Munad ja värvid: sibulakoorte, marjade ja spinatiga

pühapäev, 8. aprill 2007

Ma olen kasvanud täiesti religioonivabas perekonnas ja kevadpühad on minu jaoks tähendanud ainult traditsioonilist sööki ja munade värvimist, perega koos olemist ja koos tegemist. Nende tegelikku tähendust mõistsin ilmselt alles millalgi põhikoolis. Siiski on tegemist ka kristlusest kaugele väljapoole levinud traditsiooniga, mille algset tähendust ei peaks mitteristlastele väe ja võimuga peale suruma, nagu see vahel juhtub. Pühad muutuvad... nii nagu kristlus kunagi jõuluaja üle võttis, on see nüüdseks "paganate" hulka tagasi jõudnud. Miks ei võiks ka munadepühi tähistada religiooniväliselt? (Siinkohal ei kasuta meelega ülestõusmispüha terminit.) Igaühele oma...



Mulle meeldivad sibulakoortega värvitud munad, kohe väga. Aga lugedes erinevatest värvimisvõimalustest, otsustasin proovida. Spinatist ja petersellist jäid õrnad beežid toonid. Punastest sibulakoortest kohati sinakad, sinisetäpilised, kohati sibulakoorele omased pruunid-kollased laigud. Jõhvikaid, astelpajumarju, punaseid sõstraid ja tsitrusekoori ma tagantjärele ei tuvastanud, aga mustikas värvis siniseks küll. Kohv, porgand ja punapeet jäid seekord veel proovimata, värvilised lõngad ja kruubid samuti.

Värvimiseks on tarvis hunnikut sibulakoori ja muud värvivat, puhast sukka, niiti ja mune. Tore kui leiaks kuskilt kanad, kes ilma templita mune muneks :P Kui nii hästi ei õnnestu, siis tuleks kõige tugevamalt värvivad asjad templi peale sättida. Suka peaks tagasi rullima ja siis munad ükshaaval koos sibulakoortega sinna sisse pakkima peale iga muna sukka vahelt kinni sidudes. Ideaalsel juhul, ei paista valget munapinda kohe üldse.
Ja ei mingit munade torkimist ega soolast keeduvett ega muud nalja, et munad ei puruneks. Munad lähevad katki ebaühtlase soojuspaisumise tõttu - seega tuleb kasutada toasooje mune, mitte otse külmikust võetuid, ja sukas munad tõsta pliidile külmas vees ning ei juhtu nendega midagi. Pliidile asetamisest alates mõõta aega 15 minutit (kui poti mõõtmed jäävad mõne liitri juurde ja ei ole äärmuslikud). Ehk siis keeta natuke kauem, kui muna harilikult. Nii hakkab värv paremini külge.

Kõige põnevam on mune sukast lahti pakkida. Lapselik lust tuleb peale. Iga muna on isemoodi ja ainulaadne.
Selliselt värvitud munad võib läike andmiseks kergelt rasvaga sisse määrida, kui neid kohe koksimiseks ära ei tarvitata.



Möödunudaastased munavärvimised Tallinnas :)

2 kommentaari:

Pille ütles ...

No kuidas mul see postitus kahe silma vahele jäi?? Ja nüüd selgub, et meil oli veel enam-vähem sarnane fotoseade ka - kana keskel ja munad ümber?? Müstika.
Millega see ülemisel parempoolsel pildil ca kella 8 suunas asuv muna on värvitud? Lahedalt säbrunile tundub..
Muide, templi saime edukalt maha sidrunimahlase vatitupsuga pühkides. Proovisime piiritusega ka, aga sidrunimahl oli efektiivsem.

Thredahlia ütles ...

Great minds think alike või kuidas Sa seda sõnastasidki :P
Ma nüüd täpselt enam peast ei mäleta, aga ainukesed asjad, mis "täppe" sisaldasid olid punased sibulakoored (seal on nagu "värvigraanulid" mõnel koore all) ja mustikad (sisaldavad seemneid), sest vaevalt jõhvika- või sõstraseemned süüdi olid.
Oh, seda sidrunimahla nippi on küll tore teada, ju siis lahustub happes. Sel juhul peaks sidruni puudumisel lahja äädikalahus ka töötama.

Postita kommentaar