Meeletuulutus: Noir, Tartu

laupäev, 1. märts 2008

Üksinda-kodus-nädalavahetus kulmineerus sel korral üsna ootamatult - mõnusa kohvikukülastuse ja eriti meeldiva vaba ning vahetu vestlusega. Tänud, H. ja teinekordki!
Kohvikukülastuseks sattus seekord Noir, üsna uus koht Ülikooli tänava sisehoovis, mis end Vahemere stiilis restoran-vinoteegina reklaamib. Õige ukse leidmine võib natuke keeruliseks osutuda.
Koht on pisike, tumedates värvides ja mõnusalt intiimne, mitte masendav, nagu selle värvivaliku juures võib juhtuda. Personali tuleb kiire ja meeldiva, piisava, ent mitte pealetükkiva teeninduse eest kiita. Menüü oli lühike ja mahtus ühele kuldsele lehele, kuid valimine polnudki nii lihtne, kõik tundus ahvatlev. Samas oleks tore olnud menüüs ka jooke näha, mitte hiljem arve pealt uurida. Hinnaklassi kritiseerida ei julge, alguse asi, aga praegu küll mõnusalt taskukohane.
Jutuajamine paelus ja aeg lendas, sellises kohas naudiks veini ja vestlust mõni teine kordki.
Söökide poole pealt kõik siiski nii roosiline ei olnud. Minu vürtsikas rostbiifi salat ei olnud vürtsikas, liha oli erakordselt tuim-vintske ja salat ise liiga õline. Lisaks oleks tore olnud teada, et see ka arvestatavas koguses marineeritud kurki sisaldab (mis veiniga kuidagi kokku ei tahtnud passida). Brüleekreemi pealt aga oli brüleeosa sootuks unustatud... kreemil polnud viga. Kuna seda ka mu kaaslasele niimoodi serveeriti, siis julgen kahtlustada, et tegu polnud siiski pelga unustamisega.
Lauanõude eest tuleks siinkohal anda väike halastuspunkt - need kõiguvad kusagil klassikalise reljeefi ja moodsa vormi vahepeal, heledad, tagasihoidlikud ja koos ruumi kujundusega mõjuvad laual harmooniliselt.
Kokkuvõttes - Tartus on tänasega täiesti juurde avastatud veel üks koht, kuhu veiniklaasi taha õhtusele vestlusele maanduda. Toidule teen ehk ülekohut, sest enamus menüüst on siiski maitsmata, aga sel juhul parandage mind ja avaldage arvamust.

Ja jah, kuulujuttudele tuginedes nägin ka tualeti tapeedi ära. Seda peate ise vaatama, kirjeldus on siinkohal liigne. Meil tekkis vaid küsimus, et kust sellist tapeeti hankida oleks võimalik.

EPL samal teemal mu meelest natuke ülekohtuselt. Hea, et ma seda enne minekut ei lugenud.
Heidi käis ka vaatamas ja maitsmas. Kohvi kohta märkus täitsa õige.

3 kommentaari:

Pille ütles ...

Oi, aitäh, Thredahlia! Mul on Tartu-sõit lähiajal plaanis ja see NOIR kõlab igatahes intrigeerivalt. Seni olen Tartus alati peatunud Wildes ja Truffes, aga tahaks ammu midagi uut.
Ja see tualettruumi tapeet tuleb nüüd ka üle vaadata (pealinnas on hetkel tualettruumide mekaks vist Clazzi oma. Tõeline unistuste buduaar:)

Thredahlia ütles ...

Buduaarist on asi kaugel, aga ütleme nii, et tapeet on "huvitav".

Anonüümne ütles ...

Kui meie sõpradega NOIRis käisime, siis serveeriti see brüleekreem eriti kihvtilt: karamell ei olnud sulatatud mitte kreemi pinnale vaid tehtud kuplikujuline "mütsike", selline nagu heegeldatud...
igatahes see oli ainuke asi mis, selle koha juures tore oli (buduaari kahjuks ei jõudnud).

lauanõud olid lihtsalt räpased, sõrmega üle taldrikuserva tõmmates jäi sõna otseses mõttes vagu sisse!
arvatavasti oli neil nõudepesu masin katki tol päeval, aga tõesti!

Postita kommentaar