Veider leid Ökosahvrist, muidu kohati täitsa asjalike leidudega kohast... Kas keegi seletaks palun lollile, mida mõista selle all, kui väidetakse, et kuivpärm(pilt) on pärit "kontrollitud mahepõllumajandusest" (Tootja: Rapunzel)? Pärmi substraat on kontrollitult mahedalt toodetud (melass, suhkur, jne. vist harilikult) ja lisaaineteta? Kui mõttekas selline "mahe" tervise ja tootmise seisukohast pärmi puhul on? Vähe sellest, et arusaamatuks jääb, mida täpselt pärmi puhul mõistetakse maheda tootmise all, on selgusetu ka nende pärmipõldude olemus. Või on probleem minu teadmatuses antud valdkonnas... "mahe" sool oleks vast veel naljakam ja ostma kohe kindlasti ei kisuks.
See selleks, korraks pani mõtlema. Minu pisike pea on endiselt veendunud, et tuhandete kilomeetrite tagant imporditud mahe-, öko-, ja orgaanilised tooted (nii toit kui ka tööstuskaup) ei ole tegelikult kogu oma transpordile kuluva fossiilse kütuse kulude ja meeletu ülehindlusega (puhtalt selle eesliite pärast) üldse "öko". Mahetooteid on mõttekas ja tervislik tarbida küll, aga kohalikke või tõesti põhjendatud vajadusega (nt. isetehtud poesidrunist sukaadis on sees kogu koore töötlemise keemia, sel juhul on vast parem osta mõnd Euroopas toodetud "mahesukaadi", jutumärkides seepärast, et sukaadi tootmiseks vast ei töödelda nii rängalt ka mittemahedaid sidruneid, kui neid säilitada ja transportida pole vaja, see oleks ju lisakulu).
Üldse on sellega keerumine lugu, selle ökondusega.
Paberkott ei ole loodust säästvam kui kilekott, kasutagem hoopis riidekotte. No paberit saadakse ju puude langetamisest (säästkem metsi!) ja kilet taastumatust maavarast, ometi saab kilekotti mitu korda tarvitada, kuigi ta palju aeglasemalt laguneb, paberkott ei ole üldjuhul teist korda isegi prügikotina kasutatav - laguneb ja ei kannata niiskust. Paberkoti transportimiseks kasutatakse sedasama fossiilset kütust, mida kilekoti valmistamiseks.
Kuum teema riidemähkmed versus "pampersid" kuuldavasti on ka pigem pseudoteema ja mõlemit pidi loodusele koormav. Riidemähkmeid ju pestakse korduva veekulu ja pesuaine lisamisega. Lisaks ei moodustavat nad üldse nii suurt osa igapäevaprügist, kui hirmutatakse. Plastpakendite osakaal on hoopis suurem probleem.
Tervislik ei ole ka alati "öko". Suuremahuline mahepõllumajandus vajab rohkem põllupinda kui mittemahe, tootlikkus on väiksem. Seega kaovad metsad - paha-paha. Eesti pole hea näide, aga on ju maid ja põllumajanduspiirkondi, kus metsa leidmiseks peab ikka ränka vaeva nägema.
Äärmuslik vee säästmine kodustes majapidamistes on ka ilmselt üks neist asjadest, mis ühes piirkonnas on rohkem öko kui teises. Eestis ilmselt ei ole see teema nii tähtis, pigem mõjub rahakotile. Bioloogilistes puhastusprotsessides nimelt ei saa eriti "kanget" algmaterjali kasutada, siis peaks segu täiendavalt veega lahjendama, nagu ma aru olen saanud. Loputagem see ülitõhus Fairy siis ikka korralikult (ja kuuma veega) oma nõudelt maha.
Öko seisukohast tasub alati mõelda, et kas selle kalli "ökotoote" tootmiseks ja tarbijani transportimiseks ei kasutatud kokkuvõttes rohkem toorainet ja fossiilset kütust kui "mitteöko" analoogi puhul. Tihti tundub, et ökost on asi kaugel ja nime kasutatakse ainult hinna üles kruvimiseks. Kas vahel ei tasuks mitte seda teist varianti eelistada? Ilmselt oleks mõttekas küll. Puhtalt nime pärast või igaks juhuks "ökot" osta on vabandage väga, aga ülimalt totter.
Ja teate, mis on tõeliselt öko? Mitte tormata osturalli, hullude päevade, 50% allahindluste, "made in china" vidinate ja tarbetu pudi-padi pärast esimest ettejuhtuvat ja mittevajalikku vidinat ostma ja kui osta, siis kvaliteetset ja vastupidavat. Teadlik tarbija võiks olla ka tark tarbija, aga äkki ma olen lootusetu perfektsionist. See, et teadlik võiks olla, on iseenesest juba võimatu unistus.
