Järvselja

reede, 4. august 2006

Reedesel päeval kell kaks hommikul suvise päevakava järgi arvas meeslemmik, et põrr-põrr tahab sõita. Ja mina tahtsin metsa... nagu enamuse ajast, aga ju ma siis natuke "metsa poole" olengi. Nii me siis pöörasime sihiga Järvselja Õppe- ja katsemetskonna poole, mis baka alguses läbitud praksist ilusa mälestusena meelde jäi.




Peale selle, et Järvseljal on kena jahiloss, kasvavad eesti kõrgeim mänd, kuusk ja kask ning mitte kaugel ei asu ka kõige kõrgem kadakas, on seal ka aukartust äratavalt jämme Kuningamänd (pildil) ja ürgmetsakavartal, kus miskid tundmatud seened lausa läbi laudtee kasvasid (pildil).
Rohi oli märg ja ega varbadki kuivaks jäänud, aga elamus oli täitsa metsaskäimisele kohane.


Loomulikult ei suutnud ma vastu panna kihule tegeleda natuke kaasaegse korilusega. Ämber ja nuga olid ju poolsalaja kaasa pakitud. Peale paari metsvaarika (Rubus idaeus), mis kiiresti suhu rändasid leidsime täitsa korralikult mustikaid (Vaccinium myrtillus) ja isegi mõne liitri kukeseeni (Cantharellus cibarius), olematutest ootustest ja möödunud kuude ilmast hoolimata.


Mõni mustikas oli natuke karvasem kui teine :P ei-tea-kuidas ma sellise ära korjasin, aga kannust välja võtta ma teda näpuga ei julgenud. Kuuldavasti ei ole liblikahakatisi Eestis eriti uuritud ja mõni neist võib üsna mürgine olla (kas see kõik ka õige on, ei tea pead anda).


Põrr-põrri juht muutus metsas kannatamatuks ja vaablased ajasid meid taga (päris kõhe oli), kuid mustikad olid hoolimata kuivast suvest ja külmast kevadest suured ja korjamine läks kiiresti.
Nagu näha, võib varsti ka pohlajahile (Vaccinium vitis-idaea) minna, mõned on päikese käes juba täitsa punased.
Viimasel pildil on üks jäärapäine mardikas, keda me korduvalt jalgadele pöörasime, tema aga ikka selili otsustas ukerdada...


Järjekordselt oli tore päev looduses. Satuks selliseid ainult rohkem olema.

6 kommentaari:

Risto ütles ...

http://fotoflash.blogspot.com/

;)


Fotokonkurss

hellik ütles ...

Hästi lahedad pildid!
Tahaks ka metsa seenele (pole veel see aasta kummikuid suutnud soetada, oeh ei tea kas läheks kolaks tossude abil veitsa metsa vahel ...).

Thredahlia ütles ...

Mina käin igal aastal (vanade) tossudega - käia on palju mugavam, ainult varbad lähevad märja ilmaga natuke niiskeks.
Nii teadlik ja ettevaatlik olen küll, et trampimisega häält teen, jalge ette vaatan ja madudele peale ei astu (mööda astunud olen siiski päris mitmest rästikust-nastikust).
Ahjaa - selga heledad ühevärvilised riided ja õhemad villased sokid jalga ning püksisäär soki sisse, nii võib isegi mõnest puugist pääseda. Juuksed soovitavalt ka kinni ja rätik või müts pähe.
Sel korral ei julgenud kodus suuremaks metsarüüstamiseks valmistuda, äkki oleks põrr-põrril muidu sõiduisu üle läinud :P

Triinu ütles ...

Eelmisel aastal oli v2ga tore seeneretk Sagadi metsades. Kahju, et sel aastal ei 6nnestu. Kuuevarbaliste maalt satun Tartusse heal juhul 18.08. Siis 'kohvitame' :)

hellik ütles ...

Noh siiani olen ka tossudes ringi kolistanud :) A muudkui hirmutavad ja eks ta õige ole, et kummik peaks seenelisel olema. See nädalavahetus lõuna -eestisse nii, et vaatame mis teised seltsilised metsa käigust arvavad!

Thredahlia ütles ...

Õde käib matkasaabastega (näed sa tihti tõsiseid matkajaid metsas kummikutega?! :D)

Postita kommentaar