Hein, lõngad ja Pierre

Padjaklubi sai sel kolmapäeval kokku Chocolats de Pierre'i kohvikus. Õdus koht, meeldiv teenindus, hää kohv ja seltskond veel toredam. Päris mitu kodumaist trükisooja "Käsitööd" laual ja juttu ja lõnga... Mina, kes ma padjaklubitama juhtun harvemini kui kuuvarjutus, sattusin sel korral küll eriti õdusa kohavaliku ja hea esindatusega kolmapäeva otsa - kallis maitse Tartu kudujatel, aga hää. Ja nii muuseas lähen bambusvarrastega juba mitmendale katsele ning katsun neid seekord küüliku eest paremini kaitsta :P

Esiteks pani mind muigama menüü - tihti te sellist valikut ikka kohtate. Universaalsed vastused universaalsetele küsimustele :P
Teiseks küsis teenindaja lõpuks muiates, et kas meie olemegi see "kurikuulus kudumisklubi", millest ajalehes kirjutatakse. Meie neh. Ebemeid hunnikutes maha ei jätnud ja peale meid jäi croissant'ivalikusse veel ainult tomatiga variant.
Kolmandaks, et neil nalja ikka jätkuks, unustasin ma veinise peaga lahkudes tooli kõrvale küülikule mõeldud heinapakikese, sellise miniatuurselt poolekilose. Viimast käisin täna küsimas (ja suures magusapuuduses trühvlit kaasa ostmas, šokolaadisõltuvus neh). Heinapaki sain ka kätte, mis nad taga ikka peale hakkaks. Hullud tibid igatahes - tulevad koovad ja unustavad kohvikusse heina, nagu õelad kommentaatorid meid veel väheses süüdistaks (ilged ebemeid ajavad ja koonrid pensiokad) :P