Ilm on meil suhteliselt talvine ja akna taga ulub lumetorm. Tali tuli.
Aga lõunapool on parajsti hurmaahooaeg. Oi, kuidas need mulle maitsevad, sellised küpsed ja seest klaasjad, oranžid ja mahlased. Kahju ainult, et nad nii kaugel kasvavad ja et siitmailt häid eksemplare nii keeruline leida on... kipuvad ikka sellised tooremapoolsed olema, mis keele paksuks teevad või juba plekilised ja poolmädad.
Hurmaad on head värskelt, aga ka mascarponetäidisega küpsetatult või hoopis Kajaka eeskujul tarte tatin'iks vormistatult ja puuviljasalatisse passivad nad ka hästi :)
Mina võiks neid värskelt vist kas või kilode kaupa hävitada. Nagu ka küpseid viigimarju, ikka neid, mis omas aias hästi kasvada ei taha. Rohke reisimise kurb kaasnäht, kui saad puu otsast võtta küpse vilja, seda nautida ja siis avastada, et tagasi kodus ei ole midagi sellist võimalik mingi imega poest koju võluda.
Need mõnusad küpsed hurmaad on pärit Nõmme Comarketist. Oskab keegi veel mõnd ostukohta soovitada?
7 kommentaari:
Nii isuäratav, nii ilus näeb see pilt/hurmaa välja.
Poolteist nädalat tagasi sain keskturult kahte erinevat hurmaad. Üks oli mõnusalt läbikumav ja pehmemapoolsem teine seevastu heleoranž, peaaegu et kivikõva väljast aga seest viljaliha küll tugev(samas mitte kõva). Maitselt erinesid vägagi samas mõlemal olemas hurmaale iseloomulik magusus - suud tihkeks/paksuks ei teinud kumbki.
Veidi rumal küsimus aga kas suud paksuks ei tee see koor?
Ma sattusin üle pika aja jälle Tallinna toidupoodi ja tõdesin, et näe, hurmaahooaeg jälle käes. Ostsin kaks tükki, mis ma kohe ka ära sõin, sest nii imehead olid! Samas olen söönud ka selliseid eksemplare, mis hurmaa isu täitsa ära võtavad.
Minu hurmaad pärinevad siis Lasnamäe Prismast.
Mina teen Hurmaaga sellist trikki, et ostan turult sellised ilusad plekivabad ja siis pistan külmikusse kaheks päevaks ning vastavalt palju süüa soovid tõstad kolmanda päeva hommikul toa temperatuurile ja mõne tunni pärast on sul kõige magusamad hurmaad üldse ;)
Kui kiirelt vaja siis sobib paar tundi ka sügavkülmas. Hurmaa nimelt külmas muutub magusaks ja keel ei lähe mitte enam paksuks, samas aga säilitab ta oma esindusliku välimuse. Noh äkki teen valesti :) aga mekib küll hea.
Külmaga ei ole ma proovinud, aga toatemperatuuril küpsevad nad küll edasi ja muutuvad söömiskõlbulikuks. Kui teeb "suu paksuks", siis ikka nii koor kui ka viljaliha :)
Viljaliha tugevus või pehmus jällegi sõltub ilmselt sordist.
Köleri 1 NOP delipoes leidub isegi.
Hmmmmm...
Aga miks mitte kasutada eestikeelset nime Kakiploom :)
Seal, kus ma neid viimati sõin (selliseid seest üleni želeestunuid ja imemagusaid), oligi turul silt juures KAKI.
Viigimarju mina isiklikult kahjuks kilode kaupa süüa ei saa (kuigi tahaks), teevad suu seest katki nagu tomat kui teda palju süüa :(
Kristel, (ida)diospüüri või kakiploomi või kakit võiks kasutada ju küll hurmaa asemel, aga esimene on liiga keeruline ja teised eestlasele toidu kontekstis natule vastuvõetamatud :) arusaadavatel põhjust.
Aga sellisel turul olen isgi korduvalt viibinud :P
"Kaki" ja "persimmon" aitavad võõral maal jah tihti end selle vilja koha pealt mõistetavaks teha.
Postita kommentaar