Olen vihane ja kurb - toiduained või sünteetiline jama meie poelettidel...

pühapäev, 30. november 2008

Teatavatel tervislikel põhjustel tuleb mul oma toiduvalik ümber valida ja süüa-juua seda, mis liigselt töödelud pole ning otseselt säilitus- ja värvaineid või muud kihvtimat "keemiat" ei sisalda. Pestitsiidid-herbitsiidid-antibiootikumid ja GMO-söödad jätame esialgu mängust välja, neid vältida on peaaegu võimatu ja kogused on üsna väikesed (igapäevased juurikad saab õnneks mahedate vastu vahetada).
Iseeneset kõlab loogiliselt ja on igati tervislik valik, kõik vähegi oma tervisest hoolivad inimesed peaksidki niimoodi toituma, aga... kas inimesed silte üldse ei ole ja hoolimatuses oma keha ja tervise vastu seda kõike päevast päeva nõus sööma on, mida lettidel pakutakse?
Ma pole ka enne sildilugemisoskamatu olnud, aga et olukord poes nii hull on, ei osanud minagi ette kujutada. Süüa pole terve suure super-hüpermarketi peale ju peaaegu midagi.

Remondine ja reedeõhtune toiduidüll :P... neljapäevase Ekspressi ja Bondiga, džeimsbondigaSaialistest toodetest on lisaainetest ja margariinist puhtad Vändra tooted ja erinevad purilised-lavashilised. Aga hommikusest kandilisest röstsaiast pean loobuma. Ja miks pagana pärast peab ühes kuklis või saias VÄRVAINE või säilitusaine olema???
Vorstist ja singist võib suu üldse puhtaks pühkida - puhast ei ole, ikka värvitud, säilitatud, stabiliseeritud, emulgeeritud ja modifitseeritud.
Kujutage ette, et isegi külmutamata toores "Perenaise" hakkliha sisaldab "poolt Mendelejevi tablelit" ja sojaballasti pealekauba. Üksi normaalne perenaine sellest kas või juba põhimõtte pärast süüa küll ei teeks. Välja näeb nagu hakkliha ikka - puhas petukaup on seda letis hakklihaks nimetada. Tea kas Tarbijakaitse poole oleks alust eksitava tooteinfoga pöörduda?
Maiustustest ärme parem üldse räägigi. Kohvi kõrval oli kallimat sorti tume šokolaad ja sinna see ilmselt jääb, koos isetehtud kookidega :). Poekommide ja -küpsiste keskmine koostis ei kannata kriitikat...

Jogurtid on tehtud odava lisaaineid täis moosiga, need tuleb puhta maitsestamata jogurti ja kodumoosiga ise kokku segada. Ja seda lisaaineteta maitsestamata jogurtit suuremate kodumaiste tootjate tootevalikust ka ei leia, ikka tuleb tikutulega meie väiketootjaid otsida või Activiat osta.

Et siis söön sakslaste hallitusjuustu ciabattalisega ja kirun õlle kõrvale olukorda, sest kodumaine toidukraam on suures osas sõna otses mõttes ära solgitud ja selles osas, mis veel puhas on, takistab kättesaadavus(mahepoed) või hind(jällegi, mahepoed). Ärritus ajab sügelema!
Hallitusjuustusid võib õnneks üsna valimatult korvi laduda ja lisaaineid mitte karta.

22 kommentaari:

Lilly Munster ütles ...

Oi, aga alati on võimalus köögiinstrumentaariumi täiendada leivamasinaga ja hakklihamasinaga :) Pole enam saia-hakklihaga probleeme(, vaid hakkad kööki laiendama).
Jogurtimoos on naljanummer jah. Mul õnnestus nii kümmekond aastat tagasi TL piimavabriku "moosi" üle lugeda... Eriti enam jogurti järgi ei isuta. Teen parem ise naabrimehe piimast :) St naabrimehe lehmade piimast. Nii, et must endast on saanud juba väiketootja. Saaks veel omale kanad ka aianurka :)

Tullia ütles ...

Et tavalisest toidupoest suurt (lisaainetata) midagi osta pole, olen ammu aru saanud. Aga kui hiljuti leidsin tavalisest Kalevi küpsisest, millest mõned korrad aasta jooksul torti teen, värvained lisaks kõigele muule, olin lausa ahastuses. Miks peab küpsiseid värvima!?

