Lahkame hommikusööke vol 2 - võikuhommik :)

Võikud toorjuustu ja lehtsalati või eile soolatud lõhe ning sidrunipipraga, puuvili, piimakohv, vesi.

Kõige tavalisem hommikusöök me laual ilmselt ongi võileib, Kreeka jogurt lisandiga, muna mingis vormis või puder, väheneva sageduse järjekorras. Ja kenasti taldrikule serveerimine on muidugi ilusam kui elu. Tavaliselt on kõik komponendid laual ja igaüks valib omale meelepärase koosluse. Üritan teadlikult vähendada teravilja ja suurendada puu- ning köögivilja osakaalu laual, vältida suhkrut, kus mõistlik, kohvis näiteks. Ka võileival olgu katet rohkem kui seda, mille peal see on või käigu võiku juurde hunnik puuvilja. Ja vähemalt argipäeviti proovin hommikusöögisse mingi valguallika pookida, et kõht täis püsiks - jäägu pudrud ja pannkoogid nädalavahetuseks, enamasti. Lapsed on muidugi arvamusel, et võisaiast magusa mahlaga ja puuviljast oleks enam kui küll. Kalasaiast/lihaleivast ühes ühikus muidugi täiesti piisaks, aga kuna eilne kala tuli Rimist, siis juba seal olles ei suuda ma kunagi seemnesarvekestest mööda vaadata. Need on lihtsalt toorjuustu ja millegi rohelisega, eriti päevalilleidandite või rukolaga nii head.

Midagi arheoloogidele aka fosiilblogija võtab sõna - tuunikalasalat ja salatisegajad :)

Status update: LIHTSALT EI MAHU ENAM KÖÖKI koos väikeste abilistega :)

Tegelikult asi muidugi nii hull pole, isegi kui lendliha lootuses risti jalus lesiv koer võrrandisse sisse arvestada, aga musta netiauku pildistamine või kirjutamine on küll viimastel aegadel üleliigseks osutunud.

Korjame Eveli visatud kinda maast üles ja vaatame mõned head päevad, mida me hommikuks sööme. Sellest, mida lapsed söövad, või õigemini pisem neiu päris isesöömise alguses sõi, olen ma Evelile juba kirjutanud. Ja sööme me muidugi endiselt, täna hommikuks salatit näiteks (kodujuust, konservmais, marineeritud kurk, tuunikalakonserv, roheline sibul, must pipar, majonees), piimakohvi, mahla ja leiba ka. Retsept - segada kokku maitse järgi.

Isutaja

Sattusin kogemata ühe blogimata vana pildi peale ja isu tahab hulluks ajada. Kuld-merikoger, natuke võid ja sidrunit, soola, pipart ja spinatikartulid. Vesistage teie ka :P

Suvikõrvitsapannkoogid

[postitatud 13.08.2006, 07.08.2013 lisatud pilt ja täpsustatud retsepti koguseid]

Juhuks kui erinevaid suvikõrvitsaid kuhjub rohkem, kui inspiratsiooni jätkub. Hea on see, et retseptis sobib kasutada ka juba natuke üle kasvanud rullkõrvitsat, millega muidu midagi tarka peale marineerimise või paneerimise ja praadimise peale ei taha hakata. Rullkõrvits ehk kabatšokk, poes tihti ka võõrapäraselt tsukiini - üks erinevatest suvikõrvitsatest - ütlemata tänuväärt vili, kui ta veel kuni paarikümne sentimeetri pikkune noor ja hõrk on. Turul kahjuks kipuvad kõik juba liiga vanad ja puised olema - seda ilmselt vanast harjumusest, just vana kabatšoki viile marineerivad või paneerivad ja praevad slaavi rahvad, ometi on just noortel viljadel palju laiemad kasutusvõimalused: salatites, vormiroogades, grillitult, täidetult, jne. Isegi isased õied, millest vilja ei valmi on söödavad ja laual pilkupüüdvad - näiteks täidetult ja grillitult.

Suvikõrvitsapannkoogid

• 800-1000g suvikõrvitsat (üks suurem vili)
  2-3 küünt küüslauku
  1-2 keskmist sibulat
  3-4 muna
  kuni 100g jahu
  soovi korral 150 g riivjuustu
  soola, musta pipart

Kõrvitsalt eemaldada otsad, lõigata välja vigased kooreosad ja väga puised isendid koorida ning eemaldada seemned (aga sellised viljad on pigem sobilikud juba kompostikasti, mitte pannile).
Suvikõrvits, sibul ja küüslauk jämedalt riivida. Köögikombain on siinkohal abiks, käsitsi riivides on segu tunduvalt märjem ja tuleb kindlasti korralikult sõelal nõrutada. Jahu ei tohiks üle 100g kuluda, see teeb pannkoogid tuimaks (siis pole piisavalt nõrutatud).
Lisada munad, jahu ja juust, maitsestada ja segada ühtlaseks. Koogid on maitsvad ka ilma juustuta.
Küpsetada keskmise kuumusega pannil umbes suhteliselt õhukesed koogid.
Serveerida kuumalt majoneesi ja hakitud murulaugu või tomatisalatiga.
Maitseb hästi ka järgmisel hommikul võileival törtsu majoneesi ja küpse tomativiiluga.

