peaks meil võil, juustul jne. ju ka transrasva protsent peal olema ka siis kui nad tahkestatud taimerasva üldse ei sisalda.

Natuke hirmutavad on väljavaated alternatiividele - sojavalgu lisamine ja geneetiline muundamine... soja tarbimine on igasugu lisanditena juba niigi kaugelt üle mõistuse ja järjest rohkem hakatakse mõistma, et see ei saa olla tervsilik.

Postita kommentaar