Krentu ütles ...

Olukord on tõesti väga nutune. Seda enam, et keskmine inimene ei loe koostisainete nimekirja.
Mind vaevab see tahkestatud taimerasvade teema....selle baasil tehaks ikka igasugu saasta ja minu suureks üllatuseks selgus, et ka enamus jäätiseid tehakse hüdrogeenitud taimerasva baasil. Ma ei kujuta ette, millistes hiigelkogustes inimesed kokkuvõttes seda tahkestatud taimerasva sisse vohmivad...
Nõustun, et jogurtite seas puudub igasugune valik, laste tõttu olen vist kõik pakid läbi lugenud ja ei olegi olemas lisaaineteta jogurtit.
Ühesõnaga, mulle tundub, et ainus võimalus lisaaineid vältida, on tõesti kõik ise teha - hakkliha, sai, jogurt jne. (ma jäätist juba teen ise)
Aga mis puutub sellesse Perenaise hakklihasse, siis kas selle nimi polnud mitte "hakklihasegu". Mu mees ükskord kogemata ostis seda mulle ja see oli täiesti kõlbmatu! Mina igastahes seda süüa ei suutnud ja lugesin mehele sõnad peale, et ta mingil juhul seda enam mulle koju ei tooks.

Kärt ütles ...

Kui võib küsida, kas sul on mingi tervisemure, miks sa pead ringi vaatama oma toidusedeli või lihtsalt oled mures?

Anonüümne ütles ...

ah et miks peab küpsist värvima? sest sedasi on ta kaubanduslikult atraktiivsem. keeduvorst tõenäoliselt ilma värvaineteta oleks samuti mitte just kõige isuäratavam. tegelt on sellel 'keemial' seal toidus ikka mõte sees, keegi ei topi neid sinna niisama mürgitamiseks. Na-glutamaat seob näiteks lihatoodetes vett jne. ja kui ei ole spetsiifilist tervisehäda, siis ei muutu ka keegi meie igapäeva toidulaual paiknevast 'keemiast' sandiks vms.
sedasama 'keemiat' (uhh, kuidas ma selle sõna valesti kasutamist selles kontekstis vihkan) saad sa iga minut absoluutselt igalt pool. ja ma tõesti mõtlen igalt poolt. seintest, põrandast, mööblist, voodlilinade vahelt, hambaid pestes, linnas ringi liikudes - absoluutselt kõigest.
ühesõnaga, mulle isiklikult tundub, et see on mingi uue aja 'pop' mahemajanduslik liikumine, mis ei taha kuidagi aru saada sellest, kuidas tööstus ja marketing toimib ning kuidas see päris keemia tegelikult meid mõjutab ja millistel kontsentratsioonidel.
(ok, pikk jutt, sitt jutt, segane jutt. kell on nigunii juba üks läbi, andestage)

Anonüümne ütles ...

Nõus sellega, et atraktiivsus on see mis tootjaid lisama ärgitab ja eks tarbijad ise ole need, kes seda atraktiivsust taga ajavad - ikka roosa vorst hallikama asemel ja mõnusalt lõhnav küpsis tavalise asemel jne.

Arvan ka, et ega need lisaained mingid hirmkurjad tapariistad ei ole tänapäeva maailmas, aga samas olen nõus sellega, et siin pisikeses Eestis võiks küll mõnedega neist piiri pidada - ei pea ju kaupa ilmatu kaugele päevade viisi transportima näiteks.

Mõned asjad on aga alati paremad kui neid kodus teha. Jäätisemasin on lastega peres igati vajalik masin, samuti leivaküpseti millega saab vähese vaevaga igasugust saialist kiirelt-lihtsalt valmis visata.

Eva P. ütles ...

Thredalia, mind teeb ka päris kurvaks ja nõutuks, et kauplustelettidel selline olukord... Viimased "avastused" olid, et säilitusained on tavalise Eestis tehtud juustu sees; lisaks lugesin, et ka tavalised jahud võivad olla ilusama väljanägemise nimel keemiliselt "valgendatud" (väike lootus küll, et seda Eestis-Soomes veel ei tehta, või ikkagi tehakse juba?). Kalevi šokolaadist olen peaaegu loobunud - sellel on hirmus maitse. Üks Premia jäätis lendas peale esimest ampsu prügikasti (jällegi, keemia maitse). Kooke pole ammu poest ostnud; lehttaina tegemine tuleb ära õppida, sest poe-lehttaina koostist lugedes tekkis sellele vastumeelsus.