Lihtne salat suvikõrvitsa ja tomatiga

Nüüd juhtus vist nii, et ma blogisin :D See hõlmas endast statiivi vahel lapse taga ajamist, tema mitmeid kordi voodisse toimetamist, üürgavat suitsuandurit, selle laest alla sikutamist, õnne tänamist, et laps ei ärganud ja mõnusat suutäit salatit piltide arvutisse sikutamise kõrvale. Seda kõike pelga veerandtunni jooksul.

See on üks imelihtne, kiire ja maitsev salat, mis lausa nõuab täiesti küpset lõhnavat tomatit ja noort mahlast suvikõrvitsat.  Praegu on just õige aeg neid vilju igal võimalikul moel ära kasutada. Ideaalselt sobib see amps ka grillilauale, kuigi liha ta enda kõrvale ei vaja.
Lihtsam variant on kuubistada hunnik suvikõrvitsat, praadida ja serveerida pehme juustu ning soola, pipra ja õliga. See variant hakkas mulle kunagi Türgis väga meeldima ja idee tuli koju tuua ning kasutusele võtta.

 Lihtne salat suvikõrvitsa ja tomatiga

Küpset tomatit, eelistatult lihatomatit
Noort mahlast suvikõrvitsat
Mõnd pehmet fetalaadset juustu, nt Fitaki Original
Külmpressi oliiviõli
Soola-pipart

Viiluta ja grilli või prae suvikõrvits kõrgel kuumusel. Viiluta tomat. Tükelda juust.  Tõsta taldrikule, lisa juust ja maitsesta soola-pipraga, nirista peale head oliiviõli. Serveeri näiteks värske seemnekukliga.

Terav maisisupp ehk mehe meelitamine

Sõime külas suppi ja hakkas meeldima. Retsept on originaalis Santa Maria reklaammaterjalist, aga maitseb ülihästi ka valmissegudeta, selline mõnus koorene ja piisavalt tšilline seespidine soojendaja.

Minu maitsele oli originaalretseptis natuke liiga palju maisi ja vedelikku ja vähe sibulat-paprikat, parandasin "vea". Ilmselt saaks veel parem, kui paprika eelnevalt röstida.

Tšilli, vürtsköömne ja küüslaugu asemel võib kasutada 2-3 tl Santa Maria Tex Mex Taco maitseainesegu nagu originaalretseptis.  Valmisseguga ei ole tulemus eriti tšilline (kui ei taha vürtsköömneid üle doseerida) ja tulisema tulemuse saamiseks, tuleks tšillit lisada. 

Nõrgema saumiksri/kannmiksri korral oleks mõistlik mais eraldi püreestada ja lisada potti alles koos veega. Vastasel korral ei pruugi maisikestad püreestamisel piisavalt puruneda. 

Värske koriandriga ei olnud kaubandusvõrgus kahjuks võimalik end varustada, aga maitselt sobiks see ideaalselt ja juustumaitselised maisikrõpsud passivad ka hästi kõrvale krõbistamiseks.

Õlu on vabatahtlik lisand, rohkem supipõlguritest meeste meelitamiseks.

Terav maisisupp
(ca 4-5le)

3 paprikat, tükeldatud
2 sibulat, hakitud
2-3 küünt küüslauku, hakitud
500-600g külmutatud või konservmaisi (olenevalt purgi suurusest)
ca 600-700 ml vett või puljongit (kana või aedviljaga)
200 ml 10% kohvikoort
tšillit, toorest või helbena
vürtsköömneid, jahvatatud
soola
õli praadimiseks
värsket koriandrit
juustuga maisikrõpse

Prae sibul poti põhjas õlis klaasjaks, aga ära pruunista. Lisa paprika, küüslauk ja mais (kui püreestad kõik koos). Maitsesta tšilli, vütsköömne ja soolaga, sega läbi ning kuumuta aeg-jalt segades 5 minutit!
Lisa vesi või puljong ja maisipüree (kui püreestad maisi eraldi), lase keema tõusta ja püreeri saumiksriga või kannmiksris. Vedelikku võiks olla nii palju, et see poti sisu kataks, aga mitte väga palju rohkem. Võid jätta supi nii pisut tükilise nagu pildil või püreestada supi siidiselt ühtlaseks, oleneb sööjate eelistustest.
Lisa koor, vajadusel maitsesta ja keeda pidevalt segades veel 5 minutit (või kauem, kui kasutad toorest maisi).
Serveeri hakitud koriandrilehtede ja juustuste maisikrõpsudega.