PS! Vähem närveerida on ka tõenäoliselt tervislik!
PPS! Minu närvirakke sööb hetkel Blogger, endiselt ei lase teemasilte nii kasutada, nagu peaks. Kas keegi veel näeb mingeid erroreid kuskil näkku hüppamas?
Isiklikud organiseerimata ökomõtted
neljapäev, 4. jaanuar 2007
11 kommentaari:
absoluutselt nõus Su mõtetega. kunagi tundus see teema mu jaoks ka lihtsam, enam eriti mitte.
mähkmete kohalt kipun siiski arvama, et riidest on natuke ökomad, noh, kui kogu elutsüklit vaadata. ega need pesumasinad kuluta seda vett ju eriti palju tegelikult (mu veearved suurenesid lapse mähkuperioodil imevähe) ja pesuaineid, maitea, ma panen niigi vähem kui kirjas, peseb ikka :)
Noogutan sulle kaasa, olen nii mõnelegi teemale sarnaselt mõelnud. On ju otsesed ja kaudsed kulud, ehk otsene ja kaudne ökosus :) vms ;)
Ja eriti toetan erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt kohaliku ja kvaliteetse tarbimist! Tervislikkust arvestades tasuks üles nimetada ka "looduslikkuse", mida iganes see siis antud kontekstis tähendab (=kinnitamata uitmõte) :))
Muidugi on naturaalne tervislik, eriti, mis puudutab sisse söödavat ja peale määritavat - olen kahe käega poolt ja püüan ennast ka mõistuse piirides jälgida.
Aga nagu juba ülal mainitud: loodust säästev ja tervislik ei pruugi kaugeltki kattuda.
See looduslikkus ja looduslähedus on ju tegelikult veel eraldi teema. Looduslikku kiputakse ka kuidagi väga ära sildistama viimasel ajal... mul pole väga puurida hetkel aega, aga kui suur on reaalne vahe inimese jaoks, kas ta kannab puuvillast või "orgaanilist" (mahekasvatatud) puuvillast.
Ja inglaste vanasõna - "ma pole nii rikas, et osta odavat asja" - võiks kasutada ka kuues - "ma pole nii hoolimatu, et osta vähekvaliteetset asja", mille asemele varsti teine omasugune tuleb osta :P
PS! Ma ei väidagi, et paber/kilemähe mingil absoluutsel skaalal loodust riidemähkmest rohkem säästab. See oli lihtsalt näide, et kõik ei ole nii must-valge, kui võib paista, et pabermähe täitsa pähh, riidemähe üdini hea. Võtke näiteks mingi suvaline magala kortermaja: kui palju selle elanikest mingil konkreetsel nädalal/kuul on mähkmeealised ja kui suure osa maja koguprügist sel perioodil moodustavad mähkmed - ilmselt mitte enamust. Vahel lihtsalt tundub, et üritatakse väita, nagu prügimäed mähkmetest koosnevadki. Huvitav oleks teada kui suure (kaalu)protsendi moodustavad mähkmed ühe läänemaailma tarbimiskultuuri keskmise inimese kogu elu jooksul tekitavatest jäätmetest.
Olen ka absoluutselt nòus!
Olen ka alati katsunud mingit tasakaalu leida, ning tarbida ikka seda, mis siin toodetud/kasvatatud. Itaalia mòistes on see muuseas tihti keeruline, sest sitsiilia on minust kaugemal kui Hispaania, seega apelsinidega olen mòelnud kohe, et kumb oleks parem.. Siis olen otsustanud toetada riiki, kus elan ning tema tooteid osta :)
Sama lugu on riietega, tihti olen otsustanud kallima heaks kuna kindel, et mitte hiina toode vaid Itaalia = vàhem transpordikulusi ning aitan omamaalasi..
Tulebki vist leida mingi oma ònnis kesktee, et enda sùda oleks rahul...
Màhkmete ùle olen ka juba mòelnud.. olgugi, et sùnnituseni veel aega 5 kuud... aga seal làheb màngu ka suurte corporatsioonide boikoteerimine, pamperseid kindlasti ei osta. Teisi polegi làhemalt uurinud, kes neid toodab.
Ning minu teada on neil ka sees igast keemiat, et tita pepule tundub kuidagi parem ikka riidest asi?
Minu meelest on sõnad "öko" ja "mahe" kuidagi üle tarbitud Eestis. Nagu kohati juba müügitrikk või nii. Sest öko on pop ja nö noortepärane:P, see müüb.
"Mahe" on vist eestis toodetud kaubal ikka kuidagi reguleeritud ka, st "lambist" seda kasutada ei saa, vaid peabki olema mahetoodetud. Parandage, kui eksin.