Just nimelt, ka šampoonid-dušigeelid olen välja vahetanud, õnneks on 100% looduslikke eestimaiseid seepe ja peanahka sai kuu aega lausa munaga pestud, et mürke välja saada, sest peanahk sõna otseses mõttes ei pidanud enam vastu. Kusjuures, oli ka selliseid munasid poeriiulil, mille lõhn ja värv olid sellised, et järgmine kord enam ei osta...

Ja nii edasi.

Anonüümne ütles ...

Paraku oleme me eestlased ise välja suretanud turud. Ma ei pea siin silmas Tallinna Keskturgu, vaid väikelinnade turge, mis toimivad Vahemere maades või andke andeks, mul läheb isegi Helsingis sadama juures oleval turul hari punaseks, kui ma Tallinna peale mõtlen. Kus on meie kalaturg? Minu vanaema-vanaisa elasid Põltsamaal ja kui ma laps olin, oli täiesti normaalne, et kui kurki-tomatit- kartulit järgi jaä, läksid nad turule, kus olid teisedki harrastuskasvatajad ja müüsid seal oma kaupa(mitte raha pärast). Kuskil 70-l hakati aga asja peale viltu vaatama, et ikka kapitalistid või muu selline lollus. Näiteks Jõgeval, linnas kus ma koolis käisin, oli ikka nii jabur olukord, et suurte majade inimesed ostsid enne plekikilisi Ukraina tomateid, mis olid kuskil ladudes vedelenud, aga mitte oma linna inimese käest- saab äkki rikkaks. Kõik suri välja, hääbus. Tagasi on tulnud mõtetu Kadaka turu stiilis jama, kus müüakse Poola kaupa ja kus töötavad palgatud inimesed. Mitte ei tule talumees oma kaupa müüma. Aegajalt laatadel võib väiketootjaid näha, aga see pole aastaringselt toimiv süsteem.
Ma keemiast rääkima ei hakka, sest eks suurtootmises seda ikka kasutatakse ja enamasti ei ole see nii kahjulik tervisele kui arvatakse. Mind vihastab aga selline asi, et poes on küüslaugud Hiinast( miks mitte Eesti, Leedu, Provence roosa küüslauk) Viigimarjad Brasiiliast- hinnaga pea 300 krooni kilo ja ajal kui Itaalia, Pratsusmaa, Hispaania turgudelt saab seda 1 euro kilo. Olen kuulnud küll, et turul pidi Türgi viigimarja müüdama. Stockmannis on ilus lambaliha juba marinaadi topitud ja müüakse mingit abatükki jne.
Mina näiteks ei näe muud varianti, kui maale elama ja ise endale toitu tootma-kasvatama.
Kristel

Thredahlia ütles ...

Oot-oot, mu söömisharjumuste muutust ei põhjusta ajuhaigus!
St. Mõistus on endisel(t) kohal.
Kõik E-d ei ole kurjad, C-vitamiini ja glutamaati ma ka ei karda. Pole mõtet karta - mõlemaid saab ka naturaalsest toidust suurtes kogustes.
Tärklis ja želatiin jälle ei tapa otseselt tervist, aga alandavad toidu väärtust ja nuumavad tootja rahakotti küll - seepärast ei osta.
Samas tarbetud säilitus- ja värvained, kohati ootamatutes kohtades... otseselt tervisele kahjulikud, võiks minust ja igast teisest endast lugupidavast inimesest vähemalt igapäevases põhitoidus küll letile jääda.
Tahkestatud taimerasva annab hea tahtmise korral vältida, üksikuid kemikaale, sojaballasti annab vältida, aga proovi nii süüa, et neid kõiki võimalikult vähe oleks...

Kui blablahi-sarnased kodanikud seda kõike suure hurraaga nõus tarbima on (ja lausa õigustama), siis käib kogu see karusell edasi ja aasta pärast leiame säilitusaine ja valge värvi ka piimast (mida tootja mugavuse mõttes võiks teha näiteks sojaga "rikastatud" piimapulbrist).

