Roheline nauding: salat, spargel ja spinatiomlett

Eelmisel laupäeval kasutasin varajast vaba tundi ja hommikuse unega meeslemmikut "eriti kurjasti ära" ning külastasin Tallinnas Keskturgu, äikeses, päikeses ja puha, Pille vihjed spargli kohta peaaegu et kõrva taha liimitud. Oi, see oli tore! Turg oli harjumatult suur ja head värsket palju. Tagasi tulles olid meil õega käed rohelist kumavaid kotte täis, ikka spinatit ja sparglit ja leht- ja jääsalatit ja karulauku ja punast Lollo Rosso't ja särtsakat põld-võõrkapsast (rucola, rukola, arugula ja muud poe/retseptinimetused - üks ja seesama hoopis kodumaisema nimega taim), võõramaiseid hämmastavalt tugva maitsega kirsstomateid ja õe tungival soovil kuhi maasikaid... paradiis, nauding juba enne kokkamist. Erilised kiidusõnad Uus-Kongo talu letile tagumise müügplatsi eesservas (seal, kus istikuidki müüakse) - nii hea salati- ning ürdivalik ja erakordselt sõbralik teenindus. Soovitan soojalt (eriti spargli ja noore põld-võõrkapsa koha pealt).

Spargel on selline huvitav tegelane - tülikas tööstuslikult kasvatada, inimtöömahukas ja vähetootlik, lühikese hooajaga ja nii hõrk - peaaegu et lollikindel nauding, kui just sitkeid alumisi otsi eemladada ei unusta või üle ei keeda. Viimast aitab vältida näiteks aurutamine.
Maitseb aga hea igas poosis. Minu eriline lemmik on aurutatud spargel õige kergelt küülauguga läbi kuumutatud võiga. Aga ka Hollandi kastmega viib keele alla või ürdivõiga või (püree)supina või kas või kvaliteetse majoneesi ja keedumunaga, kui muud pole - veel seest kergelt vedela ja kahvliga puruks vajutatud keedumunga on siiki parem. Igasugu juustud sobivad ka spargliga oivaliselt. Lihtne ja maitsev. Siinkohal kasutaks võimalust ja viitaks Nami-nami hõrgutavale avarusele, kus päris mitu-mitu spargliretsepti leidub.

Teisel pildil paistab sparglivõrsete taga toorsalat jääsalatist, Lollo Rosso'st, kirsstomatitest, karulaugust ja põld-võõrkapsast klassikalise külmpressi oliivõlist, veiniäädikast(4:1) ja soolast-suhkrust-piprast vinegrettkastmega. Suhkur lahustatakse kõigepealt äädikas, lisatakse õli, sool ja suhkur ning vispeldatakse korralikult või raputatakse suletud purgis ühtlaseks.
Muuseas julgustan agaralt katsetama erinevate salatite ja ürtidega hariliku rohelise lehtsalati asemel/kõrval - nii muutub maitse palju mitmekesisemaks ja sügavamaks. Jääsalat näiteks jääb salatis üsna krõmps ja ei vaju "lötsiks", värvilised salatid on tugevama maitsega, põld-võõrkapsas ei ole küll lehtsalat, aga annab mõnusa mõrkjas-pähklise maitse, karulauk teadagi maitseb küüslaugu järgi. Minu isiklik kiiks, aga asi, mida ma ei salli, on "Hiina kapsas" toorsalatis. Esiteks ei ole selle nime all üldse tegu Hiina kapsaga (mis on ka olemas, aga teistsugune taim - bok choy, Brassica rapa chinensis), vaid napa ehk Pekingi kapsaga (Brassica rapa pekinensis) ja valdavalt tarvitatakse "Hiina kapsast" kuumtöödeldult, milleks ta sobib tunduvalt paremini kui toorsalatisse.

Lõpuks üks eriti meeldiv pühapäevahommikune omlett...

Hommikune spinatiomlett kahele

4-5 muna
2-3 dl hakitud värsket spinatit või kupatatud-nõrutatud-hakitud nõgest :P
soola, pipart
4-5 spl vett
võid praadimiseks

Pese ja kuivata spinatilehed, eemalda lehevarred ja haki lehed peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles spinatit kuni see "kokku kukub".
Klopi munad veega vaid kergelt segamini, aga ära vahusta. Kalla munasegu pannile, keera kuumus maha ja prae nii kaua, kui omlett on keeramiseks piisavalt kalgendunud. Keera, lase vaid hetk praadida ja serveeri.