Nädalavahetusse mahtus ka õllemaitsmine. Puls Märzen ehk märtsiõlu, Puls Kirsiõlu ja inglaste Spitfire Premium Kentish Ale. Spitfire oli hea kogemus, märtsiõlu maitses täitsa mõnus, aga mina jään Tõmmule Hiiule truuks. Mõlemad on siiski uuesti proovimist väärt. Kirsiõllega läks aga natuke nihusti. Olen kuulnud mitmeid seda kiitvat ja eriti naistele sobilikuks nimetavat, aga õlu oli justkui liiga vesine ja samas natuke liiga tugeva kirsimaitsega. Oleks tumedalt õllelt oodanud tummist kirsisust ja sügavat maitset, aga pudelis ootas pettumus - seda siis joomise seisukohast. Kirsiõlle maitse oli siiski piisavalt huvitav, et ärgitada mind seda toidus kasutama. Kohe meenus Pille viski-sibulamarmelaad, miks ei peaks see ka kirsiõllega töötama :) Ka David Lebovitz on teinud sibula-õllemarmelaadi, küll aga šokolaadiga.
Kirsiõlle-sibulamarmelaad
200 g punast sibulat
2 dl tumedat kirsiõlut
20-30 g demerara suhkrut (maitse järgi)
näpuotsaga soola
musta pipart
Koori sibulad ja viiluta õhukeselt või lõika ribadeks. Prae kergelt poti põhjas väheses oliivõlis. Lisa kirsiõlu, suhkur ja sool ning hauta vaid peaaegu keevana kuni enamik vedelikust on aurunud ja marmelaad pakseneb (umbes poolteist tundi). Ära lase pruunistuda! Maitsesta pipraga ning kuumuta veel mõni minut.
Serveeri kuumalt või külmalt suupistelaual näiteks röstsaia või näkileivaga. Röstitud Hagari Kaera-Jaaniga sobis eriti hästi :)
(Retseptist saab täpselt pildil oleva väikese koguse, aga retsepti võib vabalt kohandada ka tervele pudelile ja poolele kilole sibulale. Pott või kastrul peab olema piisavalt väike, et õlle-sibulasegu mõistlikult põhja kataks.)
5 kommentaari:
Meil istus see kirsiõli tükk aega külmkapis, lõpuks viisime K. emale. Sibulamarmelaadiks tegemine on muidugi ka lahe mõte!
sibularetsepti nägemine juba iseenesest paneb minul neelud käima. see ütleb juba päris palju!
õlle kasutamine tundub huvitav. kui palju sellist õllest maitset ka tunda oli?
Kirsiõli :D:D
Õlu andis maitset täitsa tuntavalt - eriti see kirsi osa :P aga sobis väga hästi kokku.
Eile oli 'pärmiklubis' Ene Talpsepa seminar. Sealt tuli mõte, et selle õige Brüsseli Lambic'u peaks ikka ära proovima ;) Lööd ka kamapa?
Otseloomulikult!!! Toidumikrobioloogia seminar on veel värskelt meeles oma veini- ja juustupraksiga :P
Postita kommentaar