Kui tuju on paha ja jonnida tahaks
ja maailm on pime ja pilves,
ma meenutan päikest ja taevast ja tähti
ja helisid, lilli ja lehti.
Kui tuju on paha ja pisarad tahaks
tormata üle mu palge,
heidan hommikukastesse pikali maha
ja ära ootan päikesevalge.
Kui tuju on paha ja ohata tahaks,
ma kuulan ja ootan ja olen.
Kes kuuleb mu kuulamist kauguste taha?
... nii oodata üksi on hale.
Leidsin kapis sorides konspektinurgalt ja konspekti teema järgi aega arvestades on see juba päris mitme aastane narmas. Mitte, et narmas ise millegagi hiilgaks, aga ma mäletan täpselt seda emotsiooni. Kahju, et sõnade leidmiseks päris katki peab olema... sest tegelikult loojub päike ja linnud laulavad ja suvi lõhnab ja varsti saab ta otsa, kiiremini kui ükski teine suvi minu teadlikus elus.
Veel üks päästetud narmas...
esmaspäev, 2. juuli 2007
2 kommentaari:
Ah, ole nüüd! Pärnad veel õitsevad, järelikult ei saa veel suvi läbi :)
Ja siis need imetoredad rohutirtsud viiulitega rohus ja sumedad ning mõnusa lõhnaga augustikuuööd .. :)
Ja siis tuleb alles sügis :) Ja sügiski on ju ilus!
Sügis on targem ja kevad on süütum, neid võrrelda täna on kohatult püütud :P
Postita kommentaar