Pesen end muide tõrvaseebiga, pärast on väga meeldiv tunne. Kreeme peaaegu ei kasuta, milleks oma nahka neist sõltuma panna. Pesupulber ja muud puhastusvahendid on ihu- ja keskkonnasõbralikku sorti. Maha läheb õlitatud laud ja PVCst käin kauge kaarega mööda (vaesed tuulutamata plastikakendega korterite elanikud!).
Jne... selles keskkonnas, milles igapäevaselt viibin, üritan meeldivalt ja tervislikult viibida.
Kahjuks pole see "mainstream" ega ka tootjale mugav/odav.

Blabah, ah et värvimata Kalevi küpsiseid ostetaks siis vähem? Et enne värvimist nagu ei ostetud ja nüüd ostetakse. Minu meelest teeb Kalev omale lausa antikampaaniat :D
Saan aru, et nitrititeta hallikamad vorstitooted jääksid paljudel paljalt teadmatusest ja ahrjumusest ostmata (ometi näiteks sakslased söövad neid küll isuga), aga toon vähem kollased küpsised või juustukuklid... ??? Naljanumber!
Ja säilitusained on lihtsalt tootja kokkuhoid paljudel juhtudel. Näiteks hoidised ei vaja säilitsuainet kohe mitte, kui neid piisavalt autoklaavida, aga elekter maksab tõenäoliselt rohkem kui "valge pulber".

Eva, säilitusaine juustus?? Kuidas nad seda juustu siis teevad? Ilma kultuurita? Plastikust :D?

Krentu, võimalik, et pakendil oli hakklihasegu, hinnasildil (mille järgi kilohinda võrrelda) oli igatahes hakkliha. Sel juhul, pooleldi minu viga.

Kärt, niisama mures olen ma mõistuse piires kogu aeg olnud, aga pisike tervisemure teeb jah enam teadlikuks.

Ise olen teinud nii jogurtit kui ka leiba, aga see ei ole lõbus, kui muutub kohustuseks. Õnneks leiba veel poest leiab (pärmi ma ei karda) ja Activia ning Saida naturaalsed maitsestamata jogurtid on ka letil olemas.

Anonüümne ütles ...

blabah on ilmselt üks kõrgharitud tehnoloog. neile õpetatakse, et kõik lisaained, mis on lubatud on täiesti ok. marketing, turundus ja muu selline peenike värk on tegelikult sulaselge inimestelt raha välja petmine.
tootjatele on ju kasulik võimalikult kallilt näiteks vett müüa, selleks ka see meeletu nn veesidujate hulk näiteks lihatoodetes. ma saan aru küll, et nii saab mahlasem ja atraktiivsem, aga tegelikult on juba liiale mindud küll..
sellised blabahhid ajavad mind oma jutuga alati "pöördesse". see kõik on õige, et keemia on meie ümber igalpool, aga kas seda peaks teadlikult muudkui juurde tootma.... 1+1 on juba ju 2 ja kuskilt hakkab karikas ka täis saama kord (juba on allergikuid ja atmaatikuid murdu- ravimifirmad hõõruvad käsi!)
ootasin pikisilmi seadust, mis käsiks pakendile protsendilise täpsusega koostise kirjutamist. nüüd saan valida vähemalt mida ma ostan ja mida mitte (varem pidin "luuret" tegema). tõepoolest, seda mis sobib on vähe..
mu tuttav nn kolmanda silmaga inimene soovitas ennekõike vältida margariine (kõiki, ka neid mis väidetavalt on head), rafineeritud õlisid ja glutamaate. tegelikult lõhna ja maitsetugevdajatega toitu vältisin juba ammu (poes ju muud polegi-urr).
isegi kui jäätis on koorest, siis millekuradi pärast nad glasuuriga kõik ära solgivad. võiks ju mõnigi jäätis olla nö päris glasuuriga milles margariini asemel või. kui uskuda venelaste silte, siis nemad kasutavad glasuuris veel võid. (kuigi selle või päritolu on teadmata, siis ikkagi või)
samuti ei osta ma ammu enam poest shampoone-hambapastat. need coolgeidid on nii vängeks/kangeks timmitud, et minu igemed küll vastu ei pea. kodukeemiast ei räägigi..
kui ma elaksin linnas, oleks mul raske elu. õnneks olen maakas, kasvatan suure osa oma toidust ise nii mahedalt , kui võimalik ja jagub sõpradelegi.

