Lihtsale teemale, kuidas keeta muna, millega paljud inimesed hoolimata selle lihtsusest puntras on, tuli Delfis inspireerivaid kommentaare. Oma suures "õeluses" üritan vastata kahele :P
Kuidas see vanarahvas ütleski? Nagu hane selga vesi? Nii tõsi kui sõelas ei seisa vesi? Räägime siis veest :P
Kuidas keeta vett?
Võta terve kuumakindel kaanega pott.
Eemalda kaas ja täida pott vajaliku koguse külma veega. Kata pott kaanega ja tõsta sisselülitatud pliidile. Kaanega kaetud potis läheb vesi kiiremini keema.
Kui vesi hakkab mulisema, siis see keeb (vee küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga).
Nüüd võid pliidil kuumust väiksemaks keerata, sest vee keemistemperatuur on ühtlane (olenevalt veest ja sellest, kui kõrge mäe otsas vett keeta, umbes 100 kraadi onu Celsiuse järgi). Mulisev vesi on ikka sama temperatuuriga olenemata selle keemisintensiivsusest - keemise jooksul vee temperatuur ei muutu.
KÜLM VESI EI LÄHE KIIREMINI KEEMA KUI KUUM VESI, sest külmema vee keema ajamiseks kulub rohkem energiat. Soojal veel on siin energia seisukohast edumaa.
Küll aga on külm vesi tihti värskem, puhtam ja maitsvam kui soe/kuum kraanivesi.
Kuidas teha jääkuubikuid?
Võta jääkuubikualus või spetsiaalselt selleks ette nähtud kott, täida veega ja sügavkülmuta vee jäätumiseni.
Kasuta jookidele lisamiseks mõeldud jääkuubikute tegemiseks alati puhast joogivett.
Kuubikualusesse võid enne vee lisamist kuubikute kaunistuseks panna näiteks jõhvikaid või astelpajumarju. Need näevad joogis kenad välja.
Serveerimisel kala jahutamiseks mõeldud jääkuubikutesse võib analoogselt lisada tillioksa.
Erinevalt eelnevast - KUUM VESI VÕIB KÜLMUDA KIIREMINI KUI LEIGE/KÜLM VESI (vähemalt avatud kuubikualuses). Mitte, et see külmikule väga tervislik oleks. Vee jahtumine toimub seda kiiremini, mida suurem on temperatuuride vahe. Kuna vesi külmub umbes 0 kraadi juures, siis mida soojem vesi, seda kiiremini see teatud tingimuste kombinatsioonil jäätub (aurustumine, konvektsioon, lahustunud ained, tihedus, jne.). Seda üsna raskesti seletatavat fenomeni kutsutakse ka Mpemba efektiks (veel üks link). Ühtlasi peaks see tähendama ka seda, et kuumast piima-kooresegust peaks avatud süsteemiga jäätisemasin kiiremini jäätist tegema kui külmast :P
Aga huvi korral lugege ise lähemalt.
Siiralt,
Teie suhteliselt kasutu tänapäevane naine :P
Delfi kommentaatoritele: kuidas keeta vett ja teha jääkuubikuid!
teisipäev, 25. märts 2008
8 kommentaari:
Ma vanasti kallasin veekeedukannu hommikul vett täis ja siis päeva jooksul muudkui kuumutasin ja keetsin seda.
Aga britid, teehullud nagu nad on, siis õpetasid, et tuleb alati värsket (=keetmata) vett kasutada, sest vees olev hapnik aitab tee ja kohvi maitsel paremini esile tulla (aromaatsemad). Kui vesi keema tõuseb, siis see hapnik lendub vms ning uuesti keetmisel ei ole maitseomadused enam samad.
Nt Tartus ühes W-tähega algavas kohvikus olen ma mitu korda saanud ääretult kehva teed. Alguses olin segaduses - keedetud vesi ja teepakike ju lihtsalt. Aga tee on sellise "ümmarguse" ja ebameeldivalt "pehme" maitsega - ja ilmselt just seepärast, et teevesi on keedetud ja keedetud ja keedetud ja keedetud...
Kõige parema maitsega tee-kohvi-joogivee peaks siis saama vahetult jääst sulatatud puhtast veest :P
Aga tee on ju üldse omaette teadus, et mis kraadini kuumutatud vett (üldse mitte keema lastud) kasutada jne. Selles teaduses ei ole ma eriti kodus.
Kuigi igahommikuse kohvi juures on üks reegel küll - keema läinud vee lasen enne kohvipurule valamist "maha rahuneda".
Siis võib vist öelda, et olen kõige parema maitsega teed saanud küll. Aga võib-olla on lisaks teevee värskele jääst sulatamisele oma osa ka vatijopega külmas telgis istumisel;)
mäletan, et sattusin delfis isegi ükskord peale teemale 'kuidas keeta vett'. puhteestlaslikult läks seal lõpuks meeletuks sõimuks, kui üks naljanina oli küsinud, et kuidas aru saada, et vesi keeb. öeldakse vist, et...normaalne?
Naljakas on see, et vaatasin kunagi ühte välismaist kokasaadet, mingi tark onu tegi seal küll selgeks, et külm vesi läheb kiiremini keema kui soe (mitte siis küll tulikuum) kraanivesi. Väga tark onu oli, aga ma ei mäleta, kuidas ta seda tõestas.
Nüüd tekkis huvi kohe.
Ma ei tea, kuidas ja mis tingimustes sedatäselt mõõta üritati, aga nii palju, kui minu pisike pea võtab, ei saa see võimalik olla.
Vesi soojeneb seda kiiremini, mida suurem on temperatuuride vahe vee ja keskkonna vahel ning see soojenemine kulutab energiat (pliit). Seega mingil hetkel võib sobivate temperatuuride korral külm vesi soojale temperatuuriga järele jõuda ja sellest punktist puudub soojal veel edumaa ehk edasi kulub aega keema minemiseks võrdselt. Ehk siis, külm vesi ei saa kuidagi soojast kiiremini keema minna. Külma vee keema ajamiseks lihtsalt kulub rohkem energiat.
Kui aga mõõta temperatuuri muutumist enne keema minemist, siis jah, külm vesi peaks alguses kiiremini soojenema.
Tegin katse ja panin jääkuubikuvormi ühele poolele keevat ja teisele poolele külma kraanivett. Tund hiljem vaatasin ja kraaniveel oli jääkirme peal, kuum vesi alles loksus.
Pagulasele: oluline on siinkohal temperatuuride vahe, ju see mängis seekordse eksperimendi kahjuks. Lisaks ei saa otsustada kirme järgi, vaid selle järgi kumb enne läbi külmub (soe vesi peaks ühtlasemalt jahtuma, mitte ainult pealt, jne.)
Tegemist küll vana teemaga, kuid kas oskab keegi öelda kui kahjulik on sooja kraanivee joomine? Pean silmas siis keetmata sooja kraanivett.
Postita kommentaar