Jalakäimise kampaania ei mõju mitte ainult kehale hästi, täitsa vaimule ka. Olen paari viimase päevaga jalutanud mööda Tartut ilmselt rohkem kui viimase kuue siin elatud aasta jooksul. Mitte et ma kõndinud ei oleks. Purde ühikast käisin jala koolis ja Jaamamõisast Maarjamõisasse laborisse ja Tähtverre töölegi kõndisin esimesed pool aastat omal kahel jalal. Aga igapäevarütmis tekivad teatavad indiaanlase rajad, millest harva kõrvale satun. Viimastel päevadel olen meelega võõra ja natuke pikema tee valinud. Natuke ikka selleks ka, et sammude arvu suuremaks saada.
Mul polnud õrna aimugi, et Tartus sellised toredad tänavad nagu näiteks Kesk, Pargi ja Peetri on. Nüüd tean. Äärmiselt kasulik on vahel rutiinist natuke välja murda. Ja kui see veel aitab juba kella viieks 18000 sammu täis saada, seda parem.
Statistika mõttes - kodust tööle on olenevalt teest 5500-6000 sammu, aega kulub 45 minutit. Kaks korda päevas, peaks ju täitsa tervislik ettevõtmine olema.
Nüüd aga kõnnin mõne päeva Budapestis, seejärel nädalajagu kodumail ja siis poole juunini Prantsusmaal - 7 päeva puhkuseni, teoreetiliselt.
Nii et toidupostitustega ma lähiajal ilmselt ei hiilga :P
Armastan oma linna vol. mustmiljon...
reede, 16. mai 2008
2 kommentaari:
Oo, Budapest!
Ma pääsen sinna juuli II pooles:)
Mul on Budapestist sellised määrdunud ja higised mälestused, aga olin ka erilise kuumalainega konditsioneerita transpordivahendis ja ainult läbisõidul. Loodan igatahes muljete paranemisele - pool päeva peaks olema isegi aega linna vaadata :)
Postita kommentaar