Jõulud

Jõulud... punased habemikud ja söömise püha. Soe ja lähedal, külm ja helisev, pime ja tuledes. Täiesti tahtmatult tekib sõnuseletamatu lähedusevajadus, mis vast mõjuks eriti hullusti, kui ei oleks kohe lähedal kedagi eriti kallist ja päris oma, keda kaisutada. Lisaks hea põhjus kõik lähemad ja kaugemad sugulased läbi sõita.

Üle tüki aja päris hea kogemus, et süüa teeb kuskil alati keegi teine ja teeb seda hästi... ja samas veider, et endal kätt külge ei lasta panna, aga sellega olen vanaema-vanaisa juures juba harjunud. Sülti ja kapsaid ma nii kui nii teha ei oskakski - enne peab vist vanaemaks saama, alles siis tulevad õiged kapsad kui siiski.

Paar kokaraamatut potsatas ka täiesti ootuspäraselt kingikotti - eks neid saab uuel aastal lehisema hakata.