Anonüümne ütles ...

Tere tulemast klubisse :) Mina hakkasin silte lugema, kui Mark sündis 2004 mais. Ja loen siiamaani kuigi tervislikku põhjust enam niipalju ei ole. Loen põhimõtte pärast - pere toidulaud peab olema võimalikult keelmiavaba. Hämmastav ja kurvastav on vaadata, kui palju ja kus kõikvõimalikes turunduslikult eeskujulikult pakendites peituvad värvained vms saast. Veel kurvastavam on see, kui paljud inimesed ei anna endale aru, mida nad sisse söövad. Edu, sa pole üksi! :)

Ulla ütles ...

Teema leiab laia vastukaja :) Masendav teema tegelikult kuna ilma liialdamata tõepoolest väga vähe on poes puhast toitu saada. Ok - saan aru säilitusainetest, jahuparandajatest jms. (kuigi arusaamine ei tähenda, et see mind tasakesi ei häiriks). Aga noh - tööstuslikult toodetud toidult ei saagi nõuda sama, mis deli- või kodutoidult. Küll aga ei peaks toitu värvima ega lisama maitsetugevdajaid ja muud normaalselt inimese toidu juurde mitte kuuluvat. Vähemalt peaks jääma võimalus neile, kellele selline toidu solkimine nii vaimselt kui füüsiliselt vastu käib. Turgudel müüakse väikeste eranditega sama kaupa, mis poodides - kõike ise teha ei jõua ja tegelikult ju ei peakski ehk? Muidugi on palju neid, kellele sellised lisandid midagi tee ega tähenda: mulle paraku tähendab nt MSG olemasolu toidus olulist terviseprobleemi, toiduvärvid aga tekitavad jubeda lööbe. Olen ma friik, et neid seetõttu vältida püüan? Midagi head nad ei anna ju tegelikult kellelegi. Hea toit on ju üks suur nauding - miks peaksin ma endale sisse puukima tahkestatud rasvade, magusainete ja muu rämpsuga odavalt turustatavaks muudetud toitu. Jõuetu viha tekib kui näen mida me toiduga teeme.

Thredahlia ütles ...

Olgu selle glutamaadiga kuidas on - täiesti loodusliku tomati, juustu ja liha söömise peaks ka maha jätma, kui seda tarbida ei taha, aga...

Haige on jätta muljet, nagu oleks soov NORMAALSELT puhtalt toituda midagi, mida meditsiiniliselt haiged inimesed, allergikud, rasedad ja ökohullud peaksid tahtma teha. Oleks inimesed teadlikumad, oleks surve tootjale ka suurem.

PS! Keskmine turumammi ilmselt pritsib ka oma tikripõõsaid ja väetab kapsaid, kasvatab kõrvitsat sõnnikul, kui see talle sisse toob. Pimesi ei ole turukaup parem, pigem kohati lausa kontrollimatu, aga see on juba teine teema.

Anonüümne ütles ...

Mul oli plaan teha eksperiment ning vaadata, kui mitut juustu ma saaksin Selveri juustuletist osta (püüan samuti vältida värv-, säilitus ja tardaineid). Kuid hakkasin mõtlema ning ilmselt on vastus juba ilma vaataatamata teada, ilmselt on seal üks ainsaid juuste Saida mahejuust, mis on ilma lisaaineteta.

Unknown ütles ...

Minu jaoks on küsimus suurelt osalt pragmaatiline, miks ma pean ostma asju mida ma ei plaani osta. Kui ma ostan liha, siis tahaks liha. Kui ma ostan kanafileed, siis miks on seal paksendaja?? Ja miks on järsku vaja säilitusaineid toitudesse kuhu neid eriti vaja ei ole. Varsti saame poest säilutusainetega hapukapsast?

Viimasel ajal mõtlen lapsele kah, miks ta peaks sööma igasugu kahtlaseid ja tegelikult mittevajalikke aineid? Või siis ainult tootjale vajalikke aineid.

