Idüll õhtupäikses

Mõnusad Lähis-Ida-hõngulised baklavasigarid

Need maitsvad jublakad jäid hinge küll teisel kujul ja kodust hoopis kaugel, aga värskelt meelde tulid Nami-nami Kreeka koolitusel ja ka retsept on Namist.

Baklava ise aga, hoolimata selle retsepti natuke ebatraditsioonilisest rullina serveeringust, on Lähis-Ida kihiline maius, kus filotaina lehtede vahel peidus hakitud pähklid ja kogu krempel on immutatud siirupiga. Serveeritakse baklavad harilikult ruudu- või rombikujuliste tükkidena. Piirkonnale omaselt on tegu väga magusa ampsuga, mida nautimiseks palju sööma ei peagi. Türgis õnnestus mul baklavad süüa serveerituna jäätise või kaimakiga (vt. pildid). Suure tõenäosusega Türgis selle maiuse juured ka asuvad ja kohalikud teadsid rääkida, et baklavad serveeritakse tihti pulmas noorpaarile, et nad öösel ei väsiks...

Isiklik kogemus näitab, et kuigi veidi tülikam valmistada, on sigareid veidi mugavam süüa - nii, et just sel kujul nad perekondlikul soolaleival mu ahjust lauale jõudsid.

Mõnusad baklava-sigarid

Täidis:
150 g peenelt hakitud kreeka pähkleid
100 g peenelt hakitud kooritud mandleid
50 g suhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
0.5 tl jahvatatud nelki

Filolehed:
10 lehte filo-tainast
100 kuni 150 g sulatatud magedat võid

Peale:
1 sl hakitud kooritud mandleid
0.25 tl jahvatatud kaneeli

Siirup:
1 sidrun
200 g suhkrut
2.5 dl vett
1 tk kaneelikoort
2 tervet nelki

Kuumuta ahi 200 kraadini.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.
Sulata või väikeses potis või kausis.
Sega täidiseained omavahel.
Võta filolehed pakendist välja vahetult enne kasutamist, sest õhuga kokkupuutudes muutuvad lehed kiiresti rabedaks. Aseta lehed teineteise peale, siis lõika terava noaga pikkupidi kolmeks ühelaiuseks ribaks. Tõsta kõik tainaribad teineteise peale. 
Pintselda pealmine filoleht kergelt sulavõiga. Tõsta ühe lühema otsa juurde, umbes 3 cm kaugusele servast, supilusikatäis pähklitäidist, vormi see veidi piklikuks "vorstiks". Murra esmalt endapoolne tainaserv üle täidise, siis keera servad täidise peale. 
Keera "sigar" rulli ja aseta ahjuplaadile. 
Nüüd pintselda järgmine filotainaleht sulavõiga jne. Tegutse üsna kiiresti, siis ei kuiva filotainas liigselt ära.
Kui kõik "sigarid" on vormitud, siis pintselda need pealt ülejäänud sulavõiga.
Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni filotainarullid on kenasti kuldpruunid.
Võta ahjust välja, lase ahjuplaadil jahtuda.
Siirupi jaoks lõika sidrunist laiad õhukesed kooreribad. Kuumuta potis suhkur ja vesi keemiseni, lisa sidrunikooreribad, kaneelikoor ja nelgid. Keeda ilma kaaneta potis umbes 3 minutit. Lase veidi jahtuda.
Aseta pähklitäidisega “sigarid” ühekordse kihina madalasse vormi. Kalla peale siirup, lase toatemperatuurini jahtuda.
Puista peale ülejäänud mandli-kaneelisegu. Serveeri kohe või hoia serveerimiseni toatemperatuuril (paari päevaga ei juhtu midagi maitse ega sööja tervisega).

Üks maailma paremaid... porru-kodujuustupirukas

Postituse pealkiri pole liialdus :)

Porru-kodujuustupirukas
(24 cm diameetriga vormile)

soolast muretainast vormi katmiseks (siit või poest)
3 muna
300 g hapukoort
75 g riivjuustu
500 g porrut
400 g kodujuustu (mitte rasvatut)
3 küünt küüslauku
1 spl värsket hakitud tüümiani
näpuotsaga riivitud muskaatpähkilt
soola
musta pipart

Valmista tainas ja jäta külma seisma, hiljem vooderda vorm ja eelküpseta siinsete juhiste järgi.