Tatrast putru :)

Tatar on üks igavesti huvitav tera, tervislik ja pealekauba on tatra vili tegelikult hoopis pähkel. Ja maitsev on ta ka, eriti pudruna! Kuna tatras on suhteliselt palju rauda, tuleks tatart keeta piimata ja ka süüa piimatoodeteta, et keha selle raua sealt kätte saaks. Mina tatraga nii tervislikult ümber ei käi. Nagu ka riisi puhul, tagab sõmeruse just rasvainega läbi praadimine. Ja praadimiseks peab tatar olema täitsa kuiv. Pestud tatra praadimine seda efekti ei anna.
Tatar meeldib mulle võiga praetuna, pudruks hautatuna ja ohtra hea paksu hapukoore ning tibakese soolaga. Nii sõin ma tatart juba päris väiksena ja nii sööb seda ka mu enda pisike tütar, küll täna veel lisasoolata. Muid kastmeid ja lihalisi ma tatra kõrvale ei soovi. Lihtne lihata lõuna, aga kui maitsev!

Sõmer tatrapuder

1 osa tatart
2 osa vett
võid
soola
serveerimiseks hapukoort

Mõõda valmis tatar ja vesi. Sulata haudepotis lahke tükk võid ja aja kõrval vesi keema. Lisa tatar võile ja kuumuta segades paar minutit, nii et kõik tatraterad oleks kuuma võiga kergelt kaetud. Lisa keev vesi ja sool. Lase kõik koos veel korraks keema. Keera pliidil tuli madalaks, nii et tatar veel vaevu keeb ja hauta ca 25-30 minutit, kuni tatar on pehme ja vedelik imendunud. Serveeri hapukooresilma ja natukese soolaga.
Tatar on hea ka teisel päeval, kui see kergelt üle praadida.

Sügis

Mida teie pildil näete? Mina näen risotot (puravikud ja/või kukeseened), seenesalatit (riisikad), praetud seeni röstleivaga (kukeseened või kitsemamplid), seenepirukat (mittekupatatavad liigid), seenešnitsleid (kitsemamplid) ja seenekastet kartuliga (kõik peale puravike). mittekupatatavaid liike võiks ka veiniga marineerida või kukeseeni-puravikke kuivatada või külmutada ja männiriisikaid kerge soolveega purki panna, kui neid rohkem oleks.

Ploomid ahju

Meil siin juhtus ühel päeval, et ploome oli köögis rohkem, kui kõhtudesse mahtus. Külmikus leidus lehttainast. Ja nii said neist ploomipirukad, lihtsad, aga hirmmaitsvad.

Vaja on:

ploome
lehttainast (soovitavalt seda pärmiga versiooni)
Kalevi martsipanibatooni  Vana Tallinnaga  (või matsipani ja Vana Tallinnat)
suhkrut
jahu
võid

Eemalda ploomidelt kivid ja lõika pikuti neljaks.
Näpi jahu, või ja suhkur pigem magusamaks puruks.
Lõika martsipanibatoon tükkideks. Ühest batoonist piisab ca 8-10 piruka tarvis.
Lõika lehttainas ruutudeks. Vajuta iga ruut ühte külge pidi suhkrusse ja kata sellega muffinivormi pesa nii, et suhkruga pool jääb üles.
Pane piruka põhja martsipanitükike, siis ohtralt ploome ja peale veel veidi suhkrut (ploomid lähevad küpsedes väga hapuks). Kõige pealt kata pirukas ohtra puruga. Kui lehttainas on pärmiga, siis lase pirukatel vähemalt ca 15 min kerkida.
Küpseta pirukaid 200-kraadises ahjus, kuni need on kuldpruunid ja küpsed.

Ahven!

Sel korral tahan ma jagada emotsiooni, mitte retsepti :)
Mulle lausa kohutavalt maitseb praetud ahven, kõige luude ja nahaga versioon, aga soomuste eemaldamine on, oeh, kui tüütu. Ja kui need ahvenad juba koju on toodud, siis tuleb nendega ju midagi ette võtta. Fileerimist ma olen seni peljanud, peamiselt seetõttu, et Koržetsi kalaraamatu vastaval pildiseerial pea igal fotol fileerija sõrmedele mõni plaaster juurde sigineb... Aga vot soomuseid mul ka polnud täna tuju eemaldada ja võtsin selle fileerimise koha pealt südame rindu. Kui juba käed kalaseks teha, siis võin ma üsna kindel olla, et Väike Kokk selle aja jooksul omale mõne ebasoovitava meelistegevuse leiab ja fileerimine tundus kiirem valik.
Ja see on imelihtne! Esimesel korral, kuus kala, alla kümne minuti ja kala kaod minimaalsed ning null plaastrit. Ei mingeid soomuseid! Nahk eemaldub koos nende tüütustega.
Praetud filee jääb naha ja luudega versioonile küll alla, aga lihtsus kaalub selle jälle üles :)
Meil on siin nüüd igatahes kaks kala täis kõhuga mõmisejat, suur ja väike.