Need maitsvad jublakad jäid hinge küll teisel kujul ja kodust hoopis kaugel, aga värskelt meelde tulid Nami-nami Kreeka koolitusel ja ka retsept on Namist.
Baklava ise aga, hoolimata selle retsepti natuke ebatraditsioonilisest rullina serveeringust, on Lähis-Ida kihiline maius, kus filotaina lehtede vahel peidus hakitud pähklid ja kogu krempel on immutatud siirupiga. Serveeritakse baklavad harilikult ruudu- või rombikujuliste tükkidena. Piirkonnale omaselt on tegu väga magusa ampsuga, mida nautimiseks palju sööma ei peagi. Türgis õnnestus mul baklavad süüa serveerituna jäätise või kaimakiga (vt. pildid). Suure tõenäosusega Türgis selle maiuse juured ka asuvad ja kohalikud teadsid rääkida, et baklavad serveeritakse tihti pulmas noorpaarile, et nad öösel ei väsiks...
Isiklik kogemus näitab, et kuigi veidi tülikam valmistada, on sigareid veidi mugavam süüa - nii, et just sel kujul nad perekondlikul soolaleival mu ahjust lauale jõudsid.
Mõnusad baklava-sigarid
Täidis:
150 g peenelt hakitud kreeka pähkleid
100 g peenelt hakitud kooritud mandleid
50 g suhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
0.5 tl jahvatatud nelki
Filolehed:
10 lehte filo-tainast
100 kuni 150 g sulatatud magedat võid
Peale:
1 sl hakitud kooritud mandleid
0.25 tl jahvatatud kaneeli
Siirup:
1 sidrun
200 g suhkrut
2.5 dl vett
1 tk kaneelikoort
2 tervet nelki
Kuumuta ahi 200 kraadini.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.
Sulata või väikeses potis või kausis.
Sega täidiseained omavahel.
Võta filolehed pakendist välja vahetult enne kasutamist, sest õhuga kokkupuutudes muutuvad lehed kiiresti rabedaks. Aseta lehed teineteise peale, siis lõika terava noaga pikkupidi kolmeks ühelaiuseks ribaks. Tõsta kõik tainaribad teineteise peale. Pintselda pealmine filoleht kergelt sulavõiga. Tõsta ühe lühema otsa juurde, umbes 3 cm kaugusele servast, supilusikatäis pähklitäidist, vormi see veidi piklikuks "vorstiks". Murra esmalt endapoolne tainaserv üle täidise, siis keera servad täidise peale. Keera "sigar" rulli ja aseta ahjuplaadile. Nüüd pintselda järgmine filotainaleht sulavõiga jne. Tegutse üsna kiiresti, siis ei kuiva filotainas liigselt ära. Kui kõik "sigarid" on vormitud, siis pintselda need pealt ülejäänud sulavõiga. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni filotainarullid on kenasti kuldpruunid.
Võta ahjust välja, lase ahjuplaadil jahtuda.
Siirupi jaoks lõika sidrunist laiad õhukesed kooreribad. Kuumuta potis suhkur ja vesi keemiseni, lisa sidrunikooreribad, kaneelikoor ja nelgid. Keeda ilma kaaneta potis umbes 3 minutit. Lase veidi jahtuda.
Aseta pähklitäidisega “sigarid” ühekordse kihina madalasse vormi. Kalla peale siirup, lase toatemperatuurini jahtuda.
Puista peale ülejäänud mandli-kaneelisegu. Serveeri kohe või hoia serveerimiseni toatemperatuuril (paari päevaga ei juhtu midagi maitse ega sööja tervisega).
6 kommentaari:
need samm-sammult fotod on küll väga tänuväärsed. Kui olen baklavat teinud ja külalised küsivad, et kuidas, järgneb: oh, see on ju hirmus nikerdamine ja nii raske... ilmselt suudan piisavalt keeruliselt seletada ka:)
Täna läksin ise kergema vastupanu teed ja ostsin turult baklavat. Omatehtu vastu muidugi ei saa, aga igal moel on tegu ikka ühe maitsvaima magustoiduga.
Ma kiidan ka neid baklava-sigareid ja Thredahlia kauneid fotosid :) Namis hetkel vaid üks ebamäärane valmisfoto ;)
baklava on räige asi... ma ei mõista, kellele ja miks selliseid asju üldse vaja on..
Aitäh Mari-Liis ja Pille! :)
Mina jälle ei mõista kitsa silmaringiga anonüümselt lahmivaid inimesi, kel lisaks puudub igasugune austus võõra kultuuri vastu.
Aga las see kommentaar jääda kustutamata - et oleks teistelegi näha, et inimesed (nagu ilmselgelt ka nende maitseeelistused) on erinevad :)
vastupidi- väikekodanlus tegeleb usinalt sellega, et hoida "võõraid kultuure" võõrana, vorpida inimeste silme ette "uusi põnevaid maailmu", mis on ainult suutäie (balkava-amps) ja lennukipileti kaugusel, ... see on kapitalistlik võõrandumiskultuur, kus turism ja "eksootilised kokaraamatud" toimivad igikestvate lüpsimasinatena.
mul ei ole türgi, türklaste, türgi köögi jne vastu mitte midagi... aga selle seos baklavaga on ainult retooriline. see imal maiustus on levinud üle euroopa, mitme idaeuroopa ja balkani riigi national dishi nimistus. pmselt on see täiesti suvaline tänavatoit ja igasugune kokaraamatutele iseloomulik plämm mingist faking rahvuskultuurist on lihtsalt hinnasildi dekoratsioon või kebabiputka nimi. natsism jätkub rahvusköökides ja taldrikul, naudingu ja armastuse, mitte viha vormis.
aga mitte seda ei tahtnud ma öelda oma esimeses kommentaaris, mis oli puhtalt isikliku maitse teenistuses. vabandage mind lahmiva tooni pärast aga mu toidufilosoofiaga käib kaasas kihk pidada toidusõdu, mitte jõudehetki.
d.
Aitähh! Nii hea ja detailne õpetus! Olen juba kaks korda proovinud ja baklava on superhästi õnnestunud!
Postita kommentaar