Koos merearmastusega on minus veel rohkem metsaarmastust, olgu siis sääskedega või ilma. Iga kell olen nõus metsa minema. Ja vanaisa on iga kell nõus viima juba sellest ajast, kui ma veel päris oma jalgadel ei liikunud ja juba sellest ajast, kui mind maast üles tõsteti, et ma paremini mätaste vahel vonklevat rästikut näeksin. Veel kooliealisenagi sirutasin oma käed hästi välja ja näitasin, kui suurt madu ma nägin. Sellega, et käed vahepeal pikemaks olid kasvanud, ma muidugi ei arvestanud.
Muuseas mustikad on sel aastal väikesed ja tülikad korjata, vähemalt Pärnumaal, ning murakani on veel paar nädalat aega. Aga kukeseened on metsas juba täitsa olemas :P
3 kommentaari:
Raplamaal keskendusime eile metsvaarikatele :) Mustikaid oli ka ja täitsa viisakad, samuti leidsime mõned kukeseened, puravikud ja pilvikud. Aga seeni oli ikka veel vähevõitu ja murakarappa enam ei jõudnud, sest hakkas sadama :(
Järvamaal on murakad juba valmis, et mitte öelda, liigagi valmis. Pehmeid ja küpseid murakaid ju ei korjata, ikka punakaid ja lastakse järelküpseda?
Mustikate korjamisel ei takistanud mind lauspadukas ka mitte :D
Söömiseks meeldib mulle ikka üsna valmis murakaid korjata, järelküpsenud ei ole päris see. Meil on see korjamise koht muidugi üsna metsa all, mitte lagedal rabal, aga seal ei olnud nad tõesti isegi moosivalmis mitte.
Postita kommentaar