Täidiseks pese ja haki porru valge ja heleroheline osa ratasteks. Puhasta ja haki peenelt küüslauk ning tüümian. Hauta porru pliidi keskmisel kuumusel koos küüslaugu ja tüümianiga pehmeks, maitsesta tugevalt (hapukoor ja kodujuust mahendavad maitset) ja jäta jahtuma.
Sega lahti klopitud munad hapukoorega ühtlaseks ning lisa riivjuust. Lisa saadud munasegu ja kodujuust jahtunud porrule ning sega läbi.
Kalla täidis eelküpsetatud põhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus umbes tund aega - kuni munasegu on hüübinud ja tainas küps. Küpsemisaeg on pikk, sest täidisekiht peaks jääma üsna paks.

Serveeri veidi jahtunult või toasoojalt näiteks värske salatiga.

Unise peaga hommikusööki lauale ladudes võib juhtuda, et see osa teadvusest, mis noa ja kahvli asetusest midagi teadis, veel magab :D
Veel toredam on seda alles hiljem pildilt avastada... huvitav kas ma süües noa-kahvli ikka ära taipasin vahetada?

Jäätiseleid

Ma söön vähe magusat. Seega ostan ma harva jäätist. Ja kui, siis harilikult vanilliga koorejäätist, suures pakis Regatti või väikest vahvlis eriti rammusat. Pakijäätis saab kausis peale magustamata kakaod ja vahel veidi Vana Tallinnat või piparmündi-šokolaadilikööri. Seda eelkõige põhjusel, et mu tagasihoidlikul arvamusel häid maitsestatud jäätiseid meil poest millegipärast eriti ei leia.
Vahel võib siiski muudki proovida ja Rimis ootas sel korral nende itaaliapärase jäätiseseeria näol tore üllatus. Maitses hea ja ehe ning julgen soovitada.

Uuel aastal uue hooga :)

Parimat uut kõigile!

Blogides ringi vaadates tundub, et käsitöökommid on uus koduleib. Tore nentida, et ma endiselt üldisetest trendidest vähemalt paar aastat ees olen käinud :)

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Hoopis sellest, et luban uuesti korralikuks hakata ja blogi mitte unarusse jätta, sest meeslemmiku higi hinnaga on mul üle tüki aja jälle kord köök, kus kokata, see päris oma ja enda järgi seatud (alates tööpinna kõrgusest kraanikausi sügavuseni :D).

Uues kodus uuel aastal uue hooga!

Avokaado-toorjuustumääre

Üks igavesti mõnus mahe ja kergelt küüslaugune määre röstitud saiale või teraleivale, vahelduseks guacamolele.

Erinevalt guacamolest säilib valmis määre suletud anumas paar päeva edukalt ka külmikus.

Kui ma muidu eelistan asju enamasti ise maitsestada, siis siia sobib nimetet toorjuust ülihästi. Just sealt tuleb määrde mõnus õhulisus. Õhulisema tulemuse saamiseks tuleks sellesse määrdesse toorjuust segada käsitsi ja mitte köögikombaini abiga.

Avokaado-toorjuustumääre

2 täiesti küpset avokaadot
ca 150g  ürtidega toorjuustu, nt Miree karulauguga
1 spl laimi- või sidrunimahla
soola
musta pipart

Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi ja tõsta sisu lusikaga kaussi. Lisa tsitrusemahl, sool ja pipar. Töötle avokaadu kausis kahvliga suhteliselt ühtlaseks massiks. Sega juurde toorjuust ja serveeri.

Aasta vahetus lambakintsuga :)

Uus aasta tuli meile lambakintsuga, mõnusa pehme ja küüslauguse lambakintsuga. Täpset retsepti ei tule ega ole, aga küpsetatud ta sai ja sööjad mõmisesid :)
Lauas märgiti, et magusa sinepiga olla eriti maitsev...