Aga vat "öko", "bio", "orgaaniline", "naturaalne", jne. on vist küll sellised pigem reguleerimatud ja tihti rohkem reklaamitrikid.
See "mahepärm" on Sul päris hea leid tõesti. :) Muuga olen ka nõus. A nagu riinikki, vaidlen vastu selle mähkmenduse osas. Lisan veel vaid niipalju, et see kasutatud pabermähkmete kuhi on ikka ysna metsik kyll, linnas seda niiväga ei adu, kyll aga maal, kui pead kasutet pabermähkmeid eraldi koguma. Ja see mähkmesisu-geel tekitab vähemalt minul keemikuna kyll parajat õõvastust. Ja lisaks veel see, et pabermähkmesse lastakse lapsel ju enamasti mitu korda pissida enne kui vahetatakse. Aga noh, kyllap näed varsti isegi :)
Mul on ikkagi illusioon, et terva inimese elu peale ära jagades ei ole see kogus nii suur midagi. Rõhutan veelkord sõna illusioon.
Mähkmete mõju beebidele on hoopis teine ja üsna ilmselt veel keerulisem teema :) Ma end sellesse veel väga pühendama ei kipu, küll kunagi peab nii või teisiti.
Muide õõvastusega lugesin hiljuti ühest arvestatava suurusega eestikeelsest foorumist, kuidas inimesed kodus prahti põletavad ja kuidas mõnel kohe midagi prügivedajale kaasa anda pole. Seda, et orgaanika kompostiks, paber ahju ja portselan vundamendisse ma mõistan, aga... Mõni jälle põletavat plastikut (ja ilmselt ka sünteetilist kiudu sisaldavaid riideid jne.)lausa keskküttekatlas. Armsad inimesed, plastiku põletamine nüüd küll miski keskkonnasõbralik tegu pole!!! Seda ei tohiks üldse teha. Veel vähem selle kui säästlikkusega kelkida.
Põletamise kohta oskan lisada nii palju, et meil on maal selleks puhuks võetud üks vana tünn. See on meil õues ja ema põletab seal aeg-ajalt kogunevaid reklaamkatalooge (postimüük) ning ära viskamisele läinud riideid. Muidu kogub ta samuti paberit eraldi, vedelikud eraldi ja kompost eraldi. Kuigi mina kahtlustan, et keskkonnateadlikusega pole siin midagi pistmist. PIgem on nii odavam, sest kogumiskaev (vedelikud) on pisike ja auto tellimine maksab :P.
Prügiauto käis meil maal siis kui vanaema mähkud ähvardasid üle pea kasvada, need ei põle ega mädane.
Asi ju ikkagi tarbimise ulatuses. Kui inimesed sööksid liha loomulikus(kehale vajalikus) koguses, võiks pooled põllumaad taas metsa ja võssa kasvada. Ühe 1kg liha tootmiseks läheb kuskil 7 kg teravilaja. Ja ökoloogiline maaviljelus ei tähenda alati väiksemaid saake ja kõrgemaid hindu. Siin probleem, selles, et järgitakse ikka tavapõllunduse stiili asendades ainult keemia orgaanikaga, ega minda üle looduslikumale vähem töökäike nõudvamale viljelusele. Loodus saab enamus asjadega ise hakkama, kompostib taime jäägid ise, kobestab mulla ise jne. Sellise viljeluse viisi juures on võimalik saada sama suuri saake, kui vägisi-e tavaviljeluses. Olen näinud põlde, kuhu uhatakse väetist, aga tulemus ikka sama suur,kui tavalise maheviljeleja, põllul.
reklamkataloogid saab ka ju vanapaberisse panna. paljusid inimesi eksitab mõne kilekoti (leivakoti) peal olev teade, et sobib põletamiseks, kuigi tegelikult sobib see põletamiseks nii suurel kuumusel, mis iial ei saavutata oma koduahjus. seega hingavad/söövad inimesed selle ise sisse (nt. kui hiljem panevad samasse ahju toitu).
Mähkmete koha pealt on oluline lisaks kogusele, mis tekib, ka see, kui kaua see mähe loduses laguneb. Näiteks moltex mähkema lagunevad mitte 75 aastat, vaid prügimäel 1 aasta (komposteris 1 kuu). ja on samas hinnakalssis. lihtsalt neid pole igast poest saada (saab looduspoodidest ja mõnes maksimarketis ka olemas). mulle tundub, et kõike tulebki hinnata kompleksselt, arvestades kõiki aspekte. olen nõus eelpoolkirjutajatega, et sõnu looduslik/looduslähedane jms. kasutatakse liiga vabalt, kuna see müüb. öko ja mahe - seda võib rohkemusaldada, kuna need kontrollitud.
Postita kommentaar