Olukorda saaks ilmselt parandada seadustega. Esiteks ballastained peaks minu arust pettuse alla langema. Või peaks olema selgelt markeeritud, stiilis "toidus 68% täiteainet". Igasugu säilitus ja värvainetega toitudele peaks panema samasuguseid silte nagu suitsudele.

Pisut seosetu jutt, aga minu jaoks on käesolev olukord segane ja on võimalik ainult tänu tavatarbija teadmatusele. Õigemini vist ongi tavatarbija teadmatus see mis jääb mulle segaseks. See pealiskaudsus, mis võimaldab perfektselt orienteeruda kaubamärkides ja samas täielikult ignoreerida sisu.



Aga blabah sugustega ei pea üldse vaidlema, see on nagu sovjettidega ajaloost rääkimine, lõpuks oled ikkagi ise fašist. Nende jaoks on abinõu juba ammu muutund eesmärgiks.

Thredahlia ütles ...

Jaan, olen Sinuga 100% nõus selles osas, et tahaks tõesti osta seda, mis hinnasildil kirjas, lisadeta!

Anonüümne ütles ...

glutamaatide teema sai veits segaselt kirjutatud....
ma ei mõelnud nende vältimise all neid mis loodus asjadesse pannud vaid neid mida inimene juurde lisab... vot neid pole vaja. sama on ka sünt. vitamiinidega, mida ka toodetesse kontrollimatult topitakse. kui ma tahan, siis ostan neid näiteks apteegist. olgu minuteha, kust ma neid hangin. minu jaoks pole vaja valikuid ära teha ja neid ekstra toodetesse toppida. veel üks põhjus silte lugeda....
üks karm teema jäi mul ka virisemata, kuigi keegi siin ikka mainis neid... need on magusained... no mille kuradipärast on heeringa karbis sahhariin? issver, ma pole diabeetik... ja miks ei ole seda suurelt pakendile kirjutatud, et sahhariin sees?

.. ja tegelikult pole ju asi selles, et ma nüüd surma kardaks (nagu mõni arvab) vaid asi on selles, et mulle... minu organismile.. pole lihtsalt seda stuffi vaja... . jahh, see ei tapa kohe.. isegi homme mitte, aga see just ongi ohtlik. paljude ainete koosmõjud ja üldse sobivus toiduks on ju veel lõpuni uurimata.

siuu ütles ...

mina hää meelega tahaks kogu selle diskussiooni lõpuks siia blogisse uut silti - lisa- ja värvaineteta toiduained koos müügikohtadega. mina olen ka laste sündimisest saadik valinud toitu, aga on perioodid, kui löön käega - eriti siis kui puhtad asjad järjest ära kaovad poest ja asenduvad tundmatutena. minu suur unistus on, et see osa pakendil oleks suures kirjas, mis käsitleb koostisaineid.

Lilly Munster ütles ...

Hmm, mina olen märganud, et tegelikult on tekkinud pakenditele märked a'la säilitus- ja värvainevaba toode. Huvi pärast olen paar korda koostist lugenud ja vastab tôele küll, muidugi säilitus- ja värvainevaba ei tähenda veel kunstlike magusainete vaba toodet jne e alati peab täpselt lugema. Ning suuremad allergeenid on tavaliselt eraldi üles loetud.

Anonüümne ütles ...

Soovitan vaadata animatsiooni/videot "The Story of Stuff"
http://www.storyofstuff.com/

Annab väga hea ettekujutuse muuhulgas sellest, kellele on kasulik see, et asjades on lisaained sees ning mismoodi kogu meie turumajanduslik süsteem üldse toimib.

Eva P. ütles ...

Eesti ühe suurema leivatootjaga vesteldes selgus, et säilitusainete teema puhul ei tule mitte ainult tootjatele näpuga näidata, vaid ka suurkettidest kauplustele, kes nõuavad/eelistavad pikema säilivusajaga tooteid. Ja kauplused kahjuks dikteerivad päris kõvasti, sest tootja peab saama oma kauba kusagil maha müüa.

Anonüümne ütles ...

ja muude toodete hulgas - miks peavad kõrrejoogid olema värvilised? :D keegi ei vala neid ju klaasi ja läbi kõrre pole nagunii näha...

Postita kommentaar