Et uus köök on ikka alles ehitusjärgus koos muude ruumidega ja köögitehnika ootab seina ääres ühel päeval integreeritud saamist, aga elada oleks ka vahepeal kuskil vaja, siis sai praktilistel kaalutlustel üks paneelikaköök käepäraste vahenditega kokkamiskõlbulikus muudetud. Esimene "oma köök" alates sügisest! Mul on küll ilmselt maailma toredaim ämma kt., aga köök on minu jaoks see koht, kus asjad peavad oma käe järgi paigas olema ja jagamine keeruline.
Ja naljakas on see, et see ajutine lahendus, olgugi et paljude puudustega, mulle seni kasutatud köökidest kõige mugavam tundub. Olgugi, et enamus neist kasutatutest uuemad ja paremini varustatud on olnud.
Puudusi on palju, ruumi imevähe, kappe vähe, tööpind puudub, sahtleid pole, kubu pole, malmplaatidega pliit, väike külmik, pime aken, olematu remont (tapeet! köögiseinas!! kraanikausi ja tööpinna taga!!!)...
Sellegipoolest on see köök kuidagi pisike ja armas ja kõigi oma puudustega siiski pisiasjadeni funktsionaalne.
Vähemasti saab uue köögi plaani hunniku konkse sisse kirjutada ja paar riiulit ja seinale kinnituva rätirulli, mitte laual seisva ja... küll need ideed veel küpsevad.
Igatahes tundub mulle, et kõikjale, kuhu näpuga näitan, tekivad iseenesest konksud, nagid, riiulid, keermelattidest ja ilma... selle eest tänud meeslemmikule!
2 kommentaari:
Täitsa kobe ju :), mul oli vanas elamises sama kell! Seal oli ka kehvake köök, lihtsalt pikk ja peenike vagun. Täiesti planeerimatu kohati.
Ei ole kõige hullem, aga üks ebapraktilisemaid, mida kasutanud olen, siiski...
Postita kommentaar