See on nii lihtne retsept, et isegi paadunud poissmees saab hakkama, eriti kui teha väike mööndus retsepti ja kasutada juba söömiskõlbulikke grillvorste. Kuigi toorvorstidega on määratult parem ja need on poes täitsa olemas.
Ja lugege ikka pakendeid ka - see hallim ja "inetum" roosaks värvimata vorst on tervisele kasulikum. Tasub valida kirja järgi võimalikult kõrge lihasisaldusega ja läbi soole "kena" välimusega vorstid.
Need peaks meelt mööda olema ka õllepõlgurist naisterahvale, kuna õllemaitset peaaegu pole ja sibul haudub mõnusalt mahedaks.
Õllesed praevorstid
paarile sööjale
6-7 naturaalsooles toorvorsti
1 suurem sibul
1.5-2 dl tumedat õlut (+joomiseks)
searasva praadimiseks
vajadusel natuke soola sekka
Pruunista toored vorstid kuumal pannil searasvas ja tõsta kõrvale. Samal pannil prae (nüüd juba madalamal kuumusel) kuldseks sibularõngad.
Tõsta vorstid pannile tagasi, kalla juurde õlu. Tarbi õlleülejääk.
Keera kuumus madalaks ja hoia vaevu keevana umbes 15-20 minutit, ilma kaaneta. Kuskil õlles keetmise keskel võiks vorstidel teise külje keerata. Selle ajaga peaks vorstid küpseks saama ja õlu siirupitaoliseks redutseeruma.
Ava teine pudel ja naudi vorste niisama leiva ja salati või kartulipudruga.
8 kommentaari:
See kõlab tõesti ahvatlevalt, Thredahlia! Meenutab mulle veidi palsamäädikas praetud toorvorste, mida ma suvel paar korda tegin.
Väga vahva idee igatahes!
Tahaks mainida, et võimaluse korral soovitaksin vältida selliseid vorste, millel lisandiks E621 ehk maitsetugevdaja.
Tänud! Palsamiäädikaga on ka plaanis ära proovida.
Mina glutamaati küll vältida ei tihka. Muidu peaks igasuguse valgu tarbimise kohe päevapealt maha jätma :D Liha ja juustud (parmesan!), ka kõige naturaalsemad, suur osa Aasia köögist, sojakastmest, meeldivast umami-maitsest esmajoones.
Siin on üks temaatiline arikkel ka:
http://www.nytimes.com/2008/03/05/dining/05glute.html?scp=1&sq=glutamate&st=nyt
http://en.wikipedia.org/wiki/Glutamic_acid_(flavor)#Health_concerns
Ilmselt lisaainena mitte täiesti kahjutu, aga me sööme iga päev palju hullemat kahe suu poolega.
Seda kindlasti, et sööme hullemaid asju, aga lihtsalt minumeelest sellised lihatooted maitsevad paremini ilma 621ta. Aga eks see maitsa asi ju ongi :)
Maitse-eelistused on siinkohal igati õigustatud. Olen lihtsalt kuulnud glutamaadile sõja kuulutamist, kuna see "keemia" on. Mis "keemia" see siis on, ei osata aga vastata. Kõik on keemia, nii inimene kui ka toit, mida ta sööb.
Glutamiinhapet leidub loomulikul viisil, ja mitte väikestes kogustes, igas meie keharakus, seda on piimas ja juustus ja lihas ja hernes-oas ja ... veel üks näide propagandast.
Meil täna menüüs :)
Aitäh, väga maitsvad olid!
Oi, aga palun!
Postita kommentaar