Kui mõni rullkõrvits on kõigist pingutustest hoolimata siiski üle kasvanud ja seisma jäänud, siis saab temast koorituna-riivituna teha head saia (või kasutada hoidistamsieks mõeldud salatites või pannkookides)
Suvikõrvitsasai, 2 tk
- 200 g jämedalt riivitud, nõrutatud rullkõrvitsat
3 dl vett
12 g Nordic kuivpärmi (või 50 g presspärmi)
2-3 sl vedelat mett
1.5 tl soola
2 dl nisukliisid
9 dl nisujahu
2 sl oliivõli
2-3 sl kuivatatud ja kooritud kõrvitsaseemneid, hakitud
Jahu segada kuivpärmiga (presspärm lahustada sooja vee ja meega), lisada sool, mesi, riivitud suvikõrvits ja soe vesi (kehatemperatuurist soojem, ca 45-kraadine, presspärmile käesoojune vesi). Sõtkuda ühtlaseks. Lisada õli, kliid ja kõrvitsaseenemd. Sõtkuda ühtlaseks. Tainas võib jääda harilikust saiatainast natuke vedelam, sest küpseb vormis.
Vormida küpsetuspaberiga kaetud leivavormi parajad pätsid (õnnestub eduliselt õliste kätega), jätta ruumi paisumiseks ja panna 20-30 minutiks sooja kohta kerkima. Vahepeal soojendada ahi.
Küpsetada 225-kraadises ahjus ca 30 minutit. Ahjust võetud saia koorik siluda üle märgade kätega, võtta saiad vormidest välja ja jätta rätiku alla jahtuma. Sai ja leib tahavad enne lõikamist kindlasti natuke jahtuda-taheneda, maitsvatest lõhnadest hoolimata :)
Ai, kuidas tahaks seda mõne kreemise valgehallitusjuustuga proovida, aga ka toorjuustu ja singiga oli maitsev - saialõhnasest köögist rääkimata.
4 kommentaari:
Nii armas luuletus :)
Mulle väga-väga meeldivad pärmitainaküpsetised. Esiteks ja peamiselt just sellepärast, et nad loovad täiesti erilise kodutunde, just see saialõhn. Teiseks pole paremat asja, kui just ahjust võetud pärmitainaküpsetis.
Ainuke viga on selles, et mulle kohe üldse see sõtkumine ei meeldi. Huvitav, kas köögikombainiga saaks ka hea tulemuse?
Kas just köögikombainiga, ilmselt on ka sellel mingi spetsfunktsioon, aga miksril näiteks on tainakonksud olemas küll. Ise pole proovinud, kommenteerida ei oska.
Tegelikult olen pärmitainaga sõbraks saanud alles viimasel ajal, varem kippusin ikka kas liiga palju jahu panema või liiga vähe sõtkuma ja käte külge hakkamist kurtma. Seda, et pärmitainast vee, mitte piimaga, teha tuleks ja et päris lõpus natuke rasvainet lisama peaks, et soola ja suhkrut mõlemit peaks kasutama, ma ka ei teadnud :)
Jahust - mina teen oma ema järgi,kes teeb alati pisut vedelamapoolse taina. Kui mõne retsepti järgi teha, siis alati on tohutult palju jahu. Ei teagi miks. Aga millal lõpus tuleks rasvainet lisada? Kas lisaks retsepits antud kogusele või lisaks juurde? Ja miks vesi siis ikkagi parem on kui piim? Nii palju küsimusi :)
No minu kõrvad kipuvad kasulikke näpunäiteid kinni püüdma ja mitte enam lahti laskma :)
Retseptis ette nähtud rasvaine olevat hea lisada kõige viimasena peale taina kokku segamist, sest muidu pärm "lämbub", õlikiht tekib ümber ja ei tööta hästi.
Vee suhted jahuga pidada ka kerkimise seisukohast paremad olema. Kare vesi tugevdab nisujahus leiduvat kleepvalku (gluteeni), mis võimaldab jahul rohkem venida ja hoida kinni pärmi elutegevuse tagajärjel tekkinud süsihappegaasi mulle (kerkimine). Kleepvalk koosneb vees mittelahustuvatest valkudest, mis aga imavad vett ja paisuvad, muutuvad "elastseks".
Postita kommentaar