Vaja läheb:

Lambakintsu muidugi, sama kevade tallelt :)
Paar pead küüslauku
Mõni oksake rosmariini
Kanti pool pudelit kuiva valget veini
Soola ja jahvatatud musta pipart
Toorsuitsupeekonit

Torgi peenikese terava noaga kintsulihasse küüslaugu küünte arvu jagu auke. Hõõru kints (sh torgitud augud seestpoolt) soola ja musta pipraga. Suru aukudesse küüslauguküüned ja küüslaugu otsa rosmariini. Pane kints tervesse kilekotti ja jäta külmikusse maitsestuma, näiteks eelnevaks ööks.
Võta kints külmikust, kalla kotti vein, sule kott kindlalt ja lase lihal läbinisti toatemperatuurile soojeneda (ehk lihtsalt tund-paar seista). Seejärel kuumuta ahi 180 kraadini, kalla vedelik kotist sügavale ahjupannile (lisa teist samapalju vett), tõsta sinna ka kints, kata peekoniviiludega ja pista ahju. Peekon kaitseb liha pinda ja selle kõrbema minek on normaalne. Küpsetusaeg oleneb ahju režiimist ja kintsu kaalust, aga küpsetada tuleb, kuni liha on pehme ja peekon vähemalt krõbe - meil läks sel korral umbes kolm ja pool tundi. Aeg-ajalt tuleks liha siiski kontrollida ja vedelikkugi lisada. Võib küpsetada ka madalamal temperatuuril ja kauem - seda parem liha saab.
Poole küpsemise ajal võib pannile lisada terved kooritud kartulid ja lisada neile näiteks mõni kild hanerasva.
Küpsenud ja ahjust välja tõstetud lambal tuleks enne lahti lõikamist paarkümmend minutit puhata lasta, et lihamahlad lõikamisel välja ei jookseks. Sel ajal saab näiteks pannile jäänud leemest teha kastme.
Lihalõikamise käigus võib küpsenud rosmariinilehed mugavama söömise eesmärgil eemaldada.

Teenimatult tundmatutest kitsemamplitest ja seenešnitslist

Kitsemampel sobib toiduks kupatamata. Noored kumerad kübarad viivad keele alla veinimarinaadis või täidetuna ja ahjus küpsetatuna, vanemad ning juba lapikud sobivad seenešnitsliks ( jahus-munas või õlletainas praetuna), salatiks, pirukatäidiseks, omas mahlas ja/või kerges soolvees säilitamiseks. Seenešnitsleid jällegi võib serveerida tomatimarinaadis nagu paneeritud liha või kalagi :)

Kitsemampel on Eestis üks teenimatult tundmatutest söögiseentest. Mina olen muidugi õnnelik, et mu lemmikseened ka nädalavahetuse õhtupoolikul mind metsas ootavad (kui keegi neid jalaga segi peksnud pole), aga et tegu on meil ühe levinuma seenega, siis jagaksin seda naudingut heal meelel teistegagi. Sel aastal jätkus õhtupoolikul isegi puravikke, kukeseeni ja riisikaid, sest inimesed ei jõudnud neid lihtsalt metsast välja vedada, meie sealhulgas, aga see kipub siiski suur erand olema.
Pealegi on tegu seenega, mida metsas ühegi mürgise seenega pole ohtu segi ajada, kui just nägemise puudumise kohta arstitõendit ette pole näidata. Kes korra on proovinud, see neid metsa enam ei jäta :)
Kitsemamplid meeldivad mulle sedavõrd, et eelmisel laupäeval sai Saarjõe looduskaitsealal hommikul ja seenehooaja lõpu puhul korjatud lausa jääs seeni - kitsemampleid ja lehterkukeseeni.

Esimesel pildil noored kübarad, teisel keskealine šnitsliks sobiv seen ja kolmandal juba korjamiskõlbmatud vanurid. Kitsemampli vanust näitab hästi tema eoslehtede värv. Noortel söömiskõlbulikel on need heledad kreemikad (4. pilt), vanadel võrdlemisi tumedad. Vanadel kipub ka kübara äär end üles rullima, mis samuti peaks näitama, et korjata enam ei tasu.

Friteeritud suvikõrvits(aõied)

Krõbedas-rabedas õlletainas friteeritult on kõik maitsev, suvikõrvitsaõied ja noorte viljade viilud kaasa arvatud :) Natuke soola-pipart-sidrunimahla peale ja keele viib alla. Täidetud õied on viitsimise korral ka muidugi imemaitsvad, aga iga kord ei viitsi.

Ja friteerimiseks ei peagi olema potitäis õli - aitab ka paarist sentimeetrist panni põhjas, antud juhul päevalilleõli ja searasva segu. :)