Marineeritud tuulehaug

Mõnda aega tagasi, kui tuulehaugi kalaturult veel külluses sai, ei pidanud ka mina kiusatusele vastu ja saabusin koju hunniku tuulehaugi ja suure linaskiga. Vannituba nägi hiljem välja, nagu oleks seal keegi mõrvatud :D

Linaskist sai tomatiga supp, sest sattus teine natuke liiga mudane (kuigi üldjuhul ülihea kala). Tuulehaug aga lõpetas marinaadis, "Koržetsi kalaraamatu" uduangerja retsepti järgi (lesta jaoks :P). Sel korral sai marineeritud tükkidena ja luid eemaldamata (pilt sooja marinaadiga, mis hiljem ilusti tardus). Järgmisel korral eemaldan kindlasti ka luud - need on oma erkrohelise värvi tõttu hästi näha ja süüa on nii hoopis mugavam. Retsept on vastavalt muudetud.
Aga maitse sai hea! Väga hea!

Uduangerjad tuulehaugist

1 kg tuulehaugi
meresoola, sidrunimahla

4 dl vett
1 sl soola
1 tl suhkrut
7 tera musta pipart
7 tera vürtspipart ehk pimenti
1-2 loorberilehte
2 sl 30% äädikat

Lõika roogitud kala suuremateks tükkideks, hõõru soola ja sidrunimahlaga ning lase tund seista.

Peadest ja sabadest (luudest, uimedest jne) keeda leem: lase vesi keema, riisu vaht ja keeda vaiksel tulel pool tundi.
Nüüd korja kalased osised leemest välja ja aseta sinna roogitud kalatükid. Keeda kala väga vaiksel tulel umbes 15 min kuni kalaliha muutub valgeks. Tõsta kala välja jahtuma ja puhasta luudest ning lao purki. Sõelu leem.
Selgeks sõelutud leemest keeda marinaad, lase sel veidi jahtuda ja kalla puhastatud kalale. Jahuta ja säilita külmikus.
Enne serveerimist lase kalal külmikus maitsestuda ja serveeri koos tarrteunud marinaadiga.

Kui soovid kala pikemalt säilitada, kuumuta suletud purke keeva veega nõus 1-1.5 tundi.

Selle aasta esimesed mustikad

Korjatud teel rannast koju, plätudes ja seelikus, kerges rästikuhirmus.
Söödud suhkru ja Pajumäe toorpiimaga. Mõnus. Lihtne.
Täna ootab laual juba hoopis suurem ämber - seeliku ja plätudeta, peotäie metsvaarikatega, kummarites ja sääsetõrjega :)

Head uudised: piim ja raamat

Uudis number 1 - PIIM
Selveris on müügil Pajumäe toorpiim! Loodan, et see nii kenasti ka jätkub, mitte nagu mõnda aega tagasi, kui poodidsest võis leida vabakäigu- ja ökomune ja nagu ma juba rõõmustada jõudsin normaalse toidu üle, korjati need müügilt.

Uudis number 2 - RAAMAT
Kohustulik lugemine kõigile, kes kunagi on söönud või plaanivad süüa, naljata.
Täitsa emakeeles ja hädapärast loetvas tõlkes on raamatupoes müügil Brian Wansink'i "Arutu söömine". Ei mingit pseudoteadust, ei ühtgi retsepti, aga puust ja punaseks, miks me sööme nii, nagu me sööme.
Kuidas mõjutavad nõud, kaaslased ja muu ümbritsev meie söögiharjumusi, kuidas me end osavalt peatame, miks loobumisdieedid ei tööta ja palju muud.
Rõhk lihtsal tõel - paksuks ei lähe me ei rasvadest ega süsivesikutest vaid liigsetest kaloritest, mis tulenevad meie igapäevastest ja õigesti talitades lihtsasti muudetavatest söömisharjumustest.
Raamatuautori artikleid olen varemgi õhinaga lugenud (põhjatu supikausi katse ja sööginõude suuruse mõju portsjonile), siingi linkinud, aga raamatuna on see kõik palju tõhusam. Soovitan soojalt kõigile. See on tõesti raamat, mis vääriks aruka lugeja müügitopi kohta. Võimalusel väärib ilmselt ka originaalkeeles lugemist, tõlkest ilmselt natuke valutumat.

Ahjaa - nii huvitavat raamatut ärge end praeguste ilmadega randa lugema minge. Võite end lugema unustades korralikult ära põletada. Võrkkiik puuvarjus või jahutatud kohvik on parem valik.

Maasikad ja toormoos

Kahju et maasikahooaeg selleks korraks lõppema hakkab. Ometi üks suvi, kui moosiga pliidi ette ma end aheldanud pole. Enamik maasikaid on jõudnud kõhtu koos Keskturu pika saiaga viisil kilo-marju-100g-suhkrut-pudrurauaga-puruks. Nostalgia... vahelduseks saumiksrile (sügavkülma läheb siiski püreena - säilitab paremini maitse).

Võru burger :)

Peale lootusetut burgeriotsingut Võrus 24. juunil, sain ma oma nostalgiaisu rahuldatud 25.-nda hommikul. Hea seegi. Pandagu kirja, et Võrus saab täitsa head vanakooli burgerit politseimaja vastas.