Ma ei ole loodud nautima porihõngu keset surmariides loodust.
Ma ei oska hinnata külma vihma ja hallide päevade võlu.
Ma ei taha keksida rõõmsalt mööda lompidest ja kanda päikest hinges.
Ma tahan oma päikest näha
...ja talle vastu särada!
Ma ei taha külmas ja niiskes bussipeatuses hommikuti haavalehena väriseda.
Ma ei oota sügisõhtuid ega pikka pakaselist talve.
Ma ei rüüpa kuuma teed mitte entusiasmist, vaid vajadusest oma keha soojendada, et see hingele järele jõuaks.
Ma olen paarkümmend laiuskraadi mööda sündinud! Sel aastal seda enam.
Ma olen mööda sündinud...
laupäev, 6. jaanuar 2007
3 kommentaari:
Sekundeerin. Täielikult. Ja olen täiesti tõsiselt mõelnud selle peale, kuidas olukorda parandada. Synnikohta loomulikult ei jõua enam muuta, elukohaga on see aga võimalik.
100%... ei! Veeeelgi enam nõus!!! Ja nõus ka eelkommenteerijaga- sündinud oleme, kus oleme, kuid elukohta saab muuta, kui vaid... jne.
Ega ilm mindki siin kinni hoia, palgad ilmselt ka mitte... :P
Postita kommentaar