Artikkel sellest (USA näitel), et piiratud rahalised võimalused mõjuvad halvasti inimeste kehakaalule, sest odavam toit kipub olema energiarikas, ent muus osas üsna vaene, liigselt töödeldud, odavast toorainest. Ei jaksa osta liha, siis söön keeduvorsti (rasv+jahu+soja? vms.); ei jaksa osta mahla, ostan limonaadi (vesi+suhkur+sünteetika?); päris tomatist pastat-ketšupit peetakse mõttetult kalliks, ostetakse punast tomatimaitselist tärkliselahust; jne.
Kogu see jutt doteerimisest ja selle mõjudest võib tunduda kauge, aga... meie tööstus ostab ju ka ometi (odavat) toorainet sisse - või kust kogu see mõistusevastaselt võimutsev soja ja modifitseeritud tärklis siis tuleb - meie tervise huvides igatahes mitte.
Oh, ja rääkimata tervislikust toidust laiemalt kui ainult odavatest kaloritest. Margariin on hinnalt odavam, aga või tervislikum, vähemate "keemialisanditega" tooted ja maheköögivili on samuti tunduvalt kallimad lisandeid täis ja normi piires maksimaalselt väetatud-mürgitatud "tavakaubast".
Vähemasti võid võib nüüd tõesti silti kontrollimata või pähe osta :) "Taluvõi" on nüüd ju võie ja kuuldavasti peab vist ka põhjanaabrite Voimix nime muutma :P
2 kommentaari:
oot-oot, oled sa ikka vaadanud mis on mahlapakendis? suhkur - suhkur - suhkur - toiduvärvid
Mahlatooteid on lettidel siiski erinevaid :) Aga põhimõte jääb ju samaks - hea naturaalne mahl (kas või nt. Kadarbiku omad) on nektarist-mahlajoogist kordi kallimad.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=714223
Postita kommentaar