Pimikus aeg venib ja mõtted tormavad

Pimikus aeg venib ja mõtted tormavad. Aeg nagu sõltuks minu jaoks objektidest, nähtavast taustsüsteemist (ei, isegi punast lambikest ei ole). Õigemini venima hakkab ta siis, kui ma käsikaudu filmi enam-vähem kassetti olen saanud ja sekundite lugemiseks läheb. Ja kui ma 20-sekundilise säri veel kuidagi taimeriga võidu lugedes 18-ks loen, siis kinnastpidi ilmutis jõuan minuti jooksul ainult 45-ni lugeda ja seda kohe paar korda jutti ja täpselt. Seega teen järelduse, et aeg on pimikus umbes veerandi võrra aeglasem. Kui nüüd keegi leiutaks viisi pimedas õppimiseks... enne eksamit on ju alati puudu :P
Ja ei, ma ei ole ajapuudega. Kodus astun kööki enamasti just munakella esimese piiksu peale, mitte enne ega pärast. Aga eks siis põlevad